Kurgi kasvatamine koduses kasvuhoones on paljude aiapidajate jaoks suve üks oodatumaid tegevusi, sest poest ostetud vili ei suuda kunagi võistelda värskelt nopitud, karge ja aromaatse kodukurgiga. Kuigi kurk on oma olemuselt kiirekasvuline ja tänulik kultuur, peetakse teda sageli ka üsna kapriisseks taimeks, mis reageerib järsult keskkonnamuutustele ja valedele hooldusvõtetele. Eduka saagi saladus ei peitu mitte ainult kvaliteetses seemnes, vaid eelkõige kasvataja oskuses luua taimele stabiilne ja soe mikrokliima, mis imiteerib kurgi troopilist päritolu. Järgnevas artiklis süüvime detailidesse, kuidas luua ideaalsed tingimused, milliseid vigu vältida ja kuidas tagada, et teie kasvuhoone oleks suve lõpuni täis rohelust ja vilju.
Kasvuhoone ettevalmistus ja mulla tervis
Kurgi juuresüsteem on pindmine ja õrn, mis tähendab, et mulla kvaliteet on kriitilise tähtsusega. Erinevalt tomatist, mis ajab juured sügavale, otsib kurk toitaineid ja vett peamisest mullakihist. Seetõttu algab edukas kasvatamine juba enne istutamist.
Ideaalne kasvupinnas on huumusrikas, õhuline ja neutraalse happesusega. Enne taimede istutamist on soovitatav mulda rikastada orgaanilise väetisega. Paljud kogenud aednikud kasutavad hobusesõnnikut või komposti, kaevates selle sügisel või varakevadel mulda. Hobusesõnnikul on veel üks eelis – lagunedes eraldab see soojust, mis on külmakartlikule kurgile eriti meelepärane.
Mulla temperatuur on võtmesõna
Üks suurimaid vigu, mida algajad teevad, on taimede istutamine liiga külma mulda. Isegi kui õhutemperatuur kasvuhoones tõuseb päeval 20 kraadini, võib muld olla veel jahe. Kurgitaimi ei tohiks istutada enne, kui mulla temperatuur on stabiilselt vähemalt 15–18 kraadi. Külmas mullas juurestik ei arene, taimed kiratsevad ja muutuvad vastuvõtlikuks juuremädanikule.
Sortide valik: isetolmlevad vs. putuktolmlevad
Kasvuhoones kasvatamiseks on äärmiselt oluline valida õiged sordid. Peamine jaotus käib tolmlemisviisi järgi:
- Partenokarpsed sordid: Need on isetolmlevad sordid, mis ei vaja viljumiseks mesilasi ega teisi putukaid. Need on kasvuhoonesse parim valik, kuna suletud ruumis võib putukate liikumine olla piiratud. Tavaliselt on need sordid saagikamad ja ei muutu nii kergelt mõruks.
- Putuktolmlevad sordid: Need sobivad paremini avamaale. Kui kasvatate neid kasvuhoones, peate tagama tolmeldajate ligipääsu (uksed ja aknad lahti) või tolmeldama taimi käsitsi, mis on töömahukas protsess.
Õige istutustehnika ja taimede vahekaugus
Kurgid armastavad ruumi ja õhku, kuigi nad ei talu tuuletõmmet. Liiga tihe istutus on kindel tee seenhaiguste levikuni. Optimaalne istutustihedus on 2–3 taime ruutmeetri kohta. Taimede vahekaugus reas peaks olema vähemalt 40–50 cm.
Istutamisel tuleb olla ettevaatlik taime juurekaelaga. Erinevalt tomatist, mida võib istutada sügavamale, et vars juuri ajaks, on kurk tundlik varremädaniku suhtes. Istutage kurk samale sügavusele, nagu ta oli potis, või isegi veidi kõrgemale, et vesi ei koguneks otse varre ümber. Pärast istutamist võib taime ümbruse multšida turba või põoga, et hoida niiskust ja takistada umbrohu kasvu.
Kastmise kuldreeglid: vesi on kurgi parim sõber
Kuna kurgi vili koosneb ligi 96% ulatuses veest, on kastmine saagikuse määraja number üks. Siiski on siin mitmeid nüansse, mille vastu tihti eksitakse.
- Kasutage ainult leiget vett: Külm kaevuvesi on kurgile šokk. See jahutab mulda ja juuri, põhjustades kasvupeetust ja soodustades haigusi. Vesi peaks seisma kasvuhoones tünnis ja soojenema vähemalt 20 kraadini.
- Kastke hommikul: Õhtune kastmine jätab kasvuhoonesse ööseks liigse niiskuse, mis jahedama ööõhuga kombineerituna on ideaalne keskkond haigusetekitajatele nagu jahukaste.
- Vältige vee sattumist lehtedele: Kastke otse juurele. Märjad lehed päikese käes võivad saada põletusi ja on vastuvõtlikumad haigustele.
- Regulaarsus on võti: Ebaregulaarne kastmine (näiteks kord nädalas, aga uputades) tekitab taimes stressi. Stressis taim hakkab tootma ainet nimega kukurbitatsiin, mis muudab kurgid mõruks. Muld peab olema ühtlaselt niiske, mitte märg ega läbikuivanud.
Väetamine ja toitained
Kurgitaim vajab kogu kasvuperioodi vältel toitaineid, kuid vajadused muutuvad ajas. Kasvu algfaasis, kui taim kasvatab lehemassi, on vaja rohkem lämmastikku. Selleks sobib hästi näiteks nõgeseleotis või spetsiaalne kurgiväetis.
