Tervise ja heaolu tagamine on iga inimese jaoks prioriteet, kuid sageli avastame ravikindlustuse puudumise alles siis, kui tervisemure on juba ukse taga. Eestis on ravikindlustus süsteem, mis tagab inimestele tasuta või soodsa arstiabi, ravimid ja haigushüvitised. Kui mingil põhjusel on kindlustuskaitse katkenud – olgu selleks töökaotus, kooli lõpetamine või pikem välismaal viibimine –, võib olukord tunduda hirmutav ja rahaliselt riskantne. Siiski ei tähenda kindlustuse puudumine, et olete meditsiinisüsteemist täielikult ära lõigatud. Selles juhendis vaatame detailselt läbi kõik võimalused, kuidas taastada ravikindlustus, millised on alternatiivid riiklikule süsteemile ja kuidas saada arstiabi olukorras, kus aktiivne kindlustuskaitse puudub.
Kuidas kontrollida oma ravikindlustuse kehtivust?
Enne lahenduste otsimist on kriitiliselt oluline veenduda oma praeguses staatuses. Mõnikord võib kindlustus kehtida kauem, kui inimene ise arvab. Näiteks pärast töösuhte lõppemist kehtib ravikindlustus veel kaks kuud. Tervisekassa andmebaas on peamine allikas, kust saate kõige täpsema info.
Oma staatust saate kontrollida järgmistel viisidel:
- Riigiportaal eesti.ee: See on kõige kiirem viis. Logides sisse ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga, näete kohe avalehel oma kindlustuse staatust ja perearsti andmeid.
- Tervisekassa infotelefon: Helistades lühinumbrile 16363 (või välismaalt +372 669 6630), saate klienditeenindajalt infot oma kindlustuskaitse kohta.
- Kohalik klienditeenindus: Võimalik on pöörduda ka Tervisekassa teenindusbüroodesse kohapeal.
Kui selgub, et kindlustus tõepoolest puudub, tuleb tegutseda kiiresti, sest uue kindlustuse vormistamine võib võtta aega. Alljärgnevalt toome välja peamised võimalused kindlustuse saamiseks.
Võimalus 1: Vabatahtlik ravikindlustusleping Tervisekassaga
Üks kindlamaid viise ravikindlustuse saamiseks neile, kes ei tööta ega kuulu riiklikult kindlustatud rühmadesse, on sõlmida Tervisekassaga vabatahtlik leping. See lahendus sobib hästi vabakutselistele, ettevõtjatele, kes ei maksa endale palka, või inimestele, kes elavad säästudest.
Vabatahtliku lepingu sõlmimise tingimused on konkreetsed:
- Isik peab olema Eesti alaline elanik või elama siin tähtajalise elamisloa alusel.
- Isik peab olema eelneva kahe aasta jooksul olnud vähemalt 12 kuud kindlustatud või on talle kindlustuse eest tasunud Eesti riik või teine isik.
Kui palju see maksab?
Kindlustusmakse suurus muutub igal aastal, kuna see on seotud Eesti keskmise palgaga. Üldjuhul tuleb arvestada paarisaja euro suuruse väljaminekuga kuus. Makseid saab teha kvartaalselt või terve aasta eest ette. Oluline on teada, et kindlustuskaitse ei teki koheselt pärast lepingu allkirjastamist, vaid algab üks kuu pärast esimese makse laekumist.
Võimalus 2: Töötuna arvele võtmine
Kui olete kaotanud töö, on kõige loogilisem ja levinum samm võtta end arvele Eesti Töötukassas. See ei taga mitte ainult ligipääsu tööpakkumistele ja koolitustele, vaid annab ka ravikindlustuse.
Ravikindlustuse tekkimise nüansid töötuna arvel olles:
- Kui teil on õigus töötuskindlustushüvitisele, tekib ravikindlustus üldjuhul varem.
- Kui saate ainult töötutoetust või olete arvel ilma toetuseta, tekib ravikindlustus 31. päeval pärast töötuna arvele võtmist.
- Kindlustus kehtib kogu töötuna arvel oleku aja ja veel ühe kuu pärast arveloleku lõppemist.
Töötuna arvel olemine eeldab aktiivset tööotsimist ja konsultantidega suhtlemist. See ei ole passiivne lahendus, vaid mõeldud neile, kes reaalselt soovivad tööturule naasta.
Võimalus 3: Töötamine ja sotsiaalmaksu miinimumkohustus
Ravikindlustuse saamiseks ei pea tingimata töötama täiskohaga. Piisab sellest, kui tööandja maksab teie eest sotsiaalmaksu vähemalt kuumäära miinimumilt. See on kasulik teadmine neile, kes teevad juhutöid või töötavad osalise koormusega mitme tööandja juures.
Kuidas see toimib?
Igal aastal kehtestatakse sotsiaalmaksu minimaalne kohustus (summa, millelt tuleb maksu maksta, isegi kui tegelik palk on väiksem). Kui töötate töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel ja teie eest laekub see miinimumsumma, tekib teil õigus ravikindlustusele. Kindlustus tekib tavaliselt 14 päeva jooksul pärast töötamise registrisse kande tegemist.
FIE ja ettevõtluskonto
Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) saavad ravikindlustuse, kui nad on äriregistrisse kantud ja maksavad sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Ettevõtluskonto kasutajatel tekib ravikindlustus siis, kui nende kontole laekub piisavalt tulu, et katta sotsiaalmaksu miinimumkohustus.
