Peaaegu igaüks meist on kogenud seda ebamugavat tunnet: keha valutab, pea on raske ja külmavärinad sunnivad teki alla pugema. Kui kraadiklaas näitab normist kõrgemat temperatuuri, on esimene instinkt sageli haarata ravimikapi järele, et palavik võimalikult kiiresti alla suruda. See on täiesti inimlik reaktsioon, sest keegi ei taha end halvasti tunda. Ometi on palavik tegelikult keha loomulik ja vajalik kaitsereaktsioon, mis aitab võidelda viiruste ja bakteritega. Suurim probleem ei seisne mitte palavikus endas, vaid selles, kuidas me sellele reageerime. Teadmatusest tehtud valed otsused võivad haiguse kulgu pikendada või tekitada organismile lisakoormust hetkel, mil see vajab enim tuge.
Viga nr 1: Palaviku liiga varajane alandamine
Üks levinumaid eksimusi, mida inimesed teevad, on palavikualandaja võtmine kohe, kui temperatuur tõuseb veidi üle 37 kraadi. On oluline mõista, et palavik ei ole haigus, vaid sümptom – see on märk sellest, et teie immuunsüsteem töötab täistuuridel. Kõrgem kehatemperatuur loob viirustele ja bakteritele ebasoodsa keskkonna, aeglustades nende paljunemist ja kiirendades immuunrakkude liikumist põletikukoldesse.
Millal tuleks oodata? Üldine meditsiiniline seisukoht on, et kui enesetunne on talutav, ei ole vaja alla 38-38,5 kraadist palavikku tingimata alandada. Kui surute ravimitega temperatuuri koheselt normi piiresse, võtate oma kehalt ära ühe tõhusama relva haigusetekitajate vastu. See võib paradoksaalsel kombel tähendada, et olete haige kauem, sest viirus saab organismis vabamalt tegutseda.
Loomulikult on siin erandeid. Kui palavikuga kaasneb tugev valu, väga halb enesetunne või kui tegemist on krooniliste haigustega inimesega (näiteks südamehaiged), tuleks ravimeid võtta varem. Kuid terve täiskasvanu puhul on mõõdukas palavik märk tugevast immuunsüsteemist.
Viga nr 2: Haige liigne “sissepakkimine” ja higistamine
Vanaemadelt pärit tarkus soovitab sageli haige paksult riidesse panna ja mitme teki alla matta, et “palavik välja higistada”. See on üks ohtlikumaid müüte, eriti laste puhul. Palaviku tõusufaasis tunneb inimene tõepoolest külmavärinaid, sest keha püüab temperatuuri tõsta lihasvärina abil. Selles faasis on teki all olemine loomulik. Kuid kui palavik on saavutanud oma tipu ja keha on tulikuum, on liigne riietamine ja paksud tekid ohtlikud.
Miks see on ohtlik? Liigne isoleerimine takistab kehal soojust ära anda. Selle tagajärjel võib kehatemperatuur tõusta kriitiliselt kõrgele tasemele, põhjustades ülekuumenemist ehk hüpertermiat. See koormab südant ja võib viia teadvusehäireteni. Selle asemel tuleks kanda kergeid, hingavast materjalist (näiteks puuvillaseid) riideid ja hoida toatemperatuur mõõdukana (umbes 20–22 kraadi). Tuba tuleb regulaarselt tuulutada, et tagada värske õhu juurdevool, vältides samal ajal otsest tuuletõmmet.
Viga nr 3: Ravimite vale doseerimine ja kombineerimine
Käsimüügiravimid tunduvad ohutud, kuid nende väärkasutamine on haiguse ajal äärmiselt levinud. Kaks peamist toimeainet palaviku alandamiseks on paratsetamool ja ibuprofeen. Peamine viga seisneb nende ravimite manustamises liiga lühikeste vahedega või erinevate sama toimeainet sisaldavate ravimite samaaegses kasutamises.
Sageli ei teadvustata, et paljud “kuumad joogid” (nagu Coldrex, Theraflu jt) sisaldavad juba suures annuses paratsetamooli. Kui võtta sellist gripiteed ja neelata lisaks veel paratsetamooli tablett, on tulemuseks ohtlik üledoos, mis võib kahjustada maksa. Enne ravimi võtmist lugege alati pakendi infolehte ja veenduge, millist toimeainet ja kui suures koguses see sisaldab.
- Paratsetamool: Mõjub valuvaigistavalt ja palavikku alandavalt, kuid ei vähenda põletikku. Ohutum maole, kuid suurtes kogustes ohtlik maksale.
- Ibuprofeen: Alandab palavikku, valu ja ka põletikku. Võib ärritada magu, mistõttu tuleks seda võtta koos toiduga või pärast söömist.
- Aspiriin: Tähelepanu! Aspiriini ei tohi anda lastele ja teismelistele viirushaiguste korral, kuna see võib põhjustada haruldast, kuid eluohtlikku Reye sündroomi.
Viga nr 4: Vedelikupuuduse alahindamine
Palavikuga kaasneb alati suurenenud vedelikukadu. Keha kaotab vett higistamise kaudu ning kiirenenud hingamine aurustab samuti niiskust. Üks suurimaid vigu on juua ainult siis, kui tekib janutunne. Haiguse ajal võib janutunne olla pärsitud või inimene on lihtsalt liiga loid, et juua küsida.
