Nohu on kahtlemata üks levinumaid ja tüütumaid terviseprobleeme, millega inimesed aastaringselt silmitsi seisavad. Kuigi rahvasuus liigub ütlus, et ravitud nohu kestab seitse päeva ja ravimata nohu nädal aega, ei ole see tegelikkuses päris tõde. Õigete ravivõtetega on võimalik haiguse kulgu märgatavalt kergendada, tüsistusi ennetada ja ebameeldivat ninakinnisust leevendada. Perearstide vaatenurgast on oluline eristada müüte tõenduspõhisest meditsiinist, sest valed ravivõtted võivad nina limaskesta hoopis kahjustada ja paranemist pikendada. Selles artiklis vaatame süvitsi, mis toimub meie organismis nohu ajal ja millised abivahendid on tegelikult oma hinda väärt.
Miks nohu tekib ja mis ninas tegelikult toimub?
Enne ravi juurde asumist on oluline mõista, millega me võitleme. Valdav enamus nohu juhtudest on põhjustatud viirustest (näiteks rinoviirused). Kui viirus satub nina limaskestale, käivitub keha kaitsereaktsioon: verevarustus intensiivistub, et tuua kohale immuurakud, mis põhjustab limaskesta turset ehk ninakinnisust. Samal ajal suureneb sekreedi tootmine, et viiruseosakesi ja põletikuproduktidest vabaneda.
On kriitilise tähtsusega mõista, et kuna tegemist on viirusliku haigusega, siis antibiootikumid tavalise nohu puhul ei toimi. Antibiootikumid on mõeldud bakterite hävitamiseks ja nende kasutamine viirusnohu korral mitte ainult ei ole kasutu, vaid koormab asjatult organismi ja soodustab ravimiresistentsuse teket. Tõhus nohuravi on seega sümptomaatiline – me leevendame ebamugavustunnet, kuni immuunsüsteem teeb oma töö.
Soolalahusega loputamine – nohuravi kuldstandard
Kui küsida perearstilt ühte soovitust, mis sobib nii imikutele, täiskasvanutele kui ka rasedatele, on selleks nina loputamine soolalahusega. See on mehaaniline puhastus, mis aitab vedeldada paksu sekreeti, loputada välja haigustekitajad ja allergeenid ning niisutada limaskesta.
Apteekides on saadaval erinevaid variante, mille vahel valida:
- Isotooniline lahus (0,9%): Selle soolasisaldus on võrdne inimese kehavedelike soolasisaldusega. See on parim valik igapäevaseks nina puhastamiseks ja niisutamiseks, kuna ei ärrita limaskesta.
- Hüpertooniline lahus (üle 0,9%, tavaliselt 2-3%): Soolasem kui kehavedelikud. Tänu osmoosile tõmbab see tursunud limaskestast liigse vedeliku välja, aidates seeläbi vähendada ninakinnisust ilma ravimeid kasutamata. See on hea valik tugeva turse korral.
Loputamiseks võib kasutada lihtsaid pihusteid (nagu merevesi aerosoolis) või spetsiaalseid ninakannusid. Ninakannu kasutamisel tuleb kindlasti jälgida, et vesi oleks keha temperatuuril ja keedetud või pudelivesi, et vältida lisainfektsioone.
Tursealandajad: tõhusad, kuid ohtlikud abimehed
Kõige populaarsemad apteegikaubad nohu ajal on ksülometasoliini või oksümetasoliini sisaldavad ninaspreid ja -tilgad. Need ained ahendavad nina veresooni, mille tulemusena turse taandub minutitega ja hingamine muutub vabaks. Need on äärmiselt tõhusad vahendid magamise hõlbustamiseks või lennureisidel kõrvavalu vältimiseks.
Siiski kaasneb nende ravimitega tõsine hoiatus: neid ei tohi kasutada kauem kui 5–7 päeva. Pikemaajalisel kasutamisel tekib nina limaskestas harjumus ja vastureaktsioon – ravimi mõju kadudes paistetab nina veelgi rohkem üles (medikamentoosne riniit). Tekib nõiaring, kus inimene vajab hingamiseks üha tihedamini ja suuremaid koguseid ravimit, mis lõpuks hävitab nina limaskesta loomuliku toimimise.
Looduslikud õlid ja salvid
Alternatiiviks keemilistele tursealandajatele on looduslikud õlibaasil tilgad (näiteks männi-, eukalüpti-, piparmündiõli sisaldavad tooted). Õlid katavad limaskesta kaitsekihiga, takistades selle kuivamist, ning eeterlikel õlidel on kerge hingamisteid avav toime. Need on ohutumad pikaajalisel kasutamisel, kuid ei paku nii drastilist ja kiiret “nina lahti” efekti kui veresooni ahendavad ravimid. Tähelepanu tuleb pöörata allergiariskile – astmaatikud ja väikelapsed peaksid tugevatoimeliste eeterlike õlidega olema ettevaatlikud, kuna need võivad harvadel juhtudel vallandada bronhospasmi.
Keskkond ja elustiil: niiskus ja vedeliku tarbimine
Sageli alahinnatakse keskkonna mõju nohu kulule. Kütteperioodil on meie kodude õhk sageli liiga kuiv (suhteline õhuniiskus alla 30-40%). Kuiv õhk kuivatab nina sekreeti, muutes selle koorikuteks, mis ärritavad nina ja takistavad normaalset puhastumist.
- Õhuniiskus: Ruumide õhuniiskus peaks olema vahemikus 40–60%. Kasutage õhuniisutit või asetage radiaatoritele märjad rätikud. Jahe ja niiske õhk (tuulutamine!) aitab turset vähendada paremini kui soe ja kuiv tuba.
