Perega koosveedetud aeg on hindamatu väärtusega ning üks lihtsamaid, kuid samas nauditavamaid viise ühiste mälestuste loomiseks on filmiõhtute korraldamine. Tänapäeva animatsioonimaailm on niivõrd mitmekesine ja kvaliteetne, et “multikad” ei ole ammu enam vaid laste pärusmaa. Parimad animafilmid ja -sarjad pakuvad mitmekihilist huumorit, sügavaid emotsionaalseid teemasid ja visuaalset ilu, mis kõnetab nii kolmeaastast mudilast kui ka tema vanavanemaid. Õige valiku tegemine võib aga olla keeruline, sest striiminguteenuste ja telekanalite valik on tohutu. Siit leiate põhjaliku ülevaate teostest, mis garanteerivad kvaliteetse meelelahutuse kogu perele.
Miks eelistada sisu, mis kõnetab nii suuri kui väikesi?
Ühine ekraaniaeg ei peaks olema passiivne tegevus, kus vanemad istuvad telefonis, samal ajal kui lapsed ekraani vaatavad. Parimad animatsioonid on loodud n-ö “kahekorruselisena”. See tähendab, et visuaalne pool ja lihtsamad naljad on suunatud lastele, kuid süžeesse on peidetud sotsiaalsed kommentaarid, peenem huumor ja elulised õppetunnid, mida mõistavad vaid täiskasvanud. Selline lähenemine soodustab hilisemat arutelu. Pärast filmi vaatamist on suurepärane võimalus lapsega rääkida nähtud olukordadest, tegelaste tunnetest ja moraalsest valikust, arendades seeläbi lapse emotsionaalset intelligentsust.
Ajatud klassikud ja moodsad täispikad animafilmid
Täispikad animatsioonid on ideaalsed reedeõhtusteks “kinoelamusteks” kodus. Need filmid on reeglina suurema eelarvega, visuaalselt lummavad ja hoolikalt kirjutatud stsenaariumiga.
1. Pahupidi (Inside Out) 1 ja 2
Pixari stuudio meistriteos “Pahupidi” on ilmselt üks parimaid abivahendeid lapsevanematele, et selgitada lastele keerulist tunnetemaailma. Lugu räägib tüdrukust nimega Riley, kelle peas tegutsevad emotsioonid: Rõõm, Kurbus, Viha, Hirm ja Vastikus. See film õpetab, et kõik tunded on vajalikud – ka kurbus on loomulik osa elust ja aitab meil rasketest hetkedest üle saada. See on kohustuslik vaatamine igale perele, aidates lastel mõista, mis nende sees toimub, kui tuju muutub.
2. Naaber Totoro (My Neighbor Totoro)
Jaapani animatsioonistuudio Studio Ghibli ja režissöör Hayao Miyazaki looming on kategooria omaette. “Naaber Totoro” on rahulik, ilma vägivalla ja hirmutavate kurjategijateta lugu kahest õest, kes kolivad maale ja kohtuvad metsavaimudega. Erinevalt lääne animatsioonidest, mis on sageli kiired ja lärmakad, pakub see film rahu, looduse ilu ja lapsemeelset uudishimu. See sobib suurepäraselt ka tundlikumale lapsele, kes kardab valjuhäälseid märulistseene.
3. Ämblikmees: Uus universum (Spider-Man: Into the Spider-Verse)
Kui pere on valmis millekski dünaamilisemaks ja visuaalselt revolutsiooniliseks, on see valik ainuõige. Kuigi tegemist on superkangelase looga, on selle keskmes perekondlikud suhted, ootused lastele ja oma tee leidmine. Visuaalne stiil imiteerib koomiksiraamatut ning on võitnud mitmeid auhindu. See film köidab kindlasti kooliealisi lapsi ja teismelisi, kuid on oma kunstilise taseme tõttu nauditav ka täiskasvanutele.
