Põskkoopapõletik on üks ebameeldivamaid tüsistusi, mis võib järgneda tavalisele külmetusele või gripile. See tunne on paljudele tuttav: rõhuv valu silmade all, ninakinnisus, mis ei taha järele anda, ja üldine kurnatus. Kuigi sageli arvatakse, et iga tugevam nohu on kohe põskkoopapõletik, on tegemist siiski spetsiifilisema seisundiga, kus nina kõrvalkoobastes tekib limaskesta turse ja põletik. See takistab lima normaalset väljavoolu, luues soodsa pinnase bakterite paljunemiseks. Selles artiklis vaatame süvitsi, kuidas seda haigust koduste vahenditega leevendada, millised ravimeetodid tegelikult töötavad ja millisel hetkel tuleks kodune ravi lõpetada ning pöörduda arsti vastuvõtule.
Mis teeb põskkoopapõletiku nii valulikuks?
Et mõista, kuidas põletikku ravida, tuleb esmalt aru saada, mis meie peas toimub. Inimese koljus asuvad nina kõrvalkoopad – õhuõõnsused, mis on ühenduses ninaõõnega. Kõige suuremad neist on põskkoopad. Terve inimese puhul liigub õhk nendes vabalt ning limaskest toodab sekreeti, mis valgub märkamatult kurku või ninna.
Kui me haigestume viirusesse või tekib allergiline reaktsioon, läheb nina limaskest ja koobaste ühenduskanalid tursesse. Turse sulgeb väljapääsu, lima jääb lõksu, ja rõhk koopas tõuseb. See tekitabki iseloomulikku valu. Kui see seisev lima nakatub bakteritega, muutub põletik mädaseks, mis on juba tõsisem seisund ja vajab teistsugust lähenemist kui tavaline viiruslik nohu.
Peamised sümptomid, mida ei tohiks ignoreerida
Põskkoopapõletiku äratundmine on ravi alustamiseks kriitilise tähtsusega. Kuigi sümptomid võivad sarnaneda tavalisele nohule, on teatud märgid, mis viitavad just põskkoobaste haaratusele:
- Survetunne ja valu näopiirkonnas: Valu on tunda tavaliselt põskedes, silmade ümber või otsaees. Iseloomulik on see, et valu tugevneb, kui kummardate peaga ettepoole.
- Paks ja värvunud eritis: Erinevalt allergilisest nohust (mis on vesine), on põskkoopapõletiku puhul eritis paks, kollakas või rohekas.
- Lõhnataju kadumine või vähenemine: Tugeva turse tõttu ei pääse lõhnamolekulid retseptoriteni.
- Hambavalu: Väga sageli kiirgub põskkoopapõletiku valu ülemistesse hammastesse, tekitades tunde, nagu oleksid hambad haiged.
- Palavik ja üldine väsimus: Ägeda põletikuga kaasneb sageli palavik, kuid kroonilise vormi puhul võib see puududa.
Kodused ravivõtted: esimene kaitseliin
Enamik ägedaid põskkoopapõletikke on viirusliku päritoluga ja paranevad iseenesest või lihtsa toetava raviga 7–10 päeva jooksul. Koduse ravi eesmärk on alandada turset ja soodustada lima väljavoolu. Siin on tõenduspõhised meetodid, mida tasub proovida:
1. Ninaloputus soolalahusega
See on üks tõhusamaid meetodeid ninahingamise parandamiseks ja koobaste puhastamiseks. Soolalahus aitab vedeldada paksu lima ja loputab välja haigustekitajad ning allergeenid. Apteekides on saadaval spetsiaalsed ninaloputuskannud ja -pudelid. Koduse lahuse valmistamiseks tuleb kasutada keedetud jahutatud vett ja puhast meresoola (ilma joodi ja lisaaineteta), jälgides, et soolsus oleks füsioloogiline (0,9%). Liiga kange lahus võib limaskesta ärritada.
2. Turset alandavad ninaspreid ja tabletid
Apteegis käsimüügis olevad dekongestandid (nt ksülometasoliini või oksümetasoliini sisaldavad spreid) on väga tõhusad turse kiireks alandamiseks. Siiski kehtib siin range reegel: neid ei tohi kasutada kauem kui 5–7 päeva. Pikemaajalisel kasutamisel tekib “tagasilöögiefekt”, kus ravim ise hakkab põhjustama ninakinnisust ja limaskesta kahjustusi (medikamentoosne riniit). Alternatiivina võib kasutada pseudoefedriini sisaldavaid tablette, mis alandavad turset süsteemselt, kuid need ei sobi kõigile (nt kõrge vererõhuga inimestele).