Dehüdratsioon ehk vedelikupuudus muudab vere paksemaks, raskendab südame tööd ja takistab kehal temperatuuri reguleerimist. Samuti muutub lima hingamisteedes sitkemaks, mida on raskem välja köhida. Mida ja kuidas juua? Parim valik on vesi, lahjendatud mahl või taimetee. Vältida tuleks kohvi ja alkoholi, kuna need viivad vedelikku kehast välja. Samuti ei ole soovitatav juua väga suhkrurikkaid karastusjooke. Oluline on juua sageli ja väikeste lonksudega, eriti kui esineb ka iiveldust.
Viga nr 5: Vale jahutamine ja külm dušš
Kui ravimid ei toimi piisavalt kiiresti või palavik on väga kõrge, proovitakse sageli füüsilist jahutamist. Siin tehakse tihti drastiline viga: minnakse jääkülma duši alla või pannakse kehale jääkotte. See on organismile šokk.
Külm vesi põhjustab nahaaluste veresoonte ahenemist. See tähendab, et soojus ei pääse kehast välja, vaid “lukustatakse” sisseülemistesse kihtidesse, samal ajal kui naha pind on külm. Veelgi hullem – külm tekitab kehas vastureaktsiooni ehk tugevad külmavärinad. Lihaste värisemine toodab aga soojust juurde, mistõttu võib kehatemperatuur pärast külma dušši hoopis tõusta.
Õige viis keha jahutamiseks on leige veega (mitte külma!) ülehõõrumine. Vesi peaks olema kehatemperatuurist vaid veidi madalam (umbes 30 kraadi). Aurustuv vesi jahutab nahka loomulikult ja aeglaselt, ilma et keha satuks stressiseisundisse. Eestis on populaarsed ka “viinasokid”, kuid siin tuleb olla ettevaatlik: lahus tuleb kindlasti veega lahjendada (1:1) ja seda ei tohi teha, kui patsiendi jalad või käed on külmad. See meetod toimib ainult siis, kui jäsemed on kuumad.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas 37,2 kraadi on palavik?
Meditsiiniliselt loetakse normaalseks kehatemperatuuriks vahemikku 36,6–37,2 °C, kuigi see on individuaalne. Temperatuuri 37,0–37,5 °C nimetatakse subfebriilseks. Kui enesetunne on hea, ei vaja see sekkumist. Sageli tõuseb temperatuur õhtuti veidi kõrgemaks kui hommikuti, mis on normaalne ööpäevane rütm.
Kuidas on kõige täpsem palavikku mõõta?
Kõige täpsema tulemuse annab rektaalne mõõtmine (pärasoolest), mida kasutatakse peamiselt imikutel. Täiskasvanute puhul on kaenla alt mõõtmine usaldusväärne, kui seda tehakse õigesti (nahk peab olema kuiv, kraadiklaas tihedalt vastas). Kontaktivabad infrapuna-termomeetrid on mugavad, kuid võivad anda ebatäpsemaid tulemusi, kui nahk on higine või kui mõõdetakse liiga kaugelt.
Millal peaks kindlasti arsti poole pöörduma?
Arstiabi on vajalik, kui:
- Palavik püsib üle 3 päeva ega näita langustendentsi.
- Palavik tõuseb üle 40 °C (lastel varem).
- Kaasnevad ohtlikud sümptomid: hingamisraskused, tugev peavalu, kaelakangestus, segasus, krambid või lööve.
- Imikutel (alla 3 kuu) tuleb arstiga konsulteerida iga palaviku korral.
Kas palavikuga tohib magada?
Jah, uni on parim ravim. Magades keha taastub ja suunab energia immuunsüsteemi tööks. Siiski tuleks haige seisundit regulaarselt kontrollida, eriti laste puhul, et veenduda, et temperatuur ei ole liiga kõrgele tõusnud ja hingamine on normaalne.
Toitumine ja taastumine pärast palavikku
Kui palavik hakkab taanduma, on keha kurnatud ja vajab taastumiseks aega. Üks levinud viga on kohe pärast temperatuuri normaliseerumist naasta täiskoormusega tööle või trenni. See võib viia tüsistusteni, näiteks südamelihase põletikuni, või põhjustada haiguse tagasituleku.
Taastumise perioodil on oluline pöörata tähelepanu toitumisele. Kuna keha on võitluses haigusega kulutanud palju valke ja mikroelemente, tuleks menüüsse lisada kergesti seeditavaid, kuid toitvaid roogasid. Kanapuljong on klassikaline ja põhjendatud valik – see sisaldab vajalikke aminohappeid ja elektrolüüte. Samuti on head jogurtid ja keefir, mis aitavad taastada soolestiku mikrofloorat, eriti kui olete tarvitanud ravimeid.
Vitamiinidest on taastumisfaasis olulised C-vitamiin (tsitruselised, marjad, paprika) ja tsink, mis toetavad immuunsüsteemi. Vältida tuleks raskesti seeditavaid rasvaseid toite ja liigset suhkrut, mis võivad tekitada põletikulisi protsesse. Kuulake oma keha: kui tunnete väsimust, siis puhake. Täielik taastumine võib võtta aega nädal või isegi kaks, sõltuvalt haiguse raskusastmest.
