Kui sa astud paadist kaldale, oled ilmselt märganud, et paat libiseb sinu jalgade all vastassuunas. Või kui sa lööd jalgpalliga palli, tunned sa oma jalas kerget põrutust, mis on täpselt sama tugev kui sinu antud löök pallile. Need igapäevased nähtused ei ole juhuslikud kokkusattumused, vaid meie universumit valitsevate füüsikaseaduste ilmingud. Kõige olulisem neist on Newtoni kolmas seadus, mis on tuntud kui mõju ja vastumõju printsiip. See reegel ei kehti ainult füüsikalaborites, vaid iga meie sammu, hingetõmbe ja liigutuse puhul, olles aluseks kogu maailma mehaanilisele stabiilsusele.
Mis on Newtoni kolmas seadus tegelikult?
Sir Isaac Newtoni sõnastatud kolmas seadus väidab lihtsas keeles, et igale jõule on olemas võrdne ja vastupidine vastujõud. Teaduslikus kontekstis öeldakse seda nii: kui keha A mõjutab keha B teatud jõuga, siis keha B mõjutab keha A sama suure, kuid vastassuunalise jõuga. See tähendab, et jõud ei saa kunagi eksisteerida üksikuna. Nad esinevad alati paaridena. Kui sa lükkad seina, lükkab sein sind täpselt sama tugevalt tagasi. See, et sa seina ei liiguta, tuleneb sellest, et sinu mass ja hõõrdejõud on erinevad, kuid vastastikune mõju on füüsikaliselt identne.
Paljud inimesed teevad vea, arvates, et vastujõud on kuidagi passiivne või teisejärguline. Tegelikkuses on mõju ja vastumõju samaaegsed. Üks ei teki enne teist. See on looduse universaalne viis hoida tasakaalu. Kui sa seisad põrandal, siis sinu keha mass avaldab Maa gravitatsiooni tõttu põrandale survet. Vastutasuks avaldab põrand sinu jalgadele täpselt sama suure vastujõu, mida nimetatakse toereaktsiooniks. Ilma selle toereaktsioonita sa lihtsalt vajuksid läbi põranda. See ongi Newtoni kolmanda seaduse praktiline olemus meie igapäevaelus.
Mõju ja vastumõju igapäevaelu näidetes
Newtoni kolmas seadus ümbritseb meid igal sammul. Vaatame mõningaid näiteid, mis aitavad seda kontseptsiooni paremini mõista:
- Kõndimine: Kui sa kõnnid, siis sa lükkad oma jalaga maad taha ja allapoole. Maa aga reageerib sellele, lükates sind edasi. Ilma hõõrdejõuta ja Newtoni kolmanda seaduseta libiseksid sa paigal nagu jääl, sest sa ei saaks maale piisavalt jõudu rakendada, et see sind edasi lükkaks.
- Ujumine: Ujuja lükkab oma käte ja jalgadega vett tahapoole. Vesi omakorda surub ujuja keha ettepoole. Mida tugevamalt ja suurema pindalaga sa vett lükkad, seda suurem on vastujõud, mis sind edasi liigutab.
- Rakettide lennutamine: See on vast kõige selgem näide. Rakett ei lükka ennast “õhu vastu”. Selle asemel paiskab raketi mootor gaase suure kiirusega tahapoole. Newtoni kolmas seadus dikteerib, et välja paisatud gaasid lükkavad raketti vastassuunas ehk edasi. Just seetõttu saavad raketid liikuda ka vaakumis, kus pole õhku, mille vastu “tõugata”.
- Palli põrgatamine: Kui pall tabab maad, surub ta maapinda. Maa surub palli elastse jõuga ülespoole, mis põhjustabki palli põrkamise.
Miks me ei märka kõiki jõude?
Sageli tekib küsimus: kui kõik jõud on paaris, siis miks me ei näe kõike kogu aeg liikumas või tasakaalustumas? Vastus peitub inertsuses ja massi erinevustes. Newtoni teine seadus (F=ma) mängib siin olulist rolli. Kui sa lükkad sõiduautot, siis sina avaldad autole jõudu ja auto avaldab sulle täpselt sama suure vastujõu. Sinu keha reageerib sellele jõule, sest sa oled kergem kui auto. Auto aga on palju massiivsem ja selle hõõrdejõud maaga on suur, seetõttu me ei näe autot sinu tõuke peale tagasi liikumas. Kuid vastujõud on siiski olemas – sa tunned seda oma kätes ja jalgades.
Teine põhjus, miks me jõudusid alati ei taju, on nende dünaamilisus. Paljud jõud on nii lühiajalised või väikesed, et meie meeled ei suuda neid registreerida. Kuid füüsikalises mõttes on need ikkagi kohal. Iga kord, kui sa puudutad esemeid, toimub molekulaartasandil lõputu hulk elektrilisi tõukejõude, mis takistavad sinu aatomitel teiste aatomitega ühte sulada. See, et sa ei kuku läbi tooli, ongi otsene Newtoni kolmanda seaduse ja aatomitevaheliste jõudude koosmõju tulemus.
Müütide kummutamine: kas vastujõud tühistab mõjujõu?
Üks levinumaid eksiarvamusi on see, et kui mõjujõud ja vastujõud on võrdsed ja vastassuunalised, siis nad peaksid üksteist tühistama ja tulemuseks peaks olema alati paigalseis. See on aga vale. Mõjujõud ja vastujõud ei toimi kunagi samale kehale. Nad toimivad erinevatele kehadele. See on ülioluline eristus.