- Vedeliku tarbimine: “Joo palju teed” ei ole lihtsalt vanaema tarkus. Piisav vedeliku tarbimine aitab hoida ninaeritise vedelamana, mis teeb selle väljanuuskamise või neelu kaudu allaneelamise lihtsamaks. Soojad joogid (taimeteed, kanasupp) leevendavad ka kurguärritust, mis sageli nohuga kaasneb.
- Pea asend magades: Öösel on ninakinnisus tavaliselt hullem, sest horisontaalasendis valgub rohkem verd pea piirkonda, suurendades turset. Proovige magada kõrgema peaalusega, kasutades lisapatja.
Nohu väikelastel – eripärad ja ohutud võtted
Väikelaste ja imikute nohu on eriti keeruline, kuna nad ei oska ise nina nuusata ja hingavad peamiselt nina kaudu. Kinnine nina segab imemist ja magamist, muutes lapse virilaks.
Laste puhul on röga ja lima eemaldamine (aspireerimine) kriitilise tähtsusega. Kasutada võib spetsiaalseid voolikuga ninaaspiraatoreid, kus lapsevanem imeb ise (läbi filtri) sekreedi välja, või patareitoitel seadmeid. “Ballooni” tüüpi pumbad on sageli ebaefektiivsed. Enne aspireerimist tuleb nina kindlasti meresoolalahusega niisutada, et lima vedeldada.
NB! Ärge kasutage lastele mõeldud ravimeid ilma arsti või apteekri nõusolekuta. Alla 2-aastastele ei soovitata enamikke rögalahtisteid ega tugevaid eeterlikke õlisid (nt mentool), mis võivad hingamisteid ärritada.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) seoses nohuga
Patsientidel tekib sageli praktilisi küsimusi, millele vastused võivad varieeruda. Siin on perearsti selgitused levinumatele küsimustele.
Kas nohuga tohib õue minna?
Jah, kui lapsel või täiskasvanul ei ole kõrget palavikku ja üldine enesetunne on hea. Värske jahe õhk mõjub tursunud limaskestadele tegelikult hästi, aidates nina lahti teha. Vältida tuleks aga suurt füüsilist koormust ja külmetamist. Õues viibimine peaks olema pigem rahulik jalutuskäik.
Kas nohuga võib sauna minna?
Mõõdukas soojus ja niiskus (aurusaun) võivad lühiajaliselt enesetunnet parandada ja nina lahti teha. Kuid kuum leilisaun võib olla organismile kurnav, eriti kui on palavik või äge põletik. Palavikuga on saun rangelt keelatud. Taastumisfaasis võib kerge saun aidata, kuid jälgige enesetunnet.
Kas roheline tatt tähendab bakteriaalset põletikku ja vajab antibiootikume?
See on üks levinumaid müüte. Nohu loomulikus kulus muutubki eritis algsest vesisest paksuks ja kollakas-roheliseks. See värvimuutus tuleneb valgetest verelibledest, mis võitlevad viirusega, ja ensüümidest. Roheline värv üksi ei ole antibiootikumravi näidustus, kui see ei kesta ebatavaliselt kaua (üle 10-14 päeva) koos teiste sümptomite halvenemisega.
Kas küüslaugu ninaauku toppimine aitab?
Palun ärge tehke seda. Küüslauk sisaldab tugevaid aineid, mis võivad õrna nina limaskesta keemiliselt põletada, tekitades valu ja suurendades põletikku. Küüslaugu söömine on tervisele kasulik, kuid ninna see ei käi.
Ohumärgid: millal on aeg pöörduda arsti vastuvõtule?
Kuigi enamasti on nohu iseparanev haigus, võivad tekkida tüsistused, nagu põskkoopapõletik (sinusiit) või keskkõrvapõletik. Perearsti poole tuleks pöörduda järgmistel juhtudel:
- Nohu on kestnud üle 10 päeva ilma paranemismärkideta või on läinud hullemaks (nn “topelt-haigestumine”, kus algne paranemine asendub uue palaviku ja halva enesetundega).
- Tekib tugev valu näopiirkonnas (põsed, otsaesine), mis süveneb ettepoole kummardades.
- Palavik püsib kõrge (üle 38,5°C) rohkem kui 3-4 päeva.
- Eritis on ühepoolne, halvasti lõhnav või verine.
- Tekib kõrvavalu või kuulmise langus.
Kuidas ennetada viirustesse nakatumist tulevikus?
Parim ravi on alati ennetus. Kuna nohu levib piisknakkusena ja kontaktteel, on kõige tõhusamaks meetodiks põhjalik kätehügieen. Käsi tuleks pesta seebi ja veega vähemalt 20 sekundit, eriti pärast avalikes kohtades viibimist. Samuti on oluline vältida kätega näo, silmade ja nina puudutamist, kuna just nii viivad inimesed viiruse oma limaskestadele.
Tugev immuunsüsteem suudab viirustega paremini võidelda. See ei tähenda kalleid toidulisandeid, vaid tervislikku elustiili: piisav uni (vähemalt 7-8 tundi), mitmekesine toitumine ja regulaarne füüsiline aktiivsus. Sügis-talvisel perioodil on põhjamaades soovitatav tarbida D-vitamiini, kuna selle madal tase on seotud sagedasemate hingamisteede infektsioonidega. Karastamine ja regulaarne värskes õhus viibimine treenivad organismi termoregulatsiooni ja aitavad kehal temperatuurimuutustega paremini toime tulla, vähendades seeläbi vastuvõtlikkust külmetushaigustele.