Kui taim hakkab õitsema ja vilju moodustama, suureneb vajadus kaaliumi ja fosfori järele. Kaaliumipuudusest annavad sageli märku kurgid, mis on kujult “pirnid” (peenike varrepoolne ots ja jäme õiepoolne ots). Lämmastikupuudusest annavad märku helerohelised lehed ja teravaotsalised, konksus viljad.
Kujundamine ja toestamine
Kasvuhoones on ruumisäästlikkuse ja valguse huvides mõistlik kasvatada kurke vertikaalselt, sidudes need nööriga kasvuhoone lae külge. Kuid lihtsalt üles sidumisest ei piisa – taime tuleb ka kujundada.
Kõige levinum meetod on nn “ühe varre meetod”. See tähendab, et eemaldatakse kõik külgvõrsed taime alumises osas (umbes esimesed 3–5 lehekaenalt). See parandab õhustatust ja suunab energia ülespoole. Kõrgemal lastakse külgvõrsetel kasvada, kuid neid kärbitakse pärast teist või kolmandat lehte. See tagab, et kasvuhoone ei muutu läbimatuks džungliks ning päikesevalgus pääseb ka alumiste lehtedeni.
Levinumad vead, mida vältida
Isegi kogenud aednikud võivad teinekord eksida. Siin on kokkuvõte peamistest vigadest, mis võivad saagi nullida:
- Tuuletõmme: Kurk on erinevalt tomatist tuuletõmbe suhtes väga tundlik. Kui tomat vajab tuulutust läbi uste, siis kurk eelistab ühtlast soojust ja niiskust. Tuulutage ainult laeluukide kaudu või ühest uksest, vältides risttuult.
- Liigne kuumus: Kuigi kurk armastab sooja, muutub õietolm steriilseks, kui temperatuur tõuseb üle 30–35 kraadi. Palavatel päevadel tuleb kasvuhoonet varjutada või niisutada põrandaid, et temperatuuri alandada.
- Hilinenud saagikoristus: Kui jätate valmis kurgid liiga kauaks taimele (nn “seemnekurkid”), saadab see taimele signaali, et paljunemise eesmärk on täidetud ja uute õite moodustamine pole enam prioriteet.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Siin on vastused mõningatele kõige sagedasematele küsimustele, mis kurgikasvatajatel tekivad.
Miks kurgilehed lähevad kollaseks?
Kollased lehed võivad viidata mitmele probleemile. Kõige levinumad põhjused on toitainete puudus (eriti lämmastik), liiga vähe valgust (alumised lehed tihedas istutuses), ebaregulaarne kastmine või kahjurid nagu kedriklest. Samuti võivad lehed kolletuda loomuliku vananemise käigus hooaja lõpus.
Miks kurgid on mõrud?
Mõrkjas maitse on tingitud ainest nimega kukurbitatsiin, mida taim toodab stressiolukorras. Peamised stressiallikad on ebaühtlane kastmine, liiga külm vesi, suured temperatuurikõikumised öö ja päeva vahel või liiga kuum ilm. Kaasaegsed hübriidsordid on mõruduse suhtes vähem tundlikud.
Kuidas võidelda jahukastega?
Jahukaste ilmub lehtedele valge kirmega. Selle ennetamiseks vältige liigniiskust ja hoidke taimed hõredad. Tõrjeks võib kasutada looduslikke vahendeid, nagu rohelise seebi lahus või spetsiaalsed fungitsiidid. Oluline on reageerida kohe, kui märkate esimesi laike.
Kas kurki ja tomatit tohib kasvatada samas kasvuhoones?
See on võimalik, kuid keeruline, sest nende nõudmised on vastandlikud. Tomat armastab kuiva õhku ja tuuletõmmet, kurk aga niisket õhku ja kardab tuuletõmmet. Kui kasvatate neid koos, eraldage kasvuhoone kilega kaheks tsooniks või istutage kurgid kasvuhoone kõige soojemasse ja varjulisemasse nurka.
Saagi maksimeerimine ja hooaja lõpetamine
Et saada tõeliselt rikkalikku saaki, tuleb kurgitaimi “petta” pidevalt uusi vilju tootma. Parim viis selleks on sage koristamine. Tipphooajal tuleks kurke korjata iga päev või ülepäeviti. Soovitatav on vilju mitte rebida, vaid lõigata kääridega või terava noaga, et mitte vigastada habrast vart. Noored kurgid (8–10 cm) on kõige maitsvamad ja sobivad ideaalselt nii värskelt söömiseks kui ka sissetegemiseks.
Hooaja teises pooles, kui ööd muutuvad jahedamaks ja päeva lühemaks, aeglustub ka kurgitaimede kasv. Sel perioodil on oluline vähendada kastmist ja lõpetada lämmastikuga väetamine. Eemaldage kolletunud lehed ja haigustunnustega taimeosad koheselt, et vältida mädanike levikut. Sügise saabudes, kui taimed on oma eluea lõpetanud, tuleb kasvuhoone hoolikalt puhastada taimejäänustest ja muld läbi kaevata või asendada, et hävitada talvituma sättivad kahjurid ja haigusetekitajad. See tagab, et järgmisel kevadel saate alustada uut hooaega puhtalt lehelt ja loota veelgi rikkalikumale saagile.