Kui sa lükkad kasti, siis jõud, mille sina rakendad, toimib kastile (liikumine). Vastujõud, mille kast sinule rakendab, toimib sinu kehale (sa võid tunda survet oma kätes). Kuna jõud toimivad erinevatele objektidele, ei saa nad üksteist “kustutada”. Nad põhjustavad erinevaid efekte vastavalt keha massile ja muudele teguritele. Kui jõud toimiksid samale kehale, siis oleks küsimus tasakaalus, kuid Newtoni kolmandas seaduses on tegemist vastastikmõjuga kahe erineva osapoole vahel.
Füüsika meie maailmapildi alustalana
Newtoni seaduste mõistmine muudab seda, kuidas me maailma näeme. Me lõpetame maailma vaatlemise staatiliste objektide kogumina ja hakkame nägema dünaamilist suhtlust. Iga asi, mida me teeme, mõjutab midagi muud ja saab sellelt vastuseks mingi reaktsiooni. See annab meile arusaamise, et me oleme osa suuremast süsteemist, kus kõik on seotud.
Inimkond on seda seadust kasutanud ajaloo jooksul uskumatult loominguliselt. Alates purjekate ehitamisest, mis kasutavad tuule jõudu ja vee vastujõudu, kuni kaasaegsete lennukite ja kosmosetehnoloogiani. Iga inseneriteaduslik lahendus põhineb sellel, et me suudame arvutada välja jõudude paarid ja suunata need oma eesmärkide saavutamiseks. See on puhas matemaatika ja loodusseaduste koostöö, mis võimaldab meil ehitada pilvelõhkujaid ja reisida üle ookeanide.
Korduma kippuvad küsimused
Kas Newtoni kolmas seadus kehtib ka magnetväljades?
Jah, kehtib. Kui kaks magnetit tõukuvad, siis magnet A tõukab magnetit B ja magnet B tõukab täpselt sama tugevalt magnetit A. See on üks fundamentaalseid vastasmõjusid, mida kirjeldab elektromagnetism.
Miks ma ei liigu edasi, kui ma lihtsalt “lükkan õhku” oma kätega?
Sa liigud tegelikult küll, aga kuna õhu mass ja tihedus on nii väikesed, on sinu poolt õhule antud jõud ja õhult saadud vastujõud imeväikesed. Selleks, et õhu kaudu ennast märgatavalt edasi lükata, on vaja suurt pinda (näiteks tiivad) ja suurt kiirust.
Kas vastujõud võib olla null, kui mõjujõud on olemas?
Ei, see on võimatu. Newtoni kolmas seadus on loodusseadus, mis tähendab, et see on alati ja igal pool kehtiv. Kui on olemas mõju, siis on automaatselt olemas ka vastumõju. See on füüsikaline paratamatus.
Kas see seadus kehtib ka mikrotasandil, näiteks aatomite vahel?
Jah, kehtib. Kvantmehaanika maailmas on jõudude vahetus veelgi keerulisem, kuid põhimõte jääb samaks: osakesed vahetavad vastasmõjusid ja need on alati seotud teatud tüüpi vastureaktsiooniga.
Kuidas Newtoni kolmas seadus aitab sportlasi?
Sportlased kasutavad seda seadust igal hetkel. Näiteks jooksjad kasutavad naelikuid, et suurendada hõõrdejõudu maaga. Mida suurem on jõud, mida nad suudavad maasse suunata, seda suurema vastujõu nad saavad maalt, mis lükkab neid kiiremini edasi. See on treenimise ja tehnika aluseks.
Teaduslik lähenemine jõudude dünaamikale
Kui me vaatame sügavamalt, siis Newtoni kolmas seadus ei ole ainult reegel liikumise kohta, vaid see on seotud ka energia ja impulsi jäävuse seadustega. Impulsi jäävuse seadus ütleb, et suletud süsteemis impulss ei muutu. Newtoni kolmas seadus on selle seaduse vahetu tagajärg. Kui kaks keha mõjutavad teineteist, siis üks keha annab osa oma impulsist teisele. Kuna jõud on võrdsed ja vastassuunalised ning kestavad sama kaua, on ka impulsi muutus võrdne ja vastupidine. See tähendab, et süsteemi koguimpulss jääb konstantseks.
See on põhjus, miks me saame ehitada keerulisi masinaid. Me teame täpselt, kui palju jõudu on vaja rakendada, et saada soovitud tulemus. Me teame, et kui ehitame lennuki tiiva, siis õhk surub tiiba ülespoole ja tiib surub õhku alla. See on pidev jõudude tasakaalustamine, mis võimaldab raskel metallkonstruktsioonil õhus püsida. Ilma Newtoni kolmanda seaduse ennustatavuseta oleks tehnika maailm vaid juhuslike katsetuste rida, mitte täpne teadus.
Lisaks tehnilisele kasutusele on Newtoni kolmandal seadusel ka filosoofiline mõõde. See õpetab meile, et iga tegevus jätab jälje. Mitte ükski liigutus ei ole isoleeritud. Iga kord, kui me keskkonda muudame, muutub ka keskkond meie ümber. See arusaam on eriti aktuaalne tänapäeva maailmas, kus inimese tegevus avaldab Maa ökosüsteemile suurt survet. Loodus ongi üks suur “vastujõudude” süsteem – kui me surume liiga tugevalt ühes suunas, reageerib loodus vastavalt, et taastada tasakaal.
Kokkuvõttes on Newtoni kolmas seadus midagi palju enamat kui lihtsalt kooliõpiku definitsioon. See on universumi vundament, mis hoiab kõik koos, võimaldab liikumist ja selgitab, miks maailm toimib nii, nagu ta toimib. See on vaikne, kuid võimas jõudude tants, mis toimub meie ümber igal sekundil, olgu me sellest teadlikud või mitte.
