Iga naine, kes on kunagi püüdnud rasestuda või vastupidi, kartnud planeerimata rasedust, teab seda ärevat tunnet tsükli lõpus. Need paar päeva enne oodatavat menstruatsiooni on täis küsimusi ja keha jälgimist. Kas see kerge torge alakõhus on märk algavast menstruatsioonist või pesastumisest? Kas rinnad on valusad tavapärase hormonaalse kõikumise tõttu või on see esimene vihje uuest elust? Segadus on täiesti mõistetav, sest nii premenstruaalse sündroomi (PMS) kui ka varajase raseduse sümptomid on sageli äravahetamiseni sarnased. Selle põhjuseks on progesteroon – hormoon, mis domineerib tsükli teises pooles mõlemal juhul. Siiski on olemas teatud nüansid ja peened erinevused, mis võivad aidata teil oma keha signaale paremini tõlgendada veel enne, kui rasedustest triipe näitab.
Miks on PMS ja raseduse tunnused nii sarnased?
Et mõista, miks on nii raske vahet teha PMS-il ja rasedusel, tuleb vaadata naise keha bioloogilist toimimist. Pärast ovulatsiooni hakkab munasarjast vabanenud munaraku asemele tekkinud kollakeha tootma suures koguses progesterooni. Selle hormooni ülesanne on valmistada emaka limaskest ette potentsiaalseks raseduseks.
Kui rasedust ei toimu, langeb progesterooni tase umbes 10–14 päeva pärast ovulatsiooni järsult, mis vallandab menstruatsiooni ja põhjustab PMS-i vaevusi. Kui aga munarakk viljastub ja pesastub, jätkab keha progesterooni tootmist veelgi suuremas mahus, et rasedust säilitada. Kuna sümptomid nagu väsimus, rindade tundlikkus ja meeleolu kõikumised on otseselt seotud kõrge progesteroonitasemega, kogevad naised neid nii raseduse alguses kui ka enne päevi. Erinevus seisneb sageli sümptomite intensiivsuses ja kestuses.
Rindade tundlikkus ja muutused: Peened erisused
Rindade valulikkus on üks levinumaid kaebusi mõlema seisundi puhul, kuid tähelepanelik vaatleja võib märgata erinevusi.
- PMS: Rinnad võivad muutuda tursunuks ja puudutamisel valusaks tsükli teises pooles. Valu on sageli kõige intensiivsem vahetult enne menstruatsiooni algust ja leeveneb märgatavalt või kaob täielikult kohe, kui veritsus algab, kuna progesterooni tase langeb.
- Rasedus: Rinnad on samuti tundlikud, kuid sageli kirjeldatakse seda tunnet kui “raskust” või “täidlust”, mis on intensiivsem kui tavalise PMS-i ajal. Oluline erinevus on see, et raseduse korral tundlikkus ei kao, vaid võib aja jooksul suureneda. Lisaks võivad rinnanibude ümber olevad alad (areoolid) muutuda tumedamaks või suuremaks juba varajases staadiumis, mida PMS-i puhul ei esine.
Veritsus: Kas päevad või implantatsioon?
Paljud naised arvavad, et igasugune veritsus välistab raseduse, kuid see pole alati tõsi. Ligikaudu 20–30% naistest kogeb raseduse alguses nn implantatsiooniveritsust ehk pesastumist määrimist.
Kuidas teha vahet?
- Värvus: Menstruaalveri on tavaliselt alguses helepunane ja muutub hiljem tumedamaks, sisaldades sageli ka trombe või tükke. Implantatsiooniveritsus on tavaliselt heleroosa või pruunikas (nagu vana veri).
- Kogus: Menstruatsioon on reeglina vererohke ja kestab 3–7 päeva. Pesastumisega kaasnev määrimine on väga napp – sageli vaid paar tilka või määrdunud pesukaitse – ja kestab tavaliselt vaid 1–3 päeva.
- Ajastus: Implantatsioon toimub tavaliselt 6–12 päeva pärast ovulatsiooni, mis võib kattuda oodatava menstruatsiooni algusega või toimuda paar päeva varem.
Väsimus ja energiatase
Väsimus on sümptom, mis võib olla äärmiselt petlik. Enne päevi tunnevad paljud naised energiapuudust, kuid raseduse alguse väsimus on sageli teistsuguse kvaliteediga.
Raseduse esimesel trimestril teeb keha tohutut tööd platsenta ülesehitamiseks. Veresuhkru tase võib langeda ja vererõhk alaneda, samal ajal kui progesterooni tase tõuseb taevasse. See tekitab tunde, nagu oleksid jooksnud maratoni, kuigi oled vaid diivanil istunud. Kui tunnete seletamatut ja ületamatut vajadust teha keset päeva uinakuid ning see väsimus püsib ka pärast oodatavate päevade ärajäämist, on tõenäosus rasedusele suurem kui PMS-ile.
Iiveldus ja toidueelistused
See on kategooria, kus erinevused hakkavad selgemalt välja joonistuma, kuigi ka siin on erandeid.
