Põhja-Ameerika on maailmajagu, mis tekitab sageli küsimusi nii geograafilises kui ka poliitilises mõttes. Kui paljud meist teavad täpselt, kus asuvad Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Mehhiko, siis nimekiri riikidest, mis sellele mandrile tegelikult kuuluvad, on tunduvalt pikem ja mitmekesisem. Põhja-Ameerika mandriala ulatub polaarjoone lähedalt arktilistest saartest kuni Panama maakitsuseni, hõlmates endas kolme hiigelriiki, Kariibi mere saareriike ning Kesk-Ameerika riikide kirevat mosaiiki. Selles ülevaates süveneme sellesse, millised territooriumid moodustavad selle põneva ja geoloogiliselt mitmekesise maailmajao.
Geograafiline jaotus ja Põhja-Ameerika definitsioon
Geograafiliselt määratletakse Põhja-Ameerikat kui mandrit, mis asub põhjapoolkeral ja peamiselt läänepoolkeral. See on maailma suuruselt kolmas manner Aasia ja Aafrika järel. Mandri piiride määratlemine võib aga olla keeruline, eriti lõunaosas. Üldiselt loetakse mandri lõunapiiriks Panama ja Colombia vahelist piiri, mis tähendab, et kogu Kesk-Ameerika ja Kariibi mere piirkond jäävad Põhja-Ameerika maailmajao alla.
Põhja-Ameerikat iseloomustab äärmuslik looduslik mitmekesisus: siin kohtab nii igijääga kaetud Gröönimaad, Kanada tohutuid boreaalseid metsi, USA keskosa preeriaid, Mehhiko kõrbeid kui ka troopilisi vihmametsi Kesk-Ameerikas. Selline looduslik varieeruvus on omakorda mõjutanud riikide arengut, kultuuri ja majanduslikku suundumust.
Kolm suurt riiki: Põhja-Ameerika jõujaamad
Põhja-Ameerika mandri pindalast valdava enamuse moodustavad kolm riiki: Kanada, Ameerika Ühendriigid ja Mehhiko. Need riigid on tuntud kui NAFTA (praeguse USMCA) kaubanduspiirkonna liikmed ja moodustavad mandri majandusliku selgroo.
Kanada
Kanada on pindalalt maailma suuruselt teine riik, hõlmates suurema osa Põhja-Ameerika põhjaosast. See on tuntud oma tohutute loodusvarade, mäestike ja rohke magevee poolest. Kanada poliitiline süsteem põhineb konstitutsioonilisel monarhial ning riik on tuntud oma stabiilsuse ja kõrge elatustaseme poolest.
Ameerika Ühendriigid
USA on maailma üks mõjukamaid riike, mis ulatub Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. See on föderaalne vabariik, mis koosneb 50 osariigist. USA majanduslik ja kultuuriline mõju ulatub üle kogu maailma, muutes riigi üheks olulisemaks geopoliitiliseks tegijaks Põhja-Ameerikas.
Mehhiko
Mehhiko on Põhja-Ameerika lõunapoolseim suurriik, mis toimib sillana mandri põhjaosa ja Kesk-Ameerika vahel. Mehhiko kultuuripärand on sügavalt seotud nii põlisrahvaste kui ka Hispaania koloniaalajalooga. Riik mängib kriitilist rolli Põhja-Ameerika tarneahelates ja on tuntud oma dünaamilise majanduse poolest.
Kesk-Ameerika: sillapea mandrite vahel
Kesk-Ameerika koosneb seitsmest riigist, mis ühendavad Põhja-Ameerika mandriosa Lõuna-Ameerikaga. Need riigid on sageli tuntud oma bioloogilise mitmekesisuse, vulkaaniliste maastike ja rikkaliku ajaloo poolest.
- Belize: Ingliskeelne riik Kariibi mere rannikul, tuntud oma korallriffide ja maiade varemete poolest.
- Costa Rica: Riik, mis on kuulus oma eduka ökoturismi ja demilitariseeritud staatuse poolest.
- El Salvador: Piirkonna väikseim, kuid kõige tihedamalt asustatud riik.
- Guatemala: Tuntud oma sügava maiade pärandi ja mägiste maastike poolest.
- Honduras: Riik, millel on nii Kariibi mere kui ka Vaikse ookeani rannik ning mitmekesine loodus.
- Nicaragua: Kesk-Ameerika suurim riik, tuntud oma suurte järvede ja vulkaanide poolest.
- Panama: Geopoliitiliselt ülitähtis riik tänu Panama kanalile, mis ühendab kahte ookeani.
Kariibi mere piirkond
Kariibi mere saareriigid loetakse geograafiliselt samuti Põhja-Ameerika alla. See piirkond on kultuuriliselt väga kirju, olles mõjutatud Aafrika, Euroopa ja põlisrahvaste traditsioonidest.
- Kuuba: Suurim saar Kariibi meres, tuntud oma unikaalse poliitilise ajaloo ja kultuuri poolest.
