Madal ferritiin: sümptomid, mida ei tohi ignoreerida

Kas tunnete end pidevalt väsinuna, hoolimata sellest, kui palju te magate? Või märkate, et juuksed on muutunud hapraks ja langevad välja rohkem kui tavaliselt? Need on sageli esimesed märgid, mida inimesed seostavad stressi või kiire elutempoga, kuid tegelik põhjus võib peituda sügavamal. Paljud inimesed elavad teadmisega, et nende vereanalüüsid on korras, sest hemoglobiini tase on normi piires. Ometi võib kehas valitseda tõsine rauapuudus, mida nimetatakse varjatud rauavaeguseks. Selle seisundi võtmeks on ferritiin – valk, mis peegeldab organismi rauavarusid. Madal ferritiin on salakaval tervisemure, mis võib drastiliselt vähendada elukvaliteeti, kuid mida on õigete teadmistega võimalik edukalt ravida ja ennetada.

Mis on ferritiin ja miks see erineb hemoglobiinist?

Et mõista rauavaeguse olemust, tuleb teha vahet kahel olulisel näitajal: hemoglobiinil ja ferritiinil. Sageli piirduvad rutiinsed vereanalüüsid vaid hemoglobiini mõõtmisega. Hemoglobiin on valk punastes verelibledes, mis transpordib hapnikku kudedesse. Kui hemoglobiin on madal, diagnoositakse aneemia ehk kehvveresus.

Ferritiin on aga organismi rauadepoo. Kujutage ette, et teie keha on nagu pangaautomaat ja ferritiin on pangakonto. Hemoglobiin on sularaha, mis on parasjagu rahakotis ringluses. Teie rahakotis (hemoglobiin) võib olla piisavalt raha igapäevasteks toimetusteks, kuid kui pangakonto (ferritiin) on tühi, on kriis vaid aja küsimus. Keha on tark ja hoiab vereringes rauda viimase hetkeni normis, ammutades seda varudest. Seetõttu võib inimesel olla täiesti normaalne hemoglobiin, kuid kriitiliselt madal ferritiin, mis põhjustab juba tõsiseid tervisehäireid.

Hoiatavad sümptomid, mida ei tohi eirata

Madal ferritiinitase mõjutab peaaegu iga organit ja süsteemi meie kehas, kuna raud on vajalik hapniku transpordiks, energia tootmiseks ja DNA sünteesiks. Sümptomid arenevad sageli hiilivalt kuude või aastate jooksul.

Krooniline väsimus ja energiapuudus

See ei ole tavaline unisus, mis möödub pärast tassikest kohvi. See on sügav kurnatus, mis teeb hommikul voodist tõusmise raskeks ja muudab lihtsad füüsilised tegevused, nagu treppidest käimise, pingutuseks. Lihased väsivad kiiresti, sest neil puudub piisav hapnikuvarustus.

Juuste väljalangemine ja haprad küüned

Üks sagedasemaid põhjuseid, miks naised arsti poole pöörduvad, on märgatav juuste hõrenemine. Juuksefolliikulid on keha jaoks n-ö “luksus”. Kui rauavarud on madalad, suunab keha vähese olemasoleva raua elutähtsatesse organitesse (süda, aju) ja jätab juuksed “nälga”. Tulemuseks on juuste väljalangemine, kuivus ja elujõu kadumine. Samuti võivad küüned muutuda rabedaks või nõgusaks (lusikakujuliseks).

Rahutute jalgade sündroom

Kas tunnete õhtuti voodis olles jalgades ebamugavat surinat, sipelgate jooksmise tunnet või vastupandamatut vajadust jalgu liigutada? See on rahutute jalgade sündroom, mis on väga tugevalt seotud madala ferritiinitasemega. See häirib und ja tekitab nõiaringi, kus magamatus süvendab väsimust veelgi.

Kognitiivsed häired ja meeleolu kõikumised

Raud on hädavajalik aju normaalseks funktsioneerimiseks ja neurotransmitterite (nagu dopamiin ja serotoniin) tootmiseks. Madal tase võib põhjustada:

  • Keskendumisraskuseid (“ajuudu”).
  • Ärevust ja depressiivsust.
  • Mäluprobleeme.
  • Ärrituvust.

Südame kloppimine ja õhupuudus

Kuna keha peab hapniku transportimiseks tegema rohkem tööd, võib süda lüüa kiiremini või ebaregulaarselt. Isegi kerge koormuse korral võib tekkida õhupuudustunne, kuna kudedes on hapnikunälg.

Miks rauavarud vähenevad?

Madala ferritiini põhjused on mitmekesised ja sageli esineb mitu tegurit korraga. Lihtsustatult võib öelda, et rauda kas ei saada piisavalt, seda ei imendu piisavalt või kaotatakse seda liiga palju.

  1. Ebapiisav toitumine: Tänapäeva läänelik dieet on sageli toitainevaene. Eriti ohustatud on range taimetoitluse (veganluse) järgijad, kes ei pööra piisavalt tähelepanu rauaasendajatele, ning inimesed, kes peavad äärmuslikke dieete.
  2. Imendumishäired: Isegi kui sööte rauarikast toitu, ei pruugi see imenduda. Põhjusteks võivad olla tsöliaakia, põletikulised soolehaigused, madal maohappesus või teatud ravimite (nt prootonpumba inhibiitorid ehk maokaitse rohud) pikaajaline tarvitamine.
  3. Verekaotus: Naistel on peamiseks põhjuseks vererohke menstruatsioon. Samuti võivad varjatud verejookse põhjustada maohaavandid, polüübid või hemorroidid.
  4. Suurenenud vajadus: Rasedus ja imetamine kurnavad ema rauavarusid märkimisväärselt. Samuti vajavad rohkem rauda intensiivselt treenivad sportlased ja kiiresti kasvavad lapsed.