PMS-i isud
Enne päevi on tavaline tunda suurenenud söögiisu. Levinud on himu süsivesikute, magusa (eriti šokolaadi) või väga soolaste toitude järele. Iiveldust esineb PMS-i puhul harva, ja kui, siis on see pigem seotud menstruatsioonivaluga, mitte hormonaalse iiveldusega.
Rasedusaegne iiveldus
Kuigi terminit “hommikune iiveldus” teavad kõik, võib raseduse alguses iiveldus tabada naist igal kellaajal. Veelgi spetsiifilisemaks tunnuseks on lõhnatundlikkus. Kui teie lemmikkohvi lõhn ajab äkki öökima või te ei talu teatud toitude praadimise haisu, on see tugev vihje rasedusele. Samuti võivad tekkida vastumeelsused toitude suhtes, mida varem armastasite. PMS tavaliselt ei tekita toidu suhtes vastikustunnet, vaid pigem suurendab isu.
Krambid ja valu alakõhus
Krambid on mõlema seisundi puhul tavalised, kuid nende iseloom võib erineda. Menstruatsioonikrambid on sageli tugevad, spasmidena esinevad valud, mis kiirgavad selga või reitesse. Need algavad tavaliselt vahetult enne veritsust ja kestavad esimestel päevadel.
Raseduse alguses kogetavad krambid on sageli leebemad ja neid kirjeldatakse pigem kui “tirivat”, “pistvat” või “raskustunnet” alakõhus. Need on tingitud emaka kasvamisest ja sidemete venimisest või embrüo pesastumisest. Kui tunnete kergeid krampe, kuid menstruatsioon ei alga, võib see olla märk rasedusest.
Kehatemperatuuri jälgimine (Basaaltemperatuur)
Kui olete harjunud mõõtma oma basaaltemperatuuri (kehatemperatuur kohe pärast ärkamist), on see üks kindlamaid viise vahet teha ilma rasedustestita.
Pärast ovulatsiooni tõuseb naise kehatemperatuur progesterooni mõjul umbes 0,5 kraadi võrra.
PMS/Menstruatsioon: Kui rasedust ei teki, langeb temperatuur järsult vahetult enne menstruatsiooni algust või selle toimumise päeval.
Rasedus: Kui olete rase, jääb basaaltemperatuur kõrgenenuks. Kui temperatuur püsib kõrgel kauem kui 18 päeva pärast ovulatsiooni, on rasedus peaaegu kindel.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Siin on vastused levinumatele küsimustele, mis naistel “kahenädalase ooteaja” jooksul tekivad.
K: Kas ma võin tunda raseduse sümptomeid juba nädal enne päevi?
V: Jah, see on võimalik, kuid haruldane. Pesastumine toimub tavaliselt 6.–10. päeval pärast ovulatsiooni. Alles pärast seda hakkab keha tootma hCG hormooni, mis põhjustab sümptomeid. Enamik “sümptomeid” nii vara on tingitud progesteroonist ja on identsed PMS-iga.
K: Kas suurenenud voolus on märk rasedusest või PMS-ist?
V: Suurenenud valkjas ja lõhnatu voolus (leukorröa) on raseduse ajal väga tavaline, kuna see kaitseb emakakaela infektsioonide eest. PMS-i ajal on tupp enne päevi pigem kuivem. Kui märkate ebatavaliselt palju kreemjat voolust, võib see viidata rasedusele.
K: Tegin testi enne päevi ja see oli negatiivne, aga tunnen end rasedana. Kas võin ikka rase olla?
V: Jah. Liiga vara tehtud test ei pruugi tuvastada madalat hCG taset. Uriini kontsentratsioon mängib samuti rolli. Soovitatav on oodata, kuni menstruatsioon on hilinenud vähemalt ühe päeva, ja teha test hommikusest uriinist.
K: Kas meeleolumuutused erinevad PMS-i ja raseduse ajal?
V: Mõlemal juhul on põhjuseks hormoonid. PMS-i ajal on tavaline ärrituvus ja viha. Raseduse alguses on sagedasem emotsionaalne labiilsus ja nutmine “tühiste asjade” pärast, kuigi ka see on individuaalne.
Mida teha, kui kahtlus püsib?
Kõige kindlam viis teada saada, kas tegemist on PMS-i või rasedusega, on varuda kannatust. Kuigi see on emotsionaalselt keeruline, annab aeg kõige täpsema vastuse. Sümptomite jälgimine on kasulik, et õppida tundma oma keha mustreid, kuid üksikute sümptomite põhjal diagnoosi panemine on ebatäpne.
Kui menstruatsioon hilineb ja kodune rasedustest on positiivne, on järgmiseks sammuks ühendust võtta oma naistearsti või ämmaemandaga, et rasedust kinnitada ja planeerida esimene visiit. Kui test on negatiivne, kuid menstruatsioon ei alga nädala jooksul või kui tunnete ebatavalist valu, tuleks samuti arstiga konsulteerida, et välistada hormonaalsed häired või emakaväline rasedus. Kuulake oma keha – see on teie parim teejuht.
