Paljude inimeste jaoks seostub termin “puuduv töövõime” automaatselt ettekujutusega, et inimene on tervislikel põhjustel täielikult tööturult eemal ega tohi või ei saa enam kunagi tööd teha. See on üks levinumaid väärarusaamu, mis põhjustab asjatut hirmu ja ebakindlust nii erivajadustega inimeste kui ka nende lähedaste seas. Tegelikkus on aga hoopis teistsugune: Eesti sotsiaalsüsteem ja töövõimereform on üles ehitatud põhimõttele, et igal inimesel on õigus osaleda ühiskonnaelus, sealhulgas tööturul, vastavalt oma võimetele. Puuduv töövõime on hinnang terviseseisundile ja tegevusvõimele konkreetsel ajahetkel, kuid see ei ole juriidiline ega praktiline töökeeld. Vastupidi, töötamine on sageli soovitatav nii sotsiaalse kaasatuse, vaimse tervise kui ka majandusliku toimetuleku parandamiseks.
Mida tähendab tegelikult puuduva töövõime staatus?
Et mõista, kuidas töötamine ja puuduv töövõime kokku sobivad, tuleb esmalt lahti mõtestada, mida see staatus tähendab Töötukassa silmis. Töövõime hindamisel ei vaadata ainult diagnoosi, vaid hinnatakse inimese tegelikku tegevusvõimet – mida ta suudab ja mida mitte. Puuduv töövõime määratakse inimesele siis, kui ta ei ole võimeline tegema tavapärast tööd tervisest tulenevate piirangute tõttu või kui töötamine on talle vastunäidustatud mahus, mis võimaldaks tavapärast elatist teenida.
Siiski on oluline märgata nüanssi: “ei ole võimeline tegema tavapärast tööd” ei tähenda, et inimene ei suudaks teha mitte mingisugust tööd. See võib tähendada, et ta ei saa töötada täiskoormusega, vajab sagedasi puhkepause, spetsiifilisi abivahendeid või rahulikku töökeskkonda. Paljud puuduva töövõimega inimesed on väga edukad osalise koormusega töödes, kodukontoris tehtavates ülesannetes või spetsiaalselt kohandatud ametikohtadel.
Kas töötamine mõjutab töövõimetoetust?
See on ilmselt kõige põletavam küsimus. Hirm toetusest ilmajäämise ees on peamine põhjus, miks paljud inimesed ei julge tööle kandideerida. Siin on oluline teada konkreetseid reegleid, mis kehtivad Eestis.
Põhireegel on lihtne: puuduva töövõimega inimene tohib töötada ja palka saada. Tööle asumine ei tühista automaatselt puuduva töövõime otsust. Küll aga on sisse seatud süsteem, kus sissetuleku suurenemisel teatud piirini hakkab töövõimetoetus vähenema. Seda tehakse eeldusel, et kui inimene suudab tööd tehes teenida arvestatavat sissetulekut, on tema vajadus riikliku sotsiaalabi järele väiksem.
Toetuse vähendamise süsteem toimib järgmiselt:
- Kui teie brutosissetulek (palk + muud tasud) jääb alla seadusega kehtestatud piirmäära (see summa muutub igal aastal ja on seotud kehtiva päevamääraga), makstakse teile töövõimetoetust täies mahus.
- Kui sissetulek ületab seda piirmäära, hakatakse toetust vähendama valemi alusel. Iga piirmäära ületav euro vähendab toetust 50 sendi võrra.
- Toetust ei maksta enam üldse alles siis, kui sissetulek on jõudnud tasemeni, kus arvutuslik toetus jõuab nulli.
See süsteem on loodud nii, et töötamine oleks alati rahaliselt kasulikum kui mittetöötamine. Isegi kui toetus väheneb, on palga ja vähendatud toetuse summa kokkuvõttes alati suurem kui ainult toetus.
Tööandja vaade: miks palgata vähenenud töövõimega inimest?
Müüt, et tööandjad väldivad terviseprobleemidega inimesi, on hakanud murenema. Tänapäevased ettevõtted hindavad lojaalsust, pühendumust ja spetsiifilisi oskusi, mida vähenenud töövõimega inimesed sageli pakuvad. Lisaks on riik loonud motivatsioonipaketi tööandjatele, et julgustada neid palkama vähenenud või puuduva töövõimega inimesi.
Kõige olulisem rahaline soodustus tööandjale on sotsiaalmaksu erisus. Kui tööandja võtab tööle inimese, kellel on tuvastatud vähenenud või puuduv töövõime, maksab riik teatud juhtudel sotsiaalmaksu tööandja eest (tavaliselt kuumääralt). See on märkimisväärne kokkuhoid tööjõukuludelt, eriti osalise tööaja puhul.
Lisaks rahalisele poolele toovad tööandjad sageli välja, et erivajadusega töötajad on väga kohusetundlikud ja lojaalsed, kuna nad hindavad antud võimalust kõrgemalt kui need, kellel on tööturul lihtsam liikuda.
Töötukassa teenused ja tugi tööle asumisel
Erinevalt osalise töövõimega inimestest, kellel on kohustus olla töötuna arvel ja otsida tööd, on puuduva töövõimega inimestel tööle asumine vabatahtlik. See tähendab, et Töötukassa ei sunni kedagi tööle, kuid pakub igakülgset tuge neile, kes seda soovivad.