Võimalus 4: Erakindlustus alternatiivina
Kui riiklik süsteem ei ole kättesaadav või soovite kiiremat ligipääsu eriarstidele, on võimalus sõlmida leping erakindlustusseltsiga. Eestis pakuvad ravikindlustust mitmed suured kindlustusfirmad (näiteks Ergo, Salva, If Kindlustus jt).
Erakindlustuse plussid ja miinused:
- Pluss: Kiirem ligipääs eriarstidele, sageli kaetakse hambaravi ja vaktsineerimine, mida riiklik süsteem ei pruugi täies mahus hüvitada.
- Pluss: Võimalus valida erinevate pakettide vahel vastavalt oma tervisemuredele ja rahakotile.
- Miinus: See on kulukas. Sõltuvalt vanusest ja valitud paketist võivad kuumaksed olla märkimisväärsed.
- Miinus: Enne lepingu sõlmimist tuleb täita tervisedeklaratsioon. Olemasolevad kroonilised haigused võivad olla välistatud või tõsta kindlustusmakset oluliselt.
Erakindlustus ei asenda täielikult Tervisekassa süsteemi (näiteks väga kallid operatsioonid või pikaajaline haiglaravi on riiklikus süsteemis paremini kaetud), kuid see on suurepärane turvavõrk esmase arstiabi saamiseks.
Mida teha, kui vajate arstiabi, aga kindlustust pole?
See on paljude inimeste suurim hirm. Reaalsuses ei jäeta Eestis kedagi tänavale surema, kuid “tasuta” teenuste ring on kindlustamata isikutele piiratud. Siin on selgitus, millele teil on õigus.
1. Vältimatu abi on kõigile tasuta
Iga inimene, kes viibib Eesti territooriumil, on õigustatud saama vältimatut abi, olenemata sellest, kas tal on ravikindlustus või mitte. Vältimatu abi all mõeldakse olukordi, kus arstiabi edasilükkamine ohustaks otseselt inimese elu või põhjustaks püsiva tervisekahjustuse. Siia kuuluvad näiteks:
- Rasked traumad ja õnnetused;
- Ägedad haigused (infarkt, insult, tugevad valud);
- Eluohtlikud seisundid.
Vältimatu abi eest tasub riik. Selleks tuleb pöörduda lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) või kutsuda kiirabi numbril 112.
2. Perearsti külastus
Kindlustamata isikud saavad endiselt külastada oma perearsti, kuid nad peavad visiidi ja tehtud analüüside eest ise maksma. Perearstikeskustel on olemas tasuliste teenuste hinnakirjad. Lihtne visiit ei pruugi olla väga kallis, kuid analüüsid ja uuringud võivad arve suureks paisutada. Soovitatav on alati enne vastuvõttu küsida eeldatavat maksumust.
3. Kohaliku omavalitsuse toetus
Kui inimesel puudub ravikindlustus ja ka raha arstiabi eest tasumiseks, tuleks pöörduda oma elukohajärgse linna- või vallavalitsuse sotsiaalosakonna poole. Kohalikel omavalitsustel on õigus ja võimalus maksta toetusi ravikulude katmiseks või taotleda inimesele ravikindlustust erandkorras, kui tegemist on sotsiaalselt vähekindlustatud isikuga.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas rasedatel on ravikindlustus automaatne?
Jah, rasedatel, kelle rasedus on arsti poolt tuvastatud, on õigus riiklikule ravikindlustusele. Selleks tuleb esitada avaldus ja tõend raseduse kohta Tervisekassale. Kindlustus lõpeb kolm kuud pärast arsti poolt määratud oletatavat sünnituskuupäeva, kuid pärast sünnitust saab naine kindlustuse lapsehoolduspuhkusel oleva isikuna.
Kas ma saan osta ravikindlustuse ainult üheks kuuks?
Tervisekassa vabatahtlikku lepingut ei saa sõlmida vaid üheks kuuks. Leping sõlmitakse vähemalt aastaks. Küll aga on erakindlustuse pakkujatel paindlikumad perioodid, kuigi ka seal eelistatakse pikemaajalisi lepinguid.
Mis saab siis, kui mul on hambavalu, aga puudub kindlustus?
Hambaravi on Eestis täiskasvanutele (ka kindlustatutele) üldjuhul tasuline, välja arvatud väike hüvitis. Küll aga on vältimatu hambaravi (näiteks äge põletik, mädanik, trauma) tasuta ka kindlustamata isikutele. Selle otsuse teeb hambaarst vastuvõtul.
Kas ülalpeetav abikaasa saab ravikindlustuse?
Jah, seaduslikus abielus olev ülalpeetav abikaasa võib saada ravikindlustuse, kui teine abikaasa on kindlustatud töötaja ja peres kasvab vähemalt üks alla 8-aastane laps või 8-aastane laps kuni esimese klassi lõpetamiseni, või vähemalt kolm alla 16-aastast last. See ei laiene vabaabielukaaslastele, v.a juhul, kui naine on rase.
Samm-sammuline tegevuskava lahenduseni
Olukord, kus olete ilma ravikindlustuseta, nõuab süsteemset lähenemist, et vältida tulevikuprobleeme. Ärge jääge ootama, kuni tervis halveneb, vaid tegutsege ennetavalt.
1. Hinnake oma rahalist seisu:
Kas suