Sügisesed ja talvised ilmad toovad sageli kaasa ebameeldivad külmetushaigused, mille üheks kõige tüütumaks ja kurnavamaks sümptomiks on kahtlemata köha. Paljud meist on kogenud olukorda, kus päevasel ajal on enesetunne talutav, kuid öösel muutub köhimine nii intensiivseks, et segab und ja puhkamist, mis on ometi paranemiseks hädavajalik. Apteekri vaatepunktist on köha puhul tegemist organismi kaitserefleksiga, mille eesmärk on hingamisteede puhastamine ärritajatest, olgu selleks siis tolm, võõrkehad või haigustekitajate poolt toodetud lima. Siiski ei tähenda see, et peaksime kannatama ja ootama, kuni haigus iseenesest möödub. Õige lähenemine, sümptomite varajane märkamine ja sobivate ravimite valik võivad haiguse kulgu märgatavalt lühendada ja elukvaliteeti parandada.
Erinevad köha tüübid nõuavad erinevat lähenemist
Kõige suurem viga, mida inimesed apteeki tulles teevad, on see, et küsitakse lihtsalt “midagi köha vastu”, täpsustamata köha iseloomu. Tegelikult on eduka ravi aluseks arusaamine, kas tegemist on kuiva (mitteproduktiivse) või lahtise (produktiivse) köhaga. Need kaks tüüpi on oma olemuselt vastandid ja nende ravi on samuti risti vastupidine.
Kuiv ehk ärritusköha
Kuiv köha on tavaliselt haiguse algfaasis tekkiv sümptom. See on kurnav, kurgus kraapiv ja sageli hootine. Röga ega lima ei eritu, pigem on tunne, nagu oleks kurk pidevalt “kare”. Selline köha on sageli tingitud neelu ja kõri limaskesta põletikust või viiruste tekitatud ärritusest. Kuiva köha puhul on ravi eesmärgiks köharefleksi pärssimine ja limaskesta niisutamine, et anda hingamisteedele aega taastuda.
Lahtine ehk rögaga köha
Haiguse arenedes muutub köha sageli lahtiseks. See tähendab, et hingamisteedesse koguneb sekreeti ehk röga, mida organism püüab välja köhida. See on kasulik protsess, sest koos rögaga väljutatakse organismist ka haigustekitajaid. Lahtise köha puhul on suurim viga köharefleksi allasurumine. Vastupidi – eesmärgiks on sekreedi vedeldamine, et seda oleks kergem välja köhida.
Apteekri soovitused: milliseid toimeaineid valida?
Apteegiriiulitel on sadu erinevaid siirupeid, tablette ja lahuseid. Õige valiku tegemiseks tuleb vaadata toimeaineid, mitte ainult pakendi kujundust.
Ravi kuiva köha korral
Kui köha on piinav ja segab öist und, võib kasutada köhapärssijaid. Need ravimid toimivad köhakeskusele, vähendades tungi köhida. Siiski tuleb meeles pidada, et neid tohib kasutada vaid siis, kui röga ei eritu.
- Islandi samblik: Looduslik ja väga tõhus vahend, mis katab kurgu limaskesta kaitsva kihiga, leevendades ärritust ja karedust. Sobib hästi ka lastele.
- Dekstrometorfaan: Sünteetiline toimeaine, mis pärsib tõhusalt köharefleksi. Seda leidub mitmetes siirupites ja tablettides, kuid seda tuleks kasutada lühiajaliselt.
- Okseladiin: Veel üks köhapärssija, mis aitab vähendada hingamisteede tundlikkust ärritajate suhtes.
Ravi lahtise köha korral
Lahtise köha puhul kasutatakse ekspektorante ehk rögalahtisteid. Nende ülesanne on muuta paks ja veniv lima vedelamaks, et ripsmetegevus suudaks selle kergemini kopsudest välja transportida.
- Atsetüültsüsteiin (ACC): Üks tuntumaid rögavedeldajaid. See lõhub lima struktuuri, muutes selle vesiseks. Oluline on teada, et atsetüültsüsteiini tarvitamise ajal tuleb juua ohtralt vett, muidu ravim ei toimi.
- Ambroksool ja bromheksiin: Need toimeained stimuleerivad vedelama lima teket ja aitavad sellel hingamisteedest väljuda.
- Luuderohi ja aed-liivatee: Tugeva rögalahtistava toimega ravimtaimed, mida leidub paljudes taimsetes siirupites.
Levinud vead köha ravimisel
Isegi parimad ravimid ei aita, kui neid valesti kasutada. Apteekrina näen igapäevaselt olukordi, kus patsiendid teevad vigu, mis haiguse kulgu pikendavad.
- Rögalahtisti võtmine enne magamaminekut: See on üks sagedasemaid eksimusi. Rögalahtisti paneb teid rohkem köhima, et lima välja tuleks. Kui võtate seda vahetult enne uinumist, on tulemuseks magamata öö. Viimane annus tuleks võtta vähemalt 3–4 tundi enne und.
- Erinevate ravimite koosmanustamine: Ärge kunagi võtke korraga rögalahtistit ja köhapärssijat. See tekitab ohtliku olukorra, kus vedeldatud röga jääb kopsudesse lõksu, sest köharefleks on alla surutud. See võib viia kopsupõletikuni.
- Liiga vähene vedeliku tarbimine: Köharavimid, eriti rögalahtistid, vajavad toimimiseks vett. Kui keha on dehüdreerunud, muutub lima paksemaks ja seda on raskem välja köhida. Soe tee, vesi ja mahl on köha ajal teie parimad sõbrad.
- Antibiootikumide nõudmine: Enamik ägedaid köhasid on põhjustatud viiruste poolt. Antibiootikumid tapavad baktereid, kuid on viiruste vastu täiesti kasutud. Antibiootikumikuuri alustamine ilma bakteriaalse tüsistuseta (nagu kopsupõletik) kurnab organismi ja tekitab ravimiresistentsust.
Inhalatsioon – tõhus abimees igas kodus
Üks kõige tõhusamaid ja samas alahinnatumaid meetodeid köha leevendamiseks on inhalatsioon. Tänapäevased kompressor- või ultraheliinhalaatorid (nebulisaatorid) on muutnud selle protseduuri lihtsaks ja ohutuks isegi imikutele. Erinevalt vanast “poti kohal auru tegemisest”, mis kätkeb endas põletusohtu, tekitab inhalaator jaheda auru (aerosooli), mis jõuab sügavale hingamisteedesse.
Inhalatsiooniks kasutatakse kõige sagedamini 0,9% naatriumkloriidi lahust ehk füsioloogilist lahust. See niisutab limaskesti, vedeldab sekreeti ja vähendab turset. Kuiva ja haukuva köha puhul on see sageli kiireim leevendus. Raskematel juhtudel võib arst määrata inhalatsiooniks ka spetsiaalseid ravimeid, mis laiendavad bronhe või vähendavad põletikku, kuid tavaline soolalahus on suurepärane ja ohutu alguspunkt koduseks raviks.
Looduslikud vahendid ja vanaemade tarkused
Kuigi apteegiravimid on tõhusad, ei tasu unustada ka looduslikke vahendeid, mis toetavad organismi paranemist. Tõenduspõhine meditsiin ja rahvatarkus käivad siin sageli käsikäes.
Mesi on üks väheseid looduslikke vahendeid, mille köha pärssiv toime on leidnud teaduslikku kinnitust. Lusikatäis mett enne magamaminekut võib leevendada öist köha sama tõhusalt kui mõned siirupid. Siiski tuleb meeles pidada, et mett ei tohi anda alla 1-aastastele lastele botulismiohu tõttu.
Hanerasv on Eestis tuntud ravivahend. Kuigi selle toimemehhanism pole teaduslikult lõpuni tõestatud, aitab rinnale ja jalataldadele määritud rasv hoida sooja, parandab vereringet ja mõjub rahustavalt. Oluline on mitte määrida rasva, kui inimesel on kõrge palavik, kuna see võib takistada keha jahtumist.