Kui otsustate tööle asuda, on teil õigus kasutada mitmeid teenuseid:
- Tööalane rehabilitatsioon: See teenus valmistab inimest ette tööeluks, aidates parandada tegevusvõimet või õppida uusi töövõtteid.
- Kaitstud töö: Sobib neile, kes ei ole valmis kohe avatud tööturul konkureerima. Töö toimub juhendaja toel ja turvalises keskkonnas.
- Tugiisikuga töötamine: Algperioodil võib tööle kaasa tulla tugiisik, kes aitab sisse elada ja ülesannetest aru saada.
- Töökoha kohandamine: Kui töö tegemine vajab ergonoomilist tooli, spetsiaalset tarkvara või kaldteed, võib Töötukassa kompenseerida nende vahendite maksumuse tööandjale.
Psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt
Töötamine ei ole ainult raha teenimine. Puuduva töövõimega inimeste jaoks on tööle naasmine või tööelu alustamine sageli kriitilise tähtsusega vaimse tervise hoidmisel. Koduseinte vahele jäämine võib süvendada depressiooni ja isolatsioonitunnet. Töökeskkond pakub rutiini, suhtlust kolleegidega ja tunnet, et ollakse vajalik.
Paljud inimesed kogevad, et isegi väike töökoormus – näiteks paar tundi päevas või paar päeva nädalas – parandab elukvaliteeti märgatavalt. See annab põhjuse hommikul tõusta ja pakub vaheldust tervisemuredele keskendumisest.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma kaotan oma puuduva töövõime staatuse, kui lähen tööle?
Ei, tööle asumine ei muuda automaatselt teie töövõime hinnangut. Töövõime hinnatakse ümber alles korralise kordushindamise käigus (tavaliselt iga paari aasta tagant). Kui te olete vahepeal töötanud, võetakse seda arvesse, kuid see ei tähenda automaatselt, et teie tervis on paranenud tasemeni, kus töövõime taastuks täielikult. Hinnatakse endiselt terviseseisundit ja piiranguid.
Kas ma pean tööandjale ütlema, et mul on puuduv töövõime?
Seadus ei kohusta töötajat oma diagnoosi ega töövõime ulatust tööandjale avaldama, välja arvatud juhul, kui tervislik seisund võib ohustada töötajat ennast või teisi. Küll aga on avatus sageli kasulik: kui tööandja teab teie staatusest, saab ta taotleda sotsiaalmaksu soodustust ja pakkuda vajalikke kohandusi. Ilma infota ei saa tööandja teiega arvestada.
Mis saab siis, kui ma proovin töötada, aga tervis ei pea vastu?
See on loomulik hirm, kuid süsteem on paindlik. Kuna puuduva töövõimega inimesel ei ole kohustust töötada, võite töösuhte lõpetada, kui see osutub liiga koormavaks. See ei too kaasa sanktsioone Töötukassa poolt. Töövõimetoetust makstakse edasi vastavalt määratud otsusele.
Kas töötukassa aitab mind ka siis, kui mul on juba töökoht olemas?
Jah, Töötukassa pakub “tööl püsimise tuge”. See on mõeldud olukordadeks, kus tervise halvenemise tõttu on oht töökoht kaotada. Sellisel juhul saab taotleda näiteks töökoha kohandamist või tugiisikut ka olemasolevasse töökohta.
Töökeskkonna ja töökorralduse praktiline kohandamine
Edukas töötamine puuduva töövõime korral sõltub suuresti detailidest ja paindlikkusest. Üks olulisemaid aspekte on tööaja reguleerimine. Paljudel juhtudel ei ole takistuseks mitte töö keerukus, vaid vastupidavus. Lahenduseks on sageli osaline tööaeg või paindlik graafik, mis võimaldab tervise halvenemise korral võtta puhkepäevi või töötada kodust.
Tehnilised abivahendid mängivad samuti suurt rolli. Nägemispuudega inimestele on olemas ekraanilugejad ja suurendusprogrammid, liikumispuudega inimestele kohandatava kõrgusega lauad ja spetsiaalsed klaviatuurid. Kuulmispuudega töötajatele saab koosolekutel kasutada kirjutustõlget. Oluline on mõista, et need ei ole “mugavuslahendused”, vaid hädavajalikud tööriistad, mis võrdsustavad võimalusi.
Lisaks füüsilistele kohandustele on üha olulisemad ka kognitiivsed ja vaimsed kohandused. Näiteks autismispektri häirega või ärevushäirega inimeste puhul võib olla vajalik omaette vaikne tööruum, selged ja kirjalikud tööjuhised ning võimalus vältida liigset sotsiaalset suhtlust nõudvaid ülesandeid. Tööandjate teadlikkus nendest võimalustest kasvab pidevalt ning koostöös Töötukassa spetsialistidega on võimalik leida rätsepalahendusi, mis muudavad “puuduva töövõime” vaid paberil eksisteerivaks terminiks, samas kui inimene ise panustab ühiskonda täisväärtuslikult.
