Eesti on oma enam kui 2300 saare ja laiuga tõeline matkaja paradiis, pakkudes unikaalset võimalust põgeneda igapäevarutiinist ning sukelduda puutumatusse loodusesse. Kui suvepäike hakkab kõrgemalt käima ja meri kutsub, muutuvad meie saared sihtkohtadeks, kus aeg justkui peatuks. Olgu eesmärgiks kivised rannikud, kadakased karjamaad või lopsakad metsad, iga saar räägib oma loo, mis ootab avastamist. Käesolev juhend aitab orienteeruda Eesti saarte kirjus maailmas ja planeerida suviseid seiklusi, mis jäävad meelde aastateks.
Saaremaa: Eesti suurim ja mitmekülgseim
Saaremaa on matkajate seas vaieldamatu lemmik, pakkudes täiuslikku kombinatsiooni looduslikust ilust ja ajaloolisest pärandist. Saare suuruse tõttu ei piisa siin vaid ühest päevast, mistõttu on soovitatav varuda vähemalt kolm kuni neli päeva. Matkarajad viivad rändajat läbi kadakaste loopealsete, mööda dramaatilisi rannikuastanguid ning läbi põliste laanemetsade.
Matkamine Vilsandi rahvuspargis
Vilsandi rahvuspark on tõeline pärl neile, kes hindavad lindude vaatlust ja merega seotud maastikke. Siin saab matkata nii mandri-Saaremaal asuvatel radadel kui ka võtta ette retke saartele endile. Vilsandi saar ise pakub unikaalset võimalust kogeda elu eraldatuses, kus tuletornid ja hülged loovad maalilise tausta.
- Loona mõisa matkarajad: Sobivad suurepäraselt nii algajatele kui ka peredele.
- Harilaiu poolsaar: Siin asub kuulus Kiipsaare tuletorn, mis “ujub” meres ja pakub fotograafidele põnevaid vaatenurki.
- Kuusnõmme poolsaar: Ideaalne koht neile, kes otsivad privaatsust ja soovivad jalutada läbi liigirikaste koosluste.
Hiiumaa: rahu ja vaikuse saar
Kui Saaremaa on suurejooneline, siis Hiiumaa on intiimne ja kodune. See on saar, kus teed viivad läbi sügavate metsade ja rannad on tihtipeale matkaja päralt täiesti üksi. Hiiumaa on ideaalne sihtkoht neile, kes otsivad vaimset puhkust ja soovivad nautida matkamist ilma suurte rahvamassideta.
Kõpu poolsaare müstika
Kõpu poolsaar on Hiiumaa kõige matkajasõbralikum piirkond, kus vahelduvad kõrged männimetsad ja järsud rannajärsakud. Siinne loodus on karastav ja täis põnevaid taimeliike. Olulisemad peatuspunktid matkal on Kõpu tuletorn ja Ristna rand, mis on tuntud oma surfikultuuri ja erakordsete loodusvaadete poolest.
Soomaa ja raba-alad
Hiiumaa rabad, nagu näiteks Pihla-Kaibaldi looduskaitseala, pakuvad matkajale võimalust näha Eesti suurimat sisemaist liivaluite-ala. See on kontrastne maastik, kus männimetsad kohtuvad avatud liivaväljadega, pakkudes rändurile täiesti teistsugust kogemust kui rannikuala.
Kihnu ja Ruhnu: kultuuripärand ja üksindus
Eesti väiksemad asustatud saared pakuvad hoopis teistsugust matkakogemust. Siin ei ole tegemist niivõrd metsikus looduses ekslemisega, kuivõrd kultuuri ja ajaloo avastamisega läbi aktiivse liikumise.
- Kihnu: See saar on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistus. Matkamine Kihnus tähendab jalgrattaga saarele tiiru peale tegemist, külastades majakaid ja tutvudes kohaliku eluoluga.
- Ruhnu: Liivi lahe keskel asuv saar, mis on nii eraldatud, et siia jõudmine on juba omaette seiklus. Ruhnu matkarajad viivad külastajad läbi metsa otse liivaste randadeni, kus võib kohata hülgeid ja nautida täielikku vaikust.
Väikesaared: seiklusotsijate paradiis
Lisaks suurtele saartele on Eestil pakkuda kümneid väikesaari, mis on suuresti inimtegevusest puutumata. Need on paigad, kus matkaja peab arvestama, et mugavusi on vähe, kuid looduslik ilu on seda ehedam.
