Kõrge kolesteroolitase on tänapäeva meditsiinis üks salakavalamaid terviseriske, mida sageli nimetatakse “vaikseks tapjaks”. Selle hüüdnime on seisund pälvinud põhjusega: enamikul inimestel ei esine aastaid mingeid tuntavaid sümptomeid, samal ajal kui liigne kolesterool ladestub veresoonte seintele, ahendades neid ja takistades normaalset vereringet. Sageli saadakse probleemist teada alles siis, kui tekib tõsine terviserike, näiteks infarkt või insult. Siiski eksisteerib teatud märke ja kaudseid sümptomeid, mis võivad viidata vere lipiidide tasakaalutusele või juba tekkinud tüsistustele. Nende märkide tundmine ja õigeaegne reageerimine võib päästa elu ja hoida ära pöördumatuid tervisekahjustusi.
Miks on sümptomeid raske märgata?
Oluline on mõista, et kõrge kolesterool iseenesest ei põhjusta valu, palavikut ega ebamugavustunnet samal viisil nagu viirushaigus või trauma. Kolesterool on vahajas aine, mida keha vajab rakkude ehitamiseks ning hormoonide tootmiseks, kuid selle liig veres (eriti LDL ehk “halb” kolesterool) hakkab moodustama naaste arterite seintele. See protsess, mida nimetatakse ateroskleroosiks, kulgeb aeglaselt ja valutult.
Enamik “sümptomeid”, mida seostatakse kõrge kolesterooliga, on tegelikult märgid sellest, et ateroskleroos on juba arenenud kaugele ja hakanud mõjutama organite verevarustust. Seetõttu on regulaarne vereanalüüs ainus kindel viis oma näitajate teadasaamiseks, kuid teatud füüsilised muutused võivad anda vihjeid, mida ei tohiks ignoreerida.
Füüsilised märgid nahal ja silmade ümber
Harvadel juhtudel, eriti kui tegemist on äärmiselt kõrge kolesteroolitasemega või geneetilise eelsoodumusega (perekondlik hüperkolesteroleemia), võib keha anda visuaalseid hoiatusmärke. Need ilmingud tekivad, kui liigne rasvaine ladestub naha alla või kõõlustesse.
Ksantelasmid silmalaugudel
Üks levinumaid nähtavaid märke on ksantelasmid. Need on pehmed, kollakad, ebakorrapärase kujuga moodustised või laigud, mis tekivad tavaliselt silmalaugude sisenurkadesse. Need koosnevad kolesterooliladestustest naha all. Ksantelasmid ise ei ole valusad ega mõjuta nägemist, kuid need on tugev indikaator, et inimese lipiidide ainevahetusega võib olla probleeme. Kuigi neid saab kosmeetiliselt eemaldada, tuleks esmalt kontrollida vererasvade taset.
Sarvkesta kaar (Arcus senilis)
Teine silmadega seotud märk on helehall või valkjas ring ümber silma vikerkesta (värvilise osa). Vanematel inimestel on see üsna tavaline nähtus, kuid kui selline ring tekib alla 45-aastastel inimestel, viitab see sageli pikaajalisele ja ravimata kõrgele kolesteroolitasemele. Seda nimetatakse sarvkesta kaareks ja see võib olla märk perekondlikust hüperkolesteroleemiast.
Ksantoomid kehal
Raskematel juhtudel võivad tekkida ksantoomid – need on nahaalused rasvkasvajad, mis võivad varieeruda suuruselt nööpnõelapeast kuni viinamarja suuruseni. Neid võib leida:
- Küünarnukkidel ja põlvedel;
- Käte ja jalgade kõõluste kohal (eriti Achilleuse kõõlusel);
- Tuharatel ja seljal.
Need mügarikud on tavaliselt valutud, kuid võivad mõnikord sügeleda või muutuda hellaks. Nende esinemine on tõsine märk lipiidide ainevahetuse häirest.
Jalgades esinevad sümptomid ja vereringehäired
Kuna kõrge kolesterool kahjustab artereid, on jalad sageli üks esimesi piirkondi, kus tüsistused tunda annavad. Seda seisundit nimetatakse perifeersete arterite haiguseks (PAD). Kui jalgade arterid on kolesteroolinaastude tõttu ahenenud, ei jõua lihastesse piisavalt hapnikurikast verd, eriti koormuse ajal.
Tähelepanu tasub pöörata järgmistele sümptomitele:
- Vahelduv lonkamine: Valu, krambid või raskustunne sääremarjades, reites või tuharates, mis tekib kõndimisel ja kaob puhates. See on klassikaline PAD-i sümptom.
- Jalgade jahedus: Üks jalg võib tunduda katsudes jahedam kui teine.
- Muutused nahal ja küüntel: Jalasääred võivad muutuda kahvatuks või sinakaks, jalakarvad võivad kaduda või kasvada aeglasemalt ning varbaküüned võivad muutuda rabedaks ja kasvada aeglaselt.
- Mitteparanevad haavandid: Kui varvastel või jalgadel olevad väikesed haavad paranevad väga aeglaselt või üldse mitte, on see märk tõsisest verevarustuse häirest.
Hoiatavad märgid, mis viitavad südame-veresoonkonna kahjustustele
Kõige ohtlikumad “sümptomid” ilmnevad siis, kui kõrge kolesterool on juba põhjustanud südame isheemiatõbe või ajuveresoonte kahjustusi. Need märgid nõuavad kohest meditsiinilist sekkumist, sest need viitavad arterite kriitilisele ahenemisele või ummistusele.