Diagnostika: milline on optimaalne ferritiini tase?

See on koht, kus tekib sageli segadus. Laborite referentsväärtused on väga laiad, ulatudes sageli 10-st kuni 150-ni (ng/mL). Paljud perearstid võivad öelda, et tase 15 ng/mL on “normis”. Tervise optimeerimise seisukohalt on see aga eksitav.

Paljud funktsionaalse meditsiini eksperdid ja uuemad uuringud viitavad sellele, et:

  • Alla 30 ng/mL: Tegu on selge rauapuudusega, isegi kui aneemiat veel pole. Enamik sümptomeid (juuste langus, väsimus) on tugevalt tuntavad.
  • 30–50 ng/mL: “Halli tsoon”. Mõned inimesed tunnevad end hästi, kuid varud on siiski napid.
  • 70–100 ng/mL: Peetakse sageli optimaalseks tasemeks juuste taastumiseks ja maksimaalseks energiaks.

Seega, kui tunnete end halvasti, kuid analüüs näitab “normi alumist piiri”, tasub nõuda põhjalikumat uurimist või konsulteerida spetsialistiga.

Raud toidulaual ja imendumise toetamine

Raua taseme tõstmine ainult toiduga on aeganõudev protsess, eriti kui ferritiin on väga madal, kuid see on vundament, milleta püsivat tulemust ei saavuta. Toitudes leidub rauda kahes vormis: heemne ja mitteheemne raud.

Heemne raud imendub organismis kõige paremini (umbes 15–30%). Seda leidub loomsetes saadustes: punane liha (eriti veiseliha), maks, verivorst, munad ja kala. Maks on tõeline “supertoit” rauavaeguse korral, kuid seda tuleks tarbida mõõdukalt A-vitamiini sisalduse tõttu.

Mitteheemne raud imendub tunduvalt kehvemini (umbes 2–10%). Seda leidub taimsetes allikates: spinat, läätsed, oad, pähklid, seemned (kõrvitsaseemned) ja täisteratooted. Taimse raua imendumise parandamiseks on hädavajalik tarbida samal toidukorral C-vitamiini rikkaid toiduaineid (nt paprika, tsitruselised, marjad, hapukapsas).

Mida vältida?

Teatud ained takistavad raua imendumist ja neid ei tohiks tarbida koos rauarikka toidu või rauapreparaadiga:

  • Kaltsium: Piimatooted (juust, jogurt, piim) takistavad raua omastamist. Jätke piimatoodete ja rauarikka toidu vahele vähemalt 2 tundi.
  • Tanniinid ja kofeiin: Kohv, must tee ja roheline tee on tugevad raua imendumise pärssijad. Jooge kohvi tund enne või kaks tundi pärast sööki.
  • Fütaadid: Leidub teraviljades ja kaunviljades. Nende mõju vähendamiseks tasub ube ja pähkleid enne tarvitamist leotada.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kui kiiresti ferritiini tase tõuseb?

Rauavarude taastamine on maraton, mitte sprint. Sõltuvalt algtasemest ja valitud ravimeetodist (tabletid vs. toitumine) võib kuluda 3 kuud kuni aasta, et saavutada optimaalne tase. Esimesi enesetunde paranemise märke (energia tagasitulek) võib märgata paari nädala jooksul, kuid juuste taastumine võtab aega kuid.

Kas rauapreparaate võib võtta igal ajal?

Parim aeg raua võtmiseks on tühja kõhuga, näiteks 30–60 minutit enne hommikusööki, koos klaasi vee või apelsinimahlaga. Siiski tekitab see paljudel kõhuprobleeme (iiveldus, valu). Sellisel juhul võib rauda võtta koos väikese koguse toiduga või valida õrnemad raua vormid, näiteks raudbisglütsinaat, mis on maole leebem ja imendub hästi.

Kas liiga kõrge ferritiin on ohtlik?

Jah, väga kõrge ferritiin võib viidata põletikule kehas, maksahaigustele või geneetilisele haigusele nimega hemokromatoos (raua liigsalvestus). Raud on oksüdatiivne element ja selle liig kahjustab kudesid. Seetõttu ei tohi kunagi hakata rauapreparaate võtma “igaks juhuks” ilma vereanalüüsita.

Mis on raua infusioon ja millal seda tehakse?

Kui suukaudne raud ei imendu (nt soolehaigused) või põhjustab talumatuid kõrvaltoimeid, võib arst määrata raua manustamise veeni (infusioon). See tõstab ferritiini taset väga kiiresti, kuid on meditsiiniline protseduur, millel võivad olla omad riskid ja mida tehakse vaid kindlate näidustuste korral.

Pikaajaline strateegia ja tervise jälgimine

Madala ferritiini taseme normaliseerimine on alles esimene samm. Selleks, et probleem ei korduks, on oluline tegeleda algpõhjustega. Kui põhjuseks oli vererohke menstruatsioon, tuleks konsulteerida naistearstiga. Kui probleemiks oli toitumine, tuleb menüü püsivalt ümber korraldada. Rauavaegus kipub tagasi tulema, kui vanad harjumused jätkuvad.

Soovitatav on kontrollida ferritiini taset (koos hemoglobiini ja põletikunäitajaga CRP) iga 3–6 kuu tagant ravi ajal ning hiljem kord aastas profülaktika mõttes. Pidage meeles, et teie keha annab märku, kui midagi on valesti – kuulake seda. Elujõuline, energiast pakatav enesetunne ja terved juuksed on saavutatavad, kui läheneda rauavaegusele teadlikult ja järjekindlalt.