4. Shrek ja Saabastega Kass
DreamWorksi stuudio “Shrek” muutis 2000ndate alguses animatsioonimaailma, tuues sisse ohtralt popkultuuri viiteid ja satiiri, mis on suunatud otse vanematele. Kuigi esimene film on juba klassika, tasub tähelepanu pöörata ka uuemale “Saabastega Kass: Viimane soov” filmile. See üllatas kriitikuid oma küpse käsitlusega hirmust ja surelikkusest, olles samas äärmiselt seikluslik ja naljakas. See on suurepärane näide sellest, kuidas järjefilmid võivad olla sama head või isegi paremad kui originaalid.
Parimad sarjad igapäevaseks vaatamiseks
Mõnikord ei ole aega poolteist tundi kestvaks filmiks. Siin on parimad sarjad, mille episoodid on lühemad, kuid sisu on äärmiselt kvaliteetne.
Bluey – moodsa lastekasvatuse kuldstandard
Austraalia lastesari “Bluey” on fenomen, mis on vallutanud maailma. Lugu räägib sinisest karjakoera kutsikast Blueyst, tema õest Bingost ning nende emast ja isast. Miks see on eriline? Sest see kujutab lapsevanemaks olemist realistlikult, soojalt ja huumoriga. Isa Bandit on saanud eeskujuks paljudele isadele üle maailma – ta mängib lastega kaasa, teeb vigu ja lahendab olukordi läbi mängu. “Bluey” episoodid kestavad vaid 7 minutit, kuid suudavad selle ajaga sageli pisara silma tuua ka täiskasvanutele. See on sari, mida vanemad vaatavad hea meelega isegi siis, kui lapsed on juba magama läinud.
Hilda
Netflixi sari “Hilda” põhineb Luke Pearsoni koomiksitel ja räägib tüdrukust, kes elab maailmas, mis on täis Skandinaavia mütoloogiast inspireeritud olendeid – trolle, päkapikke ja hiiglasi. See on visuaalselt kaunis, rahuliku tempoga ja seikluslik. Hilda on julge ja iseseisev peategelane, kes lahendab konflikte pigem läbirääkimiste ja mõistmise kui jõuga. Ideaalne vaatamine algkooliealistele lastele.
Avatar: Legendaarne Aang (Avatar: The Last Airbender)
Kuigi see sari on juba veidi vanem, püsib see kindlalt parimate animasarjade edetabeli tipus. See on eepiline lugu, mis sobib vaatamiseks kooliealistele lastele ja teismelistele (alates umbes 7.-8. eluaastast). Sari käsitleb väga tõsiseid teemasid nagu sõda, vastutus, sõprus, andestamine ja saatus, tehes seda äärmiselt taktitundeliselt ja haaravalt. Tegelaste areng on üks parimaid teleajaloos. See on sari, mida saab vaadata algusest lõpuni nagu pikka romaani.
Eesti oma animatsioonipärlid
Me ei saa üle ega ümber Eesti oma animatsioonikunstist, mis on maailmatasemel ja kannab endas väärtusi, mis on meile kultuuriliselt omased.
- Leiutajateküla Lotte filmid: Heiki Ernitsa ja Janno Põldma loodud Lotte maailm on unikaalne selle poolest, et seal puudub vägivald. Konfliktid lahendatakse nutikuse, leiutiste ja koostööga. Lotte moto “Headus teeb elu huvitavaks” on sõnum, mida tänapäeva kiires maailmas on hädasti vaja. Need filmid sobivad vaatamiseks ka kõige pisematele.
- Sipsik: Eno Raua armastatud raamatukangelane jõudis suurele ekraanile südamliku ja nostalgilise animatsioonina. See lugu räägib suureks saamisest, üksildusest ja fantaasia jõust. Paljudele vanematele toob see meelde nende oma lapsepõlve, luues seeläbi tugeva silla põlvkondade vahel.
- Naksitrallid: Kuigi tegu on vanema klassikaga, on lood loodushoiust ja tasakaalust endiselt aktuaalsed. Naksitrallide seiklused on rahulikud ja õpetlikud, pakkudes alternatiivi tänapäeva kiiretele multikatele.
Mida jälgida animatsiooni valides?
