Jalgrattaga sõitmine on üks parimaid viise liikumiseks, olgu see siis tervisesport, tööle sõitmine või lihtsalt mõnus ajaviide looduses. Kuid varem või hiljem satub iga rattur olukorda, kus rehv kaotab rõhku ja sõit peab ootamatult katkema. Õnneks ei pea iga torke korral pöörduma töökoja poole – jalgrattakummi vahetamine on oskus, mille omandamine säästab nii aega kui ka raha. Selles juhendis vaatame samm-sammult läbi kogu protsessi, et saaksid oma ratta kiirelt ja vaevata taas sõidukorda seada, kasutades vaid käepäraseid tööriistu ja veidi kannatust.
Ettevalmistus ja vajalikud tööriistad
Enne tööga alustamist on oluline end varustada õigete vahenditega. Kui teed seda tööd esimest korda, võib protsess tunduda hirmuäratav, kuid tegelikult on see loogiline ja lihtne tegevus. Veendu, et sul on käepärast järgmised esemed:
- Rehviheeblid: Need on plastikust hoovad, millega saab rehvi velje servast üle ääre tõsta. Väldi metallist kruvikeerajate kasutamist, kuna need võivad velge kriimustada või sisekummi lõhkuda.
- Pump: Sobib kas käsipump või jalgpump. Kontrolli, et pumba otsik ühilduks sinu rattal oleva ventiili tüübiga (tavaliselt Presta või Schrader).
- Varusisekumm: Veendu, et uuel sisekummil on õige mõõt ja sobiv ventiil. Mõõt on kirjas väliskummi küljel (näiteks 29×2.10 või 700x25c).
- Lapikomplekt (valikuline): Kui soovid sisekummi parandada, mitte välja vahetada, on vaja liimi, liivapaberit ja paikasid.
- Mutrivõti: Kui rattad ei ole kinnitatud kiirkinnitusega (quick release), võid ratta raami küljest eemaldamiseks vajada lehtvõtit.
Valmistu tööks kohas, kus on piisavalt valgust ja ruumi. Kui ratas on tagurpidi keeratud, ole ettevaatlik lenksu ja seal asuvate seadmete (nt kompuuter või helisignaali nupud) suhtes. Võimalusel kasuta rattahoidjat.
Ratta eemaldamine ja sisekummi väljavõtmine
Kõigepealt pööra ratas tagurpidi või kinnita see hooldusraami. Kui tegemist on tagarattaga, on töö veidi keerulisem, kuna mängu tulevad käigud ja kett. Kõige lihtsam on enne ratta eemaldamist lülitada käigud nii, et kett oleks kõige väiksemal hammasrattal – see annab ketile lõtvuse ja hõlbustab ratta väljavõtmist.
- Vabasta pidurid: V-pidurite puhul tuleb trossi kinnitus vabastada, et rehv mahuks piduriklotside vahelt läbi. Ketaspidurite puhul seda tegema ei pea.
- Ava kiirkinnitus või keera lahti mutrid. Tõsta ratas raamist välja.
- Tühjenda sisekumm täielikult õhust, avades ventiili.
- Kasuta rehviheeblit, et tõsta rehvi serv üle velje ääre. Kinnita heebel kodara külge, et see paigal püsiks, ja kasuta teist heeblit, et liikuda mööda velje serva, kuni üks külg on täielikult väljas.
- Eemalda vana sisekumm, alustades ventiili vastaspoolelt. Ventiil on viimane asi, mis väljapoole tuleb.
Torke põhjuse kontrollimine ja veljelindi seisukord
See on etapp, mille paljud algajad vahele jätavad, kuid see on kriitilise tähtsusega. Kui torke põhjustaja (klaasikild, okas, traadijupp) on endiselt väliskummi sisse kinni jäänud, torkab see kohe ka uue sisekummi läbi. Tõmba sõrmedega ettevaatlikult mööda väliskummi sisekülge. Ole äärmiselt ettevaatlik, et mitte ennast vigastada. Kui tunned teravat objekti, eemalda see näpitsatega.
Kontrolli ka veljelinti. See on kummist või plastikust riba, mis katab kodarate otsad velje sees. Kui veljelint on nihkunud või katki, võivad kodarate otsad sisekummi läbi hõõruda. Kui lint tundub kulunud, vaheta see kindlasti välja, sest see on sagedane salapäraste rehvipurunemiste põhjus.
Uue sisekummi paigaldamine
Enne uue sisekummi sissepanemist pumbata sellesse vaid natuke õhku – täpselt nii palju, et see võtaks ümara kuju. See hoiab ära sisekummi muljumise rehvi ja velje vahele paigaldamise käigus.
Paigaldamine toimub järgmises järjekorras:
- Sisesta esmalt ventiil vastavasse auku veljel.
- Suru sisekumm ühtlaselt rehvi sisse.