3. Auru sissehingamine ja niiskus
Kuiv õhk on põskkoopapõletiku vaenlane, kuna see kuivatab lima ja muudab selle väljauhtumise raskeks. Õhuniisuti kasutamine magamistoas või auru sissehingamine võib pakkuda leevendust. Vana hea “kausi kohal rätiku all” meetod töötab endiselt, kuid olge ettevaatlik kuuma veega, et vältida põletusi. Veele võib lisada eukalüptiõli, mis aitab hingamisteid avada, kuid eeterlike õlidega tuleb olla ettevaatlik, et mitte esile kutsuda allergilist reaktsiooni.
4. Soojad kompressid
Soe, niiske rätik, mis on asetatud näole (nina ja silmade piirkonda), võib aidata leevendada survetunnet ja valu. Soojus parandab verevarustust piirkonnas ja võib aidata limal liikuma hakata. Siiski, kui tegemist on ägeda mädase põletikuga, kus on tugev pulsatsioon ja palavik, tuleks soojendamisega olla ettevaatlik ja konsulteerida arstiga.
5. Vedeliku tarbimine ja puhkus
See kõlab klišeena, kuid on paranemise alus. Piisav vee ja taimeteede joomine hoiab lima vedelana. Paks lima ei voola koobastest välja, vedel lima teeb seda kergemini. Magades hoidke pea kõrgemal (kasutage lisapatja), et vähendada verevoolu peapiirkonda ja seeläbi alandada öist ninakinnisust.
Millal lõpetada kodune ravi ja minna arsti juurde?
Kuigi enamik juhte laheneb kodus, on olukordi, kus meditsiiniline sekkumine on hädavajalik. Viivitus võib viia kroonilise põskkoopapõletikuni või tõsisemate tüsistusteni, nagu silmakoopa- või ajukelmepõletik. Pöörduge kindlasti arsti poole, kui märkate järgmist:
- Sümptomid kestavad kauem kui 10 päeva: Kui 10 päeva jooksul pole paranemismärke või seisund halveneb, on tõenäoline, et tegemist on bakteriaalse infektsiooniga.
- “Topelt-haigestumine”: See on klassikaline märk bakteriaalsest tüsistusest. Alguses tundub, et hakkate paranema, kuid siis tuleb haigus tagasi veelgi hullemate sümptomite, palaviku ja valuga.
- Kõrge palavik: Palavik üle 38°C, mis püsib mitu päeva või tõuseb uuesti pärast langust.
- Tugev valu ja turse silmade ümber: Kui märkate silmalaugude punetust, turset või nägemishäireid, vajate kohest abi.
- Kroonilised probleemid: Kui põskkoopapõletikud korduvad mitu korda aastas, on vaja uurida põhjuseid (nt nina vaheseina kõverus, polüübid või allergiad).
Kuidas arst põskkoopapõletikku ravib?
Arsti juures tehakse diagnoosi kinnitamiseks tavaliselt vaatlus, vajadusel võetakse vereproov põletikunäitajate (CRV) määramiseks või tehakse röntgen/kompuutertomograafia. Ravi sõltub haiguse tekitajast.
Kui tegemist on bakteriaalse põletikuga, määrab arst antibiootikumid. Oluline on rõhutada, et antibiootikumid ei toimi viiruste vastu ja neid ei kirjutata välja “igaks juhuks”. Antibiootikumikuur tuleb alati lõpuni teha, isegi kui enesetunne paraneb paari päevaga, et vältida resistentsete bakterite teket.
Lisaks võib arst määrata retseptiga ninaspreisid, mis sisaldavad kortikosteroide. Need on põletikuvastased spreid, mis erinevalt tavalistest “nohurohtudest” on mõeldud pikemaajaliseks kasutamiseks ja aitavad vähendada limaskesta turset sügavamal, aidates vältida kroonilist põletikku. Harva ja vaid äärmuslikel juhtudel, kui mäda ei pääse välja ja valu on talumatu, võidakse teha põskkoopa punktsioon (loputus), kuid tänapäeval eelistatakse vähem invasiivseid meetodeid.