Kõik, mis on joonistatud, ei ole automaatselt lastele sobiv ega arendav. Perega vaatamiseks sisu valides tasub tähelepanu pöörata paarile aspektile:
- Tempo ja montaaž: Väga väikeste laste jaoks (alla 5-aastased) võivad liiga kiire montaažiga (kaadrid vahetuvad iga 2 sekundi tagant) multikad olla ülestimuleerivad, põhjustades hiljem ärevust ja unehäireid. Eelistage rahulikuma tempoga lugusid nagu “Totoro” või “Lotte”.
- Keelekasutus: Kuulake, kuidas tegelased omavahel räägivad. Kas kasutatakse sarkasmi ja solvanguid, mida te ei tahaks oma kodus kuulda? Või on keelekasutus lugupidav ja rikastav?
- Probleemide lahendamine: Kas kangelane lahendab olukorra alati füüsilise jõuga või kasutatakse kavalust, empaatiat ja koostööd? See kujundab lapse arusaama konfliktide lahendamisest reaalses elus.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Millises vanuses võib laps hakata täispikki filme vaatama?
See on väga individuaalne, kuid tavaliselt suudavad lapsed keskenduda 1,5-tunnisele filmile alates 4.–5. eluaastast. Nooremate puhul on soovitatav alustada lühikestest, 5–10 minutilistest episoodidest või lühifilmidest. Kui märkate, et laps muutub rahutuks, ärge sundige teda lõpuni vaatama – tehke paus või jätkake teine kord.
Kuidas vältida hirmutavaid stseene?
Enne uue filmi vaatamist tasub lapsevanemal tutvuda sisuhoiatustega veebilehtedel nagu “Common Sense Media” (või sarnased kohalikud allikad). Seal on detailselt kirjeldatud, kas filmis on hirmutavaid koletisi, kurbi stseene (nagu vanema surm) või intensiivset tegevust. Tundlikumale lapsele tasub ette öelda, et “nüüd tuleb natuke põnevam koht, aga kõik lõpeb hästi”.
Kas subtiitrid või dublaaž?
Koolieelikutele on dublaaž hädavajalik, et nad saaksid jälgida visuaali ja sisu. Kooliealiste laste puhul on aga originaalkeel koos subtiitritega suurepärane viis võõrkeele õppimiseks ja lugemisoskuse arendamiseks. Paljudel juhtudel on originaalhäälte (näiteks kuulsate näitlejate) nüansid paremini tajutavad.
Miks mu laps tahab ühte ja sama multikat sada korda vaadata?
Kordus on lapse õppimisprotsessi loomulik osa. See pakub neile turvatunnet (nad teavad, mis juhtub) ja aitab neil informatsiooni töödelda. Iga vaatamisega märkavad nad uusi detaile ja õpivad uusi sõnu. Kui sisu on kvaliteetne (nt “Lotte” või “Bluey”), siis pole korduv vaatamine probleemiks.
Kuidas luua täiuslik filmiõhtu atmosfäär
Filmi või sarja valik on vaid pool võidust. Et õhtust kujuneks tõeline sündmus, tasub pöörata tähelepanu ka ümbritsevale atmosfäärile. See ei nõua suuri kulutusi, vaid pigem väikeseid rituaale, mis muudavad olukorra eriliseks.
Alustage tehnika ettevalmistamisest – veenduge, et film on valmis ja heli paigas, et vältida tehnilist sagimist, kui lapsed on juba ootusärevad. Hämardage toas tuled või kasutage hubaseid jõulutulesid, et luua kinolaadne efekt. Mugavus on võtmesõna: tooge elutoa põrandale kõik diivanipadjad, tekid ja võib-olla isegi magamiskotid, ehitades ühise “pesa”.
Loomulikult käib asja juurde ka snäkk. Selle asemel, et osta poest valmiskrõpse, võite koos lastega valmistada tervislikumaid vahepalasid – näiteks puuviljavardaid, kodust popkorni vähese soolaga või porgandikange dipikastmega. Kui film on seotud kindla teemaga (näiteks “Ratatouille” ja söök või “Pahupidi” ja emotsioonid), võite valmistada ka teemakohaseid suupisteid. Kõige olulisem reegel on aga see: filmi ajal panevad ka vanemad oma nutitelefonid käest. Olla kohal, naerda koos ja elada kaasa ekraanil toimuvale – see on parim kingitus, mida saate oma perele teha.