Stenokardia ehk rinnaangiin
Kui südamelihas ei saa ahenenud koronaararterite tõttu piisavalt verd, tekib rinnus valu või ebamugavustunne. Seda kirjeldatakse sageli kui survet, pigistust või raskustunnet rinnaku taga. Valu võib kiirata ka kaela, lõuga, õlga või vasakusse kätte. Stenokardia tekib sageli füüsilise pingutuse või emotsionaalse stressi ajal ja leevendub puhates.
Hingeldus ja väsimus
Krooniline väsimus ja õhupuudus isegi kerge füüsilise koormuse korral võivad viidata sellele, et süda peab vere pumpamiseks tegema liigset tööd, kuna veresooned on kolesterooli tõttu jäigastunud ja ahenenud.
Erektilne düsfunktsioon meestel
Meestel võib üks varajasi hoiatusmärke kõrgest kolesteroolist ja veresoonte kahjustusest olla erektsioonihäire. Erektsiooni tekkimiseks on vaja tugevat verevoolu peenise veresoontesse. Kuna need veresooned on üsna peenikesed, võivad kolesteroolinaastud need ummistada varem kui suuremad südamearterid. Seetõttu peetakse erektsioonihäireid mõnikord südamehaiguste varajaseks indikaatoriks, mis võib eelneda infarktile isegi mitu aastat.
Perekondlik hüperkolesteroleemia: erijuhtum
Mõnedel inimestel on geneetiline eelsoodumus, mis takistab kehal LDL-kolesterooli verest eemaldada. Seda seisundit nimetatakse perekondlikuks hüperkolesteroleemiaks (FH). Nendel inimestel võib kolesteroolitase olla ohtlikult kõrge juba lapsepõlves, sõltumata nende toitumisest või elustiilist.
FH puhul on sümptomite märkamine eriti kriitiline. Lisaks eelpool mainitud ksantoomidele ja silmade ümber tekkivatele muutustele peaksid ohumärgiks olema perekonnas esinenud varajased infarktid või surmad südamehaiguste tagajärjel (näiteks enne 50. eluaastat). Kui suguvõsas on selline muster, on vereanalüüsi tegemine kohustuslik juba noores eas.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Siin on vastused levinumatele küsimustele seoses kolesterooli sümptomite ja riskidega.
Kas saledatel inimestel võib olla kõrge kolesterool, ilma et nad seda tunneksid?
Jah, absoluutselt. Kuigi ülekaal on riskifaktor, ei taga saledus madalat kolesteroolitaset. Kõhnadel inimestel, kes tarbivad palju küllastunud rasvu või kellel on geneetiline eelsoodumus, võib olla arterites ulatuslikke kahjustusi ilma igasuguste väliste märkideta. Seetõttu ei tohi kehatüüpi võtta kui tervise garantiid.
Kas peavalu ja pearinglus on kõrge kolesterooli sümptomid?
Üldiselt ei põhjusta kõrge kolesterool otseselt peavalu ega pearinglust. Küll aga võivad need sümptomid tekkida, kui kõrge kolesterool on viinud kõrge vererõhu või ajuveresoonte lupjumiseni. Kui pearinglusega kaasneb tasakaaluhäire, kõnehäire või nägemise hägustumine, võib see olla märk algavast insuldist, mis on kõrge kolesterooli tüsistus.
Kui kiiresti kaovad sümptomid pärast ravi alustamist?
Kui sümptomid nagu ksantelasmid (kollased laigud silmalaugudel) on juba tekkinud, ei pruugi need kaduda isegi siis, kui kolesteroolitase normi viiakse. Need vajavad sageli eraldi kosmeetilist sekkumist. Küll aga võivad paraneda sümptomid, mis on seotud verevoolu takistusega (nt valu jalgades või rinnus), kui ravi ja elustiili muutused aitavad veresoonte funktsiooni taastada ja põletikku vähendada.
Millal peaksin laskma oma kolesterooli kontrollida?
Täiskasvanutel soovitatakse kolesterooli kontrollida vähemalt iga 4–6 aasta tagant alates 20. eluaastast. Kui teil on riskifaktoreid (suitsetamine, ülekaal, diabeet, perekondlikud südamehaigused), peaks kontroll toimuma sagedamini, vastavalt arsti soovitusele. Mehed vanuses 45+ ja naised vanuses 55+ peaksid kontrollis käima regulaarselt iga 1–2 aasta tagant.
Kas toitumise muutmine annab kohe tunda?
Kuna kõrge kolesterool ise ei tekita tavaliselt enesetundes muutusi, ei pruugi te tunda kohest “kergendust” dieeti muutes. Küll aga näitavad vereanalüüsid muutusi sageli juba 2–3 kuu möödudes. Pikaajaline tervislik toitumine vähendab oluliselt väsimust ja tõstab üldist energiataset, parandades südame-veresoonkonna tervist.
Regulaarne tervisekontroll ja ennetav käitumine
Kõige olulisem sõnum on see, et enesetunde järgi ei saa oma südameveresoonkonna tervist hinnata. Oodata sümptomite tekkimist on ohtlik strateegia, sest sümptomite ilmnemine tähendab sageli, et haigus on juba kaugele arenenud. Parim viis oma tervise eest hoolitseda on ennetus.
Isegi kui tunnete end suurepäraselt, on oluline teada oma numbreid. Lihtne vereanalüüs (lipiidogramm) annab selge pildi LDL, HDL ja triglütseriidide tasemest. Kui numbrid on paigast ära, on võimalik elustiili muutuste – tervislikuma toitumise, füüsilise aktiivsuse suurendamise ja suitsetamisest loobumise – abil sageli olukorda parandada enne, kui tekivad pöördumatud kahjustused. Arstiga koostöös on võimalik välja töötada tegevuskava, mis võib sisaldada ka statiine või muid ravimeid, kui risk südame-veresoonkonna haigustele on kõrge.
