Eesti keele kirjavahemärgistus tekitab paljudes kirjutajates sageli kõhklusi, eriti kui tegemist on ühe konkreetse sõnaga, mis on läbi aegade olnud nii õigekeelsusreeglite kui ka keelekasutajate vaheliste vaidluste keskpunktis. See sõna on “siis”. Kas pärast seda tuleb panna koma? Kas see käib ette? Või äkki üldse mitte? Paljud meist on tundnud ebakindlust, kui peame kirjutama lauseid, kus see pisike sõnake figureerib, kartes teha piinlikku viga. Tegelikult ei ole reeglid nii keerulised, kui esmapilgul tundub, kuid need nõuavad hetkeks süvenemist, et mõista sõna “siis” rolli lauseehituses ja selle grammatilist funktsiooni.
Mis on sõna “siis” tegelik olemus?
Selleks, et mõista komastamise vajadust, peame esmalt vaatama, mida sõna “siis” lauses teeb. Eesti keeles võib “siis” esineda mitmes erinevas rollis: ajamäärusena, rõhutava sõnana või lauseid ühendava sidendina. Just see mitmetahulisus tekitabki kõige rohkem segadust, sest olenevalt funktsioonist võib koma kas olla vajalik, keelatud või vabatahtlik.
Kui me räägime “siis” kasutusest seoses komadega, siis enamasti mõtleme me olukordi, kus see sõna ühendab lauseosi. Siiski on oluline meeles pidada, et “siis” ise ei ole sidend (nagu “ja”, “või”, “aga”), vaid pigem viitab tegevuse ajale või tingimusele. Seetõttu ei kehti sellele automaatselt sidendite komareegel.
Koma sõna “siis” ees: reeglid ja erandid
Kõige sagedasem viga, mida tehakse, on koma panemine sõna “siis” ette igal juhul, kui see lauses esineb. See on väär. Vaatame lähemalt, millal koma on vajalik ja millal mitte.
1. “Siis” kui ajamäärus
Kui “siis” tähistab aega (tähenduses “tol ajal”, “selleks ajaks”), ei ole koma kunagi vajalik. See on tavaline lauseliige, mis ei eralda lauseosi grammatiliselt nii, et koma oleks nõutud. Näiteks: “Ma olin siis veel koolilaps.” Selles lauses ei ole koma mõeldavgi. Sama kehtib ka siis, kui “siis” on lause alguses või keskel ajamäärusena.
2. “Siis” tingimuslause osana
See on koht, kus tekib kõige rohkem segadust. Tihti kasutatakse “siis”-i “kui”-ga algavates tingimuslausetes. Reegel on siinkohal lihtne: “kui… siis…” konstruktsioonis ei ole koma “siis” ees vajalik, kui see tähistab loomulikku järeldust. Me eraldame “kui”-lause, kuid “siis” on juba järgmise lauseosa algus.
Näide: “Kui vihma sajab, siis me õue ei lähe.”
Kas märkate? Koma on pärast “sajab”, aga mitte enne “siis”. “Kui vihma sajab” on kõrvallause, mis lõpeb komaga, ja “siis me õue ei lähe” on pealause, mis algab sõnaga “siis”. Seega, kui te kirjutate “kui… siis…”, jätke “siis” ette koma panemata.
Millal võib koma siiski vajalikuks osutuda?
On erandlikke olukordi, kus “siis” ees võib koma olla, kuid need ei tulene sõnast “siis” endast, vaid lause ülesehitusest. Kui lause on keeruline ja “siis” satub juhuslikult kõrvuti teise lauseosaga, mis nõuab koma, võib tekkida olukord, kus koma on kirjapildis “siis” ees.
Vaatame näidet: “Ta lubas tulla, ja siis, kui ta kohale jõudis, selgus tõde.”
Siin on koma enne “siis”-i, sest see eraldab rinnastatud lauseosa või on osa keerulisemast konstruktsioonist. Kuid tähelepanu: koma ei ole seal sõna “siis” pärast, vaid seetõttu, et lause struktuur nõuab koma enne “kui”-ga algavat kõrvallauset või sidekriipsude vahelist täpsustust. See on paljudele kirjutajatele keeruline koht, kuid reegel on siin sama: analüüsige lauseehitust, mitte ärge keskenduge vaid sõnale “siis”.
Levinud vead, mida vältida
Kirjakeeles kohtab sageli vigu, mis on juurdunud vale harjumuse tõttu. Siin on loetelu asjadest, mida tuleks vältida:
- Automaatne koma panemine: Ära pane koma ainult sellepärast, et oled harjunud “siis”-i ees pausi tegema. Kirjakeel ja kõnekeel on erinevad.
- Vale koma “kui” ja “siis” vahel: See on kõige levinum viga. “Kui… siis…” konstruktsioonis koma “siis” ette ei käi.
- Liigne rõhutamine: Mõnikord lisatakse koma, et “siis”-i rõhutada. See on grammatiliselt ebakorrektne. Rõhutamiseks on paremaid viise, näiteks sõnajärje muutmine.