Aegna ja Naissaar: Tallinna lähedased seiklused
Aegna on tuntud oma suurte rändrahnude ja matkaradade poolest, mis sobivad suurepäraselt ühepäevaseks väljasõiduks pealinnast. Naissaar seevastu on oma sõjalise ajaloo ja kitsarööpmelise raudtee jäänustega tõeline põnevuspaik, kus matkamine on segu loodusest ja nõukogudeaegsest pärandist.
Prangli: põhjamaa auraga saar
Prangli saar on püsinud asustatuna üle 600 aasta ja siinne matkamine pakub võimalust tutvuda rannakülade kultuuriga, nautides samal ajal saare põhjaosa liivaseid rannikuid ja okasmetsi.
Praktilised nõuanded matkamiseks saartel
Enne kui asute teele, on oluline meeles pidada mõningaid põhitõdesid, et matk sujuks muretult ja oleks ohutu nii matkajale kui ka loodusele.
- Logistika: Kontrollige praamiühendusi aegsasti. Suve tipphooajal on kohtade broneerimine kohustuslik. Paljudel väiksematel saartel käivad laevad vaid kindlatel päevadel.
- Varustus: Ilm saartel on heitlik. Isegi kui mandril paistab päike, võib merel puhuda jahe tuul. Võtke alati kaasa tuule- ja veekindel jope.
- Sääsed ja puugid: Suvine Eesti loodus on nende putukate kodupaik. Kandke pikki riideid ja kasutage peletusvahendeid.
- Jäätmed: Saartel kehtib põhimõte “mida tood, selle viid ära”. Ärge jätke loodusesse midagi peale jalajälgede.
- Luba: Mõned saared või nende osad on looduskaitsealad, kus liikumine on teatud ajal (näiteks lindude pesitsusperioodil) piiratud. Kontrollige infot Keskkonnaameti veebilehelt.
Korduma kippuvad küsimused
Kas saartel on võimalik ööbida telgiga?
Jah, enamikul Eesti saartel on RMK matkapaigad, kus on lubatud telkida ja teha lõket. Siiski on oluline kontrollida kohalikke piiranguid, eriti kaitsealadel, kus telkimine võib olla lubatud vaid tähistatud kohtades.
Kui palju aega peaks arvestama saare külastuseks?
See sõltub saarest. Väikesaarte (nagu Aegna või Prangli) jaoks piisab ühest päevast. Saaremaa ja Hiiumaa avastamiseks soovitame planeerida vähemalt kolm kuni neli päeva, et mitte kiirustada ja nautida igat hetke.
Milline on parim viis saartel liikumiseks?
Jalgratas on paljudel saartel parim liikumisvahend, kuna see võimaldab kiiremini jõuda punktide vahel, jäädes samal ajal loodusega kontakti. Suurematel saartel, nagu Saaremaa, on auto mugav, kuid paljudes paikades pääseb kõige ilusama looduse juurde vaid jalgsi või jalgrattaga.
Kas saartel on piisavalt toidupoode ja teenuseid?
Suurematel saartel on kõik eluks vajalik olemas. Väiksematel saartel (näiteks Ruhnu või Vilsandi) võivad poed olla avatud vaid lühikest aega või puududa sootuks. Seetõttu tasub esmane toiduvaru võtta kaasa mandrilt.
Kuidas saada kõige täpsemat infot praamide kohta?
Kõige usaldusväärsem info pärineb operaatorite ametlikelt veebilehtedelt nagu praamid.ee (Suur-Eesti saared) või Kihnu Veeteed (väikesaared). Soovitatav on piletid ette osta, kuna suvekuudel on nõudlus väga suur.
Saarte looduse hoidmine ja vastutustundlik matkamine
Eesti saarte loodus on äärmiselt habras. Matkajana on teie kohus tagada, et pärast teie lahkumist jääks ümbruskond samasuguseks, nagu te selle leidsite. See tähendab, et hoidutakse taimede tallamisest, ei häirita loomade rahu ning austatakse kohalikku kogukonda. Saared ei ole lihtsalt turistide sihtkohad, vaid paljude inimeste kodu ja elukeskkond. Suhtuge kohalikku kultuuri lugupidamisega – küsige luba, kui soovite pildistada eravalduses või läheneda taluõuedele. Selline hooliv suhtumine tagab, et ka tulevased põlvkonnad saavad nautida Eesti saarte puutumatut ilu. Matkamine ei ole vaid liikumine punktist A punkti B, vaid teekond iseenda ja ümbritseva maailma harmooniasse. Kui valite sel suvel sihtkohaks mõne Eesti saare, avastate enda jaoks tükikese Eestimaa hinge, mis peitub lainete kütkes, tuule sahinates ja vaikuses, mida suudavad pakkuda vaid saared.