Ingver ja küüslauk on tugevad immuunsüsteemi turgutajad. Ingveritee meega aitab soojendada ja leevendada kurguvalu, samas kui küüslaugus leiduvad fütotsiidid aitavad võidelda mikroobidega.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Apteegis töötades kuulen ma tihti samu küsimusi. Siin on vastused neile, mis võivad teid köha ravimisel aidata.
-
Kui kaua on normaalne köhida?
Tavalise viirusliku köha kestus on keskmiselt 1–3 nädalat. Nn “jääkköha” võib pärast viiruse läbipõdemist kesta isegi kuni 6-8 nädalat, kuna hingamisteede limaskest on endiselt tundlik ja taastub aeglaselt. Kui köha kestab kauem kui 3 nädalat ilma paranemismärkideta, tuleks kindlasti konsulteerida arstiga.
-
Kas ma võin köhaga õue minna?
Jah, kui teil pole kõrget palavikku. Värske ja jahe õhk mõjub hingamisteedele hästi, vähendades limaskesta turset ja kergendades hingamist. Vältida tuleks siiski füüsilist pingutust ja väga külma ilma (-15 kraadi ja külmem).
-
Miks köha öösel hullemaks läheb?
Pikaliasendis valgub ninas ja nina kõrvalkoobastes tekkiv sekreet kurku (seda nimetatakse ninaneelu dreenimiseks), mis ärritab köhakeskust. Lisaks on öösel kortisooli tase madalam, mis võib suurendada põletikulist reaktsiooni. Magamine kõrgema peaalusega aitab seda probleemi leevendada.
-
Kas piim teeb köha hullemaks?
See on levinud müüt. Piim ei tekita tegelikult rohkem lima. Küll aga võib piim muuta olemasoleva lima ja sülje segu paksemaks, mis võib jätta tunde, et kurk on “tatum”. Kui piimajoomine tundub ebamugav, vältige seda, kuid otsest meditsiinilist keeldu pole.
Millal on aeg pöörduda arsti poole?
Enamikul juhtudel saab köhast jagu koduste vahendite ja apteegiravimitega. Siiski on olukordi, kus eneseravist ei piisa ja vajalik on arsti sekkumine. Pöörake tähelepanu järgmistele ohumärkidele:
- Köhaga kaasneb hingamisraskus, vilistav hingamine või õhupuudus.
- Röga sisaldab verd või on roostekarva.
- Tekib väga kõrge palavik, mis püsib üle 3–4 päeva.
- Esineb valu rinnus hingamisel või köhimisel.
- Köha on kestnud üle kolme nädala ja muutub pigem hullemaks.
- Laps on loid, keeldub joogist või hingab silmnähtava raskusega (roided tõmbuvad sisse).
Keskkonna roll ja haiguste ennetamine
Lisaks otsesele ravile mängib köha leevendamises ja ennetamises kriitilist rolli keskkond, milles viibime. Talvisel kütteperioodil on meie kodude õhk sageli äärmiselt kuiv, suhteline õhuniiskus võib langeda alla 30%. Hingamisteede limaskestade normaalseks toimimiseks on aga vaja niiskust vahemikus 40–60%. Liiga kuiv õhk kuivatab limaskesti, muutes need vastuvõtlikumaks viirustele ja tekitades ärritusköha.
Investeering korralikku õhuniisutisse võib olla üks parimaid terviseotsuseid, mida saate teha, eriti kui peres on väikesed lapsed. Regulaarne ruumide tuulutamine, isegi külma ilmaga, on samuti hädavajalik, et vähendada viirusosakeste kontsentratsiooni toas. Tugeva immuunsüsteemi vundamendiks on aga mitmekesine toitumine, piisav D-vitamiini tase (eriti pimedal ajal) ja regulaarne kätepesu, mis on endiselt lihtsaim viis viiruste leviku takistamiseks. Hoolitsedes oma keha üldise vastupanuvõime ja elukeskkonna eest, mööduvad ka tüütud köhaperioodid kergemalt ja kiiremini.