Kuidas komade ja “siis”-iga paremini toime tulla
Selleks, et vältida vigu, soovitan järgida järgmisi praktilisi samme:
- Tuvasta lause tüüp: Kas see on tingimuslause? Kui jah, siis kontrolli, kas “siis” on pealause alguses. Kui on, ära pane koma ette.
- Analüüsi lauseliikmeid: Kas “siis” on ajamäärus? Kui sa saad selle asendada sõnadega “tol ajal”, siis ei ole koma vaja.
- Loe lauset kõva häälega: Kuigi kõnekeeles on paus, ei tähenda see alati koma. Kuid kõva häälega lugemine aitab sageli aru saada, kus lauseosad tegelikult lõpevad ja algavad.
- Kasuta reegleid abimehena: Ära karda kasutada õigekeelsussõnaraamatut (EKI). See on parim vahend ebakindluse korral.
Kas “siis” on kunagi rõhutatav?
Paljud inimesed küsivad, kas on olukordi, kus “siis” on rõhutatud ja seetõttu võiks olla koma õigustatud. Vastus on keeruline. Eesti keeles ei ole koma vahend sõna rõhutamiseks. Koma on grammatiline märk, mis eraldab lauseosi. Kui soovid midagi rõhutada, kasuta lauseehitust või sõnavara. Näiteks: “Täpselt siis ta seda tegigi!” Kõlab rõhutatult, kuid komat ikkagi vaja pole.
Kui kirjutate teksti, mis peab olema akadeemiliselt korrektne või äriliselt laitmatu, on kõige kindlam reegel: kui sa ei ole 100% kindel, et koma on grammatiliselt nõutud, jäta see panemata. Eesti keeles on “pigem vähem komasid kui liiga palju” sageli turvalisem strateegia, sest ülearune koma riivab keeletoimetaja silma rohkem kui puuduv koma, välja arvatud muidugi juhtudel, kus koma puudumine muudab lause tähenduse ebaselgeks.
Korduma kippuvad küsimused
Kas peale sõna “siis” võib alati tulla koma?
Üldjuhul ei. Pärast “siis”-i võib koma tulla ainult siis, kui see on vajalik mõne teise grammatilise reegli tõttu, näiteks kui “siis” järel algab kõrvallause või täpsustav sõnaühend.
Miks ma olen koolis õppinud, et “kui… siis…” vahel peab olema koma?
Tõenäoliselt on tegemist vääritimõistmisega. Koma käib “kui”-lause lõppu, mis enamasti ongi enne sõna “siis”. Seega võib tunduda, et koma on “siis” ees, kuid tegelikult lõpetab see “kui”-lause. Tähtis on meeles pidada, et “siis” ise ei põhjusta koma.
Kas on vahet, kas “siis” on lause alguses või keskel?
Grammatiline reegel “siis” komastamise kohta ei muutu sõltuvalt asukohast lauses. Ajamäärusena jääb see komata, sidendina (rõhutatuna tingimuslause osana) jääb see samuti komata, kui just lause muu ehitus ei nõua teisiti.
Kas koma sõna “siis” ees on ränk viga?
See on üks levinumaid kirjavigu eesti keeles. Kuigi see ei muuda lause mõtet täielikult arusaamatuks, on see siiski märk ebakindlusest reeglite suhtes ja toimetatud tekstis seda vältida. Korrektne keelekasutus suurendab usaldust kirjutaja vastu.
Kuidas ma saan kõige kiiremini kontrollida, kas mu tekstis on komavead?
Kõige parem on kasutada professionaalseid keelekontrolli tööriistu või lugeda tekst uuesti läbi, keskendudes ainult komadele ja nende põhjendatusele. Kui sa ei suuda põhjendada, miks sa koma panid, siis tõenäoliselt seda seal vaja ei ole.
Keeleline enesekindlus kirjutamisel
Kirjutamine on oskus, mida saab pidevalt lihvida. Paljud inimesed kardavad komasid, sest nad peavad neid mingisuguseks maagiliseks ja salapäraseks reeglistikuks. Tegelikkuses on eesti keele kirjavahemärgistus üsna loogiline ja süsteemne. “Siis” on hea näide sellest, kuidas üks sõna võib tekitada palju peavalu, kuid süvenemisel selgub, et reeglid on üsna sirgjoonelised.
Keskenduge lause struktuuri mõistmisele. Kui saate aru, milline on pealause ja milline on kõrvallause, muutuvad komad palju selgemaks. “Siis” on sageli vaid pealause sissejuhataja ja see ei vaja ise mingit erikohtlemist. Hoidke oma keel selge, vältige tarbetuid pause kirjapildis ja usaldage reegleid, mitte oma sisetunnet, mis võib teid sageli valesti juhtida.
Lõpetuseks võib öelda, et kõige parem viis saada komadega sõbraks, on lugeda head kirjandust ja märgata, kuidas professionaalsed toimetajad ja autorid neid kasutavad. Aja jooksul tekib tunnetus, mis aitab vältida kõige tüüpilisemaid vigu. Ärge laske “siis”-il end eksitada – nüüd, kui teate reegleid, saate seda sõna kasutada enesekindlalt ja vigadeta.
