Puusaliigese kulumine ehk koksartroos on üks levinumaid luu- ja lihaskonna haigusi, mis mõjutab märkimisväärset osa elanikkonnast, eriti keskealisi ja vanemaid inimesi. Kuigi paljud seostavad seda haigust peamiselt vanadusega, võivad esimesed sümptomid ilmneda juba märksa varem. Probleem seisneb selles, et puusaliigese kulumine ei anna endast alati märku terava ja väljakannatamatu valuga otse puusa piirkonnas. Selle asemel saadab keha sageli eksitavaid või peeneid signaale, mida inimesed kipuvad ignoreerima või seostama muude terviseprobleemidega, nagu lihasvenitus, seljahädad või lihtsalt “halb magamisasend”. Nende varajaste ohumärkide tundmine on aga kriitilise tähtsusega, sest õigeaegne sekkumine võib haiguse progresseerumist oluliselt aeglustada ja operatsiooni vajadust edasi lükata.
Miks me tunneme valu vales kohas?
Üks suurimaid müüte puusaliigese kulumise puhul on ootus, et valu peab tundma puusa välisküljel. Tegelikkuses on puusaliiges sügaval asuv liiges ning närvisüsteemi eripärade tõttu kiirgub valu sageli piirkondadesse, mida inimene ei oska puusaga seostada. See on peamine põhjus, miks diagnoosimine tihti hilineb.
Kõige sagedamini aetakse puusaliigese kulumisest tingitud valu segamini:
- Seljaprobleemidega: Valu alaseljas või tuharas võib viidata nii radikuliidile kui ka puusaliigesele.
- Põlvevigastustega: Närvid, mis innerveerivad puusa, ulatuvad ka põlveni, tekitades “peegelvalu”.
- Kubemesongaga: Valu kubeme piirkonnas on üks kindlamaid kulumise märke, mida ekslikult peetakse songaks või lihasrebendiks.
Kubemevalu – kõige petlikum sümptom
Kui küsida inimeselt, kus asub tema puus, osutab ta tavaliselt reie välisküljele, kus on tunda luunukki. Kuid anatoomiliselt asub puusaliiges – koht, kus reieluu pea kohtub vaagnaluuga – hoopis lähemal kubemele. Seetõttu on sügav valu kubeme piirkonnas üks kõige iseloomulikumaid, ent sagedamini tähelepanuta jäetud kulumise tunnuseid.
See valu võib alguses olla vaevumärgatav tuikamine pärast pikemat kõndi või füüsilist koormust. Aja jooksul muutub see intensiivsemaks. Inimesed kirjeldavad seda sageli kui ebamugavustunnet jala tõstmisel või autosse istumisel. Kui tunnete regulaarselt valu kubemes, mis ei ole seotud otsese traumaga, on see selge märk vajadusest kontrollida puusaliigese tervist.
Jäikus ja “stardivalu” hommikuti
Kas olete märganud, et hommikul voodist tõustes on keha kange ja esimesed sammud vaevalised? Või tekib raskustunne pärast pikemat istumist, näiteks pärast pikka autosõitu või kinoseanssi? Seda nimetatakse meditsiinis “stardivaluks” ja see on klassikaline artroosi tunnus.
Erinevalt lihasvalust, mis tavaliselt päeva jooksul süveneb, käitub kulumisest tingitud jäikus teisiti:
- Jäikus on kõige suurem puhkeasendist liikuma hakates.
- Pärast mõneinimese minuti pikkust liikumist liiges “soojeneb üles” ja valu väheneb või kaob.
- Kui koormus jätkub liiga kaua, tuleb valu tagasi väsimusvaluna.
Paljud inimesed peavad seda normaalseks vananemise osaks, kuid tegelikult viitab see liigesekõhre pinna ebatasasusele ja liigesevedeliku kvaliteedi muutusele.
Liikuvuse vähenemine igapäevatoimingutes
Puusaliigese kulumine piirab liigese liikuvusulatust väga spetsiifilisel viisil, mida inimene ise ei pruugi kohe märgata, kuna keha kompenseerib seda selja või teise jala arvelt. Kõige esimesena kaob tavaliselt puusa siserotatsioon ehk võime pöörata jalga sissepoole.
Pöörake tähelepanu järgmistele igapäevastele tegevustele, mis võivad muutuda keeruliseks:
- Sokkide ja jalanõude jalga panemine: Kui peate kummarduma ebaloomulikult madalale või paluma kellegi abi, sest jalg ei paindu piisavalt, on see ohumärk.
- Varbaküünte lõikamine: Raskused jala tõstmisel teise jala peale või jala kõverdamisel on otsene viide liigeskapsli jäigastumisele.
- Autosse ja autost välja istumine: See liigutus nõuab puusa pööramist ja raskuse kandmist üheaegselt, mis on kulunud liigesele valulik.
