Sinise valguse prillid: kas kasu või tühi moeröögatus?

Tänapäeva digitaalses maailmas veedame me suurema osa oma ärkveloleku ajast ekraanide ees. Olgu selleks tööarvuti, nutitelefon sotsiaalmeedia sirvimiseks, tahvelarvuti uudiste lugemiseks või televiisor õhtuseks meelelahutuseks – helendavad ekraanid on meie lahutamatud kaaslased. Koos selle tehnoloogilise sõltuvusega on kasvanud ka kaebused silmade väsimuse, peavalude ja uneprobleemide üle. Sellele probleemile lahendust otsides on turule tulnud sinise valguse prillid (inglise keeles blue light glasses), mida turundatakse sageli kui imevahendit digitaalse silmapinge vastu. Kuid tarbijates tekib õigustatud küsimus: kas tegemist on vaid nutika turundustriki ja mööduva moeröögatusega või pakuvad need prillid tegelikku kaitset ja leevendust meie koormatud silmadele?

Mis on sinine valgus ja miks sellest räägitakse?

Et mõista prillide toimet, tuleb esmalt aru saada, mis on sinine valgus. Valgus, mida inimsilm näeb, koosneb erinevatest värvustest, mis moodustavad nähtava valguse spektri. Igal värvil on oma lainepikkus ja energia tase. Sinine valgus asub spektri lühema lainepikkuse (umbes 380–500 nanomeetrit) ja kõrgema energia otsas. Teaduslikult nimetatakse seda sageli kõrge energiaga nähtavaks valguseks (HEV – High Energy Visible light).

Oluline on märkida, et sinine valgus ei ole iseenesest halb. Tegelikult on meie peamine sinise valguse allikas päike. Looduslik sinine valgus on meie tervisele hädavajalik, sest see:

  • Reguleerib meie ärkveloleku ja une rütmi (tsirkadiaanrütmi);
  • Tõstab erksust ja parandab reaktsioonikiirust;
  • Aitab säilitada head meeleolu ja kognitiivset võimekust.

Probleem tekib aga siis, kui puutume kokku kunstliku sinise valgusega valel ajal ja liiga suures koguses. LED-valgustid ja digitaalsed ekraanid kiirgavad märkimisväärses koguses sinist valgust. Kuna hoiame seadmeid silmadele väga lähedal ja kasutame neid sageli hilisõhtuni, võib see häirida meie bioloogilisi protsesse viisil, milleks evolutsioon pole meid ette valmistanud.

Digitaalne silmapinge: kas süüdi on valgus või harjumused?

Paljud inimesed ostavad kaitseprille lootes vabaneda sümptomitest, mida tuntakse arvuti nägemissündroomi või digitaalse silmapingena. Selle sümptomiteks on silmade kuivus, ärritus, udune nägemine, peavalud ning kaela- ja õlavalu. Kuid siin lähevad teadlaste ja prillitootjate arvamused kohati lahku.

Oftalmoloogid ja silmaarstid juhivad tähelepanu sellele, et digitaalne silmapinge ei teki mitte ainult sinisest valgusest, vaid peamiselt sellest, kuidas me ekraane kasutame. Kui vaatame pingsalt ekraani, väheneb meie pilgutamissagedus drastiliselt. Tavapärase 15–20 korra asemel minutis pilgutame ekraani ees olles vaid 5–7 korda. See toob kaasa silma sarvkesta kuivamise ja ärrituse.

Siiski võib sinine valgus aidata kaasa silmade väsimisele hajumise tõttu. Kuna sinise valguse lühikesed lained hajuvad silmas kergemini kui teised nähtava valguse lained, vähendab see kontrasti ja sunnib silmi rohkem pingutama, et pilti fookuses hoida. Sinise valguse prillid, mis filtreerivad osa sellest spektrist välja, võivad teoreetiliselt parandada kontrasti ja seeläbi vähendada silmalihaste pinget pikkadel tööpäevadel.