- Hakates ventiilist liikuma, suru rehvi serv pöialdega tagasi velje sisse. Tee seda mõlemalt poolt ventiili kuni rehv on peaaegu tervenisti veljel.
- Viimased sentimeetrid võivad olla pingul. Kui kätega enam ei jõua, võid kasutada rehviheeblit, kuid tee seda ettevaatlikult, et sa ei pigistaks uut sisekummi heebli ja velje vahele.
- Kontrolli enne täispumpamist, kas rehvi servad on ühtlaselt veljel ja sisekumm ei ole kusagilt väljas.
Pumbamine ja lõppkontroll
Nüüd on aeg rehv täis pumbata. Tee seda järk-järgult, jälgides samal ajal, et rehvi äär oleks ühtlaselt veljel. Paljudel rehvidel on ääres märge, milline peaks olema maksimaalne lubatud rõhk (tähistatud PSI või baarides). Ära ületa seda, kuid ära jäta rehvi ka liiga pehmeks, sest see suurendab torkeohu võimalust järgmisel sõidul.
Kui rehv on täis, kontrolli, kas see jookseb otse. Kui märkad, et rehv “kõigub”, võib see tähendada, et see pole korralikult veljele istunud. Lase õhku vähemaks ja masseeri rehvi kätega, kuni see on sümmeetriliselt paigas. Alles siis pumpa uuesti lõpliku rõhuni.
Korduma kippuvad küsimused
Kui tihti peaks rehve kontrollima?
Rehvirõhku tuleks kontrollida vähemalt kord nädalas või enne igat pikemat sõitu. Madal rõhk on üks peamisi põhjuseid, miks tekib “ussihammustuse” tüüpi sisekummirike, kus sisekumm muljutakse vastu velge ja tekivad kaks paralleelset auku.
Kas rehviheeblit on tingimata vaja?
Mõne rehvi saab veljele panna paljaste kätega, kuid paljud maanteeratta- või maastikuratta rehvid on nii tihedalt veljel, et ilma rehviheeblita on neid peaaegu võimatu eemaldada. Heeblid on kerged ja mahuvad vabalt igasse sadulakotti, seega on mõistlik neid alati kaasas kanda.
Kas ma saan sisekummi parandada või pean alati uue ostma?
Sisekummi parandamine on täiesti võimalik ja keskkonnasõbralik valik. Kui torge on väike ja sisekumm pole katki rebenenud, on spetsiaalne paigalduskomplekt (liim ja paik) väga töökindel. Kui aga torge on ventiili juures või sisekummil on pikk lõhe, on targem see välja vahetada.
Kuidas valida õiget sisekummi?
Vaata väliskummi külge – seal on kirjas mõõdud. Näiteks 28×1.75 või 700x23c. Samuti pööra tähelepanu ventiili tüübile: kas sul on auto-tüüpi ventiil (Schrader) või peenike võidusõidu-tüüp (Presta). Ventiili pikkus on samuti oluline, kui kasutad kõrge pöiaga velgesid.
Kas ma peaks midagi tegema ka väliskummiga?
Kui väliskumm on kulunud (mustrit pole näha, kangas paistab läbi või on palju pragusid), siis uus sisekumm ei pruugi kaua vastu pidada. Kulunud väliskumm on torke- ja libisemisohtlik, mistõttu tasub see õigeaegselt välja vahetada.
Nõuanded edasijõudnutele rehvide pikaealisuse tagamiseks
Jalgratta rehvide hooldus ei piirdu vaid purunenud kummi vahetamisega. Et vältida sagedasi torkeid, tasub investeerida kvaliteetsetesse, torkekindla kihiga rehvidesse. Need on veidi raskemad, kuid säästavad sind tundidepikkusest tee ääres nikerdamisest. Samuti on oluline hoida oma sõidutehnika kontrolli all: vältides äärekive ja teravaid esemeid teekattel, pikendad rehvide eluiga märgatavalt.
Kui oled sagedane rattur, võid kaaluda üleminekut “tubeless” ehk lohvita süsteemile. See eeldab vastavat velge ja väliskummi, kuid võimaldab sõita madalama rehvirõhuga, mis parandab mugavust ja haarduvust, ning väikesed torked sulguvad automaatselt rehvi sees oleva vedeliku abil. See on tehniliselt keerukam protsess kui tavalise sisekummi vahetamine, kuid paljude jaoks on see muutnud rattasõidu täielikult.
Ära unusta ka hooajalist kontrolli. Pärast pikka talve või suvist hooaega võivad kummid hakata pragunema. See on märk materjali väsimisest. Hoides oma ratast kuivas ja jahedas kohas, vältides otsest päikesevalgust, tagad, et kummisegud säilitavad oma elastsuse võimalikult kaua. Järgides neid juhiseid, oled oma jalgrattaga igal ajal valmis ette võtma pikki ja muretuid teekondi, teades, et suudad toime tulla ka kõige ootamatumate väljakutsetega.