Valu kiirgumine põlve
See on üks kõige üllatavamaid sümptomeid, mis viib patsiendid sageli valele rajale. Anatoomiliselt jagavad puus ja põlve piirkond samu närviteid (näiteks reienärv jabturaatornärv). Aju ei suuda alati eristada, kust valu signaal täpselt pärineb.
On üsna tavaline, et patsient pöördub arsti poole kaebusega põlvevalu üle. Tehakse röntgenpildid ja uuringud põlvest, mis on täiesti korras, samal ajal kui tegelik kurjajuur – puusaliiges – on juba kaugelearenenud kulumisega. Kui teil on seletamatu põlvevalu, mida ei leevenda põlve ravi, tasub alati paluda arstil kontrollida ka puusaliigese liikuvust.
Lonkamine ja kõnnaku muutused
Inimkeha on meister kohanemises. Valu vältimiseks hakkame me alateadlikult muutma oma kõnnakut. Seda nimetatakse antalgiliseks ehk valu vältivaks kõnnakuks. Sageli märkavad lähedased lonkamist enne, kui inimene ise aru saab, et midagi on valesti.
Tüüpilised muutused kõnnakus on:
- Sammupikkuse lühenemine haige jala poolel.
- Kere kaldumine haige jala suunas astumise hetkel (Duchenne’i lonkamine).
- Raskuse kiirem ülekandmine tervele jalale.
Pikaajaline lonkamine ei ole vaid kosmeetiline probleem. See koormab üle selgroogu, teist puusa ja põlvi, tekitades sekundaarseid valusid terves kehas.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas puusaliigese kulumist saab täielikult peatada?
Kulumist ehk artroosi ei saa täielikult peatada ega tagasi pöörata, kuna tegemist on degeneratiivse protsessiga. Küll aga on võimalik haiguse kulgu oluliselt aeglustada, säilitada tervislik kehakaal ja tugevdada liigest ümbritsevaid lihaseid, mis vähendab koormust liigesepinnale.
Kas jooksmine kiirendab puusaliigese kulumist?
Mõõdukas harrastusjooks tervetel liigestel ei põhjusta tavaliselt artroosi. Küll aga, kui liigeses on juba tekkinud kulumise märke või kui inimesel on suur ülekaal, võib põrutustega seotud sport (nagu jooksmine kõval asfaldil) protsessi kiirendada. Sellisel juhul on soovitatav valida väiksema põrutusega alad nagu ujumine või rattasõit.
Millal on operatsioon vältimatu?
Operatsioon (liigesevahetus) on tavaliselt viimane abinõu. Seda kaalutakse siis, kui valu häirib igapäevast elu ja und, valuvaigistid enam ei aita ning füsioteraapia ei too leevendust. Otsus sõltub rohkem elukvaliteedist ja röntgenpildist.
Kas toidulisandid nagu glükoosamiin aitavad?
Uuringute tulemused on vasturääkivad. Mõned patsiendid tunnevad glükoosamiini ja kondroitiini kasutamisel leevendust, kuid teaduslikult ei ole tõestatud, et need suudaksid kõhre taastada. Neid võib proovida kuurina, kuid kui mõju ei ole märgata paari kuu jooksul, ei ole mõtet jätkata.
Miks puus valutab rohkem vihmase ilmaga?
Kuigi see kõlab nagu vanarahva tarkus, on sellel füsioloogiline alus. Õhurõhu langus enne vihma võib põhjustada põletikuliste kudede ja liigesevedeliku kerget paisumist, mis ärritab tundlikke närvilõpmeid kahjustatud liigeses.
Ennetamine ja elukvaliteedi säilitamine
Isegi kui olete tuvastanud endal mõne eelnevalt mainitud sümptomi, ei tähenda see koheselt, et vajate operatsiooni. Teadlik tegutsemine on parim viis oma liigeste tervise hoidmiseks. Kõige olulisem faktor, mida inimene ise kontrollida saab, on kehakaal. Iga kaotatud kilogramm vähendab puusaliigesele langevat koormust kõndimisel mitmekordselt. See on kõige tõhusam “ravim” kulumise vastu.
Teine nurgakivi on liikumine. Paradoksaalsel kombel on liikumine valutavale liigesele vajalik, sest liigeskõhr toitub ainult liikumise käigus tekkiva “pumpamise” kaudu. Oluline on valida õige koormus – vältida hüppeid ja põrutusi, kuid hoida lihased tugevana. Tugev tuhara- ja reielihas töötab kui amortisaator, võttes löögi enda kanda ja säästes seeläbi liigest. Regulaarne venitamine ja füsioterapeudi poolt määratud harjutused aitavad säilitada liikuvusulatust ja vähendada jäikust.
Kuulake oma keha. Kui märkate püsivat kubemevalu, hommikust jäikust või raskusi jalanõude sidumisel, ärge oodake valu väljakannatamatuks muutumist. Varajane diagnoos, elustiili kohandamine ja õiged harjutused võimaldavad elada aktiivset ja valuvaba elu veel aastaid, hoolimata diagnoosist.