Ennetamine: kuidas vältida kordumist?
Parim ravi on haiguse ennetamine. Kuna põskkoopapõletik algab enamasti viiruslikust nohust, on tugev immuunsüsteem ja hügieen võtmetähtsusega. Peske tihti käsi, vältige haigetega lähikontakti ja tuulutage ruume.
Kroonilise põskkoopapõletiku puhul on oluline kontrollida allergiate olemasolu. Ravimata allergiline nohu hoiab nina limaskesta pidevas turses, mis on ideaalne pinnas uutele infektsioonidele. Samuti tasub hoida kodu õhuniiskus tasemel 40–60%, eriti kütteperioodil, mil õhk on Eesti kodudes sageli liiga kuiv.
Korduma kippuvad küsimused
Alljärgnevalt leiate vastused levinumatele küsimustele, mis patsientidel seoses põskkoopapõletikuga tekivad.
Kas põskkoopapõletik on nakkav?
Põskkoopapõletik ise kui tüsistus ei ole tavaliselt otseselt nakkav. Küll aga on väga nakkav see viirus (nt rinoviirus või gripiviirus), mis haiguse algatas. Seega, kui teil on haiguse algfaas ja viiruslik nohu, olete teistele nakkusohtlik. Kui haigus on arenenud bakteriaalseks põskkoopapõletikuks, ei ole te enam nii nakkusohtlik, kuid pisikute leviku vältimiseks on siiski mõistlik distantsi hoida.
Kas põskkoopapõletikuga tohib sauna minna?
Ägedas faasis, eriti kui teil on palavik või tugev põletik, on saun vastunäidustatud. Kuumus võib turset suurendada ja koormata südant, mis on haigusega võideldes niigi pinge all. Taastumisfaasis, kui palavikku pole ja enesetunne on hea, võib mõõdukas leil aidata hingamisteid puhastada, kuid kuulake oma keha ja vältige äärmusi.
Kas ma võin lennukiga lennata, kui mul on põskkoopapõletik?
Lendamine tugeva põskkoopapõletikuga võib olla väga valulik ja isegi ohtlik. Õhurõhu muutused õhkutõusmisel ja maandumisel tekitavad turses koobastes tugeva surve (barotrauma), mis võib põhjustada põrgulikku valu ja kuulmekile kahjustusi. Kui lendamine on vältimatu, kasutage pool tundi enne õhkutõusu ja maandumist turset alandavat ninaspreid ning proovige närida nätsu või neelatada sagedasti, et rõhku ühtlustada.
Miks mu hambad valutavad, kui mul on nohu?
Ülemiste hammaste juured asuvad anatoomiliselt väga lähedal põskkoobaste põhjale. Mõnel inimesel ulatuvad juured isegi koopasse. Kui põskkoopas on põletik ja turse, avaldab see survet närvidele, mis on ühenduses hammastega. See on klassikaline põskkoopapõletiku sümptom ja tavaliselt kaob hambavalu koos põletiku taandumisega.
Elustiil ja taastumine pärast haigust
Põskkoopapõletikust taastumine võib võtta aega. Isegi pärast antibiootikumikuuri lõppu või sümptomite taandumist võib nina limaskest olla tundlik veel mitu nädalat. Sel perioodil on soovitav jätkata nina niisutamist meresoolalahusega või kasutada looduslikke õlisid sisaldavaid ninaspreisid, et taastada limaskesta normaalne mikrofloora ja kaitsevõime. Vältige suitsetamist ja suitsuseid ruume, kuna tubakasuits halvab nina ripsmekeste töö, mille ülesanne on lima ja mustust välja transportida.
Samuti tasub üle vaadata oma toidulaud. Põletikuperioodil ja taastumisel on kasulik vähendada suhkru ja piimatoodete tarbimist, kuna mõnedel inimestel võivad need soodustada lima teket. Rõhku tuleks panna C-vitamiini rikastele toitudele, ingverile, küüslaugule ja teistele immuunsust turgutavatele vahenditele. Pidage meeles, et kui põskkoopapõletik on muutunud teie jaoks iga-aastaseks külaliseks, on see märk, et teie hingamisteede anatoomia või immuunsüsteem vajab spetsialisti (kõrva-nina-kurguarsti) täpsemat tähelepanu, et leida kestev lahendus.