- Dominikaani Vabariik: Jagab Hispaniola saart Haitiga, olles üks piirkonna suurimaid turismisihtkohti.
- Haiti: Esimene iseseisev riik Ladina-Ameerikas, mis on tuntud oma rikka ajaloo ja vastupidavuse poolest.
- Jamaica: Tuntud oma muusikalise pärandi, reggae-kultuuri ja turismi poolest.
- Bahama: Arhipelaag, mis koosneb enam kui 700 saarest.
Lisaks eelnimetatutele kuulub piirkonda veel mitmeid väiksemaid riike nagu Antigua ja Barbuda, Barbados, Dominica, Grenada, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia ning Saint Vincent ja Grenadiinid.
Gröönimaa ja teised sõltuvad territooriumid
Põhja-Ameerika geograafiasse kuulub ka Gröönimaa, mis on maailma suurim saar. Kuigi see on poliitiliselt Taani Kuningriigi koosseisus, asub see geograafiliselt täielikult Põhja-Ameerika mandril. Lisaks kuuluvad Põhja-Ameerika piirkonda mitmed teiste riikide valduses olevad territooriumid, nagu Prantsusmaale kuuluv Saint-Pierre ja Miquelon või Suurbritanniale kuuluvad Bermuda saared. Need territooriumid rikastavad Põhja-Ameerika poliitilist ja administratiivset kaarti veelgi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas Kesk-Ameerika riigid on osa Põhja-Ameerikast?
Jah, geograafiliselt ja geoloogiliselt loetakse kogu Kesk-Ameerika (alates Mehhiko piirist kuni Panamani) Põhja-Ameerika mandri osaks.
Kas Kariibi mere saared on Põhja-Ameerika osa?
Jah, Kariibi mere piirkonda liigitatakse tavaliselt Põhja-Ameerika alla, kuna need asuvad Põhja-Ameerika laamal või selle läheduses ja on ajalooliselt ning majanduslikult tihedalt seotud ülejäänud kontinendiga.
Kus asub Põhja-Ameerika lõunapiir?
Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vaheline geograafiline piir jookseb mööda Panama ja Colombia vahelist piiri, täpsemalt Darieni maakitsuse piirkonnast.
Kas Gröönimaa on riik?
Gröönimaa on Taani Kuningriigi autonoomne osa. Kuigi tal on lai sisemine autonoomia, ei ole ta iseseisev suveräänne riik ÜRO tähenduses, kuid geograafiliselt kuulub ta Põhja-Ameerikasse.
Mitu riiki Põhja-Ameerikas täpselt on?
Põhja-Ameerikas on 23 iseseisvat riiki. See arv võib siiski erineda sõltuvalt sellest, kuidas arvestada erinevaid sõltuvaid territooriume ja saareriike.
Põhja-Ameerika regiooni tähtsus maailmamajanduses ja poliitikas
Põhja-Ameerika riigid mängivad maailmaareenil määravat rolli. USA ja Kanada kuuluvad G7 riikide hulka, mis tähendab, et nad mõjutavad oluliselt globaalset finantssüsteemi, tehnoloogilist arengut ja julgeolekupoliitikat. Samal ajal on Mehhiko ja Kesk-Ameerika riigid üliolulised tarneahelate seisukohalt, pakkudes nii tööjõudu, tooraineid kui ka toodangut globaalsetele turgudele.
Põhja-Ameerika riikide omavaheline koostöö, olgu see siis vabakaubanduslepingute või julgeolekualaste partnerluste kaudu, on toonud kaasa piirkonna kui terviku tugevnemise. Kuid samal ajal seisab manner silmitsi mitmete väljakutsetega. Nende hulka kuuluvad sisserände küsimused, kliimamuutuste mõjud (eriti Kariibi mere piirkonnas ja rannikualadel) ning majandusliku ebavõrdsuse vähendamine riikide vahel.
Demograafiliselt on Põhja-Ameerika väga mitmekesine. See on koduks sadadele miljonitele inimestele, kelle juured ulatuvad igasse maailma nurka. See multikultuursus on kujundanud Põhja-Ameerika riikide identiteeti, muutes need innovatiivseteks ja pidevalt arenevateks ühiskondadeks. Alates Kanada multikultuursuse poliitikast kuni USA “sulatusahju” kontseptsioonini, on Põhja-Ameerika riigid näidanud, kuidas erinevad kultuurid suudavad ühes regioonis edukalt koos eksisteerida.
Tulevikku vaadates võib eeldada, et Põhja-Ameerika riikide roll maailmas ainult kasvab. Tehnoloogia, roheenergia ja jätkusuutlikkuse arendamine on valdkonnad, kus Põhja-Ameerika riigid püüdlevad liidripositsiooni poole. Kuigi riikide vahel on erinevusi arengutasemes, ühendab neid ühine geograafiline ruum ja vastastikune sõltuvus, mis tagab nende riikide püsimise globaalse tähelepanu keskpunktis ka aastakümneteks.