Mõju unele ja melatoniini tootmisele

Kui silmade otsese kahjustamise osas on teadusandmed veel vaieldavad, siis ühes valdkonnas on sinise valguse prillide kasulikkus leidnud laialdasemat teaduslikku tõestust – see on uni. Meie keha bioloogiline kell sõltub suuresti valgusest. Kui silma võrkkest tajub sinist valgust, saadab see ajule signaali, et on päev. See pärsib unehormooni melatoniini tootmist.

Õhtune nutitelefoni kasutamine või teleri vaatamine petab aju arvama, et on ikka veel päevane aeg. Tulemuseks on:

  1. Raskused uinumisega, kuna keha ei ole uneks valmis;
  2. Lühem ja pinnapealsem uni;
  3. Väsimus ja unisus järgmisel hommikul.

Siin tulevad mängu sinise valguse blokeerijad. Kandes prille 2–3 tundi enne magamaminekut, eriti kui ekraanide vältimine pole võimalik, aitame kehal säilitada loomulikku melatoniini tootmist. Uuringud on näidanud, et inimesed, kes kasutavad õhtuti sinise valguse prille, uinuvad kiiremini ja nende une kvaliteet on parem võrreldes nendega, kes kaitset ei kasuta.

Kas kõik sinise valguse prillid on ühesugused?

Ei, kõik prillid ei ole loodud võrdsetena. Turul leidub väga erineva kvaliteedi ja filtreerimisvõimega tooteid. Üldiselt võib need jagada kolme kategooriasse:

1. Läbipaistva klaasiga arvutiprillid

Need on kõige levinumad ja esteetilisemad. Klaasidel on spetsiaalne peegeldusvastane kate, mis filtreerib umbes 10–20% sinist valgust. Need on mõeldud päevaseks kandmiseks kontoris. Need aitavad veidi parandada kontrasti ja vähendada pimestamist, kuid ei moonuta värvitoone oluliselt.

2. Kollaka tooniga klaasid

Need prillid blokeerivad juba märkimisväärsema osa (sageli 30–60%) sinisest spektrist. Need sobivad hästi inimestele, kes on valguse suhtes tundlikumad või veedavad ekraanide taga väga pikki tunde. Värvitoonid on läbi nende vaadates kergelt soojemad.

3. Oranžid või punased “une-eelnsed” prillid

Need prillid on mõeldud spetsiaalselt õhtuseks kasutamiseks, et maksimeerida melatoniini tootmist. Need võivad blokeerida 98–100% sinist valgust. Nende kandmine päeval ei ole soovitatav, kuna need moonutavad tugevalt värve ja võivad päeva ajal tekitada unisust, kuid unetuse all kannatavatele inimestele on need kõige tõhusamad.

Kellele on need prillid tegelikult vajalikud?

Kuigi turundus väidab, et igaüks vajab neid, on teatud grupid, kes saavad neist suurimat kasu:

  • Hilisõhtused töötajad ja üliõpilased: Kui teie töö või õppimine nõuab hiliste õhtutundideni arvutis olemist, on need prillid hädavajalikud unetsükli säästmiseks.
  • Gamerid ja e-sportlased: Mängurid veedavad ekraanide ees pikki tunde intensiivse kontsentratsiooniga. Prillid võivad vähendada silmade väsimust ja parandada sooritusvõimet.
  • Valgustundlikud inimesed: Inimesed, kellel tekivad ereda valguse või luminofoorlampide tõttu kergesti migreenid, leiavad sageli leevendust toonitud klaasidest.
  • Unetuse all kannatajad: Enne unerohtude poole pöördumist tasub proovida õhtust sinise valguse piiramist.

Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)

Kas ma võin sinise valguse prille kanda terve päeva?

Jah, enamikku läbipaistva või kergelt kollaka tooniga prille võib kanda terve päeva. Need ei kahjusta silmi. Siiski, kui kannate sügavalt oranže prille, mis blokeerivad kogu sinise valguse, ei tohiks neid kanda päeval, kuna see võib häirida teie loomulikku ärkveloleku rütmi ja muuta teid unisest.

Kas sinise valguse prillid aitavad peavalude vastu?

Paljud kasutajad on teatanud peavalude vähenemisest. Kuna need prillid vähendavad ekraanide pimestamist ja parandavad veidi kontrasti, peavad silmalihased vähem pingutama. Samuti vähendavad need teatud valgussagedusi, mis võivad migreeni esile kutsuda.

Kas ma vajan retsepti nende prillide ostmiseks?

Ei, sinise valguse prille saab osta ilma retseptita (n-ö nullklaasid). Kuid kui te kannate juba igapäevaselt prille lühinägelikkuse või kaugnägelikkuse korrigeerimiseks, on võimalik lasta optikul lisada sinise valguse kaitsekiht teie retseptiprillidele.

Kas need prillid muudavad ekraani värve?

Kvaliteetsed läbipaistvad klaasid muudavad värve minimaalselt – valge võib tunduda õige pisut kreemjam. Tugevama filtriga kollased ja oranžid klaasid muudavad värvitaju märgatavalt, muutes pildi soojemaks. Graafilised disainerid ja videotöötlejad peaksid olema ettevaatlikud ja kasutama värvikriitilise töö ajal prille, mis värve ei moonuta.

Alternatiivid ja täiendavad meetmed silmade kaitseks

Prillid ei ole ainus ega pruugi olla isegi parim lahendus silmade tervise hoidmiseks. Enne prillipoodi tormamist tasub proovida järgmisi tasuta meetodeid, mis on silmaarstide poolt kõrgelt hinnatud.

Kuldreegel on 20-20-20 reegel. Iga 20 minuti järel suunake pilk ekraanilt kõrvale vähemalt 20 sekundiks ja vaadake objekti, mis asub vähemalt 20 jala (u 6 meetri) kaugusel. See lõdvestab silma ripslihast, mis vastutab lähedale fokuseerimise eest, ja aitab ennetada spasme.

Teine oluline samm on tarkvaralised lahendused. Enamik kaasaegseid arvuteid ja telefone omavad sisseehitatud “Night Shift” või “Night Light” režiimi. See muudab ekraani värvitemperatuuri õhtuti automaatselt soojemaks, vähendades sinise valguse hulka tarkvaraliselt. Samuti on olemas populaarsed programmid nagu f.lux, mis teevad sama veelgi sujuvamalt.

Samuti ei tohi unustada niisutamist. Kuna me pilgutame ekraani ees harvemini, on säilitusaineteta kunstpisarad suurepärane viis silmade kuivuse ja kipituse leevendamiseks. Õige töökeskkonna valgustus on samuti kriitiline – vältige olukorda, kus ekraan on ruumi ainus valgusallikas, ning jälgige, et aknast tulev valgus ei peegelduks ekraanilt otse silma.

Mida jälgida kvaliteetsete prillide valimisel

Kui olete otsustanud sinise valguse prillid soetada, on oluline investeerida kvaliteetsesse tootesse. Odavad, supermarketis müüdavad prillid võivad teha rohkem kahju kui kasu, kui nende optiline kvaliteet on madal ja klaasid moonutavad vaatevälja. Ebakvaliteetne klaas võib tekitada lisapinget ja peavalu.

Otsige prille, millel on lisaks sinise valguse filtrile ka kvaliteetne peegeldusvastane kate (anti-reflective coating). See vähendab ekraanilt ja ümbritsevast keskkonnast tulevaid peegeldusi, mis on üks peamisi silmade väsitajaid. Samuti veenduge, et raamid oleksid mugavad ja kerged. Kuna kannate neid tõenäoliselt tunde järjest, ei tohiks need suruda ninale ega kõrvade taha. Optikapoest ostetud prillide eelis on see, et spetsialist saab raame teie näo järgi kohandada ning klaaside kvaliteet on garanteeritud sertifikaatidega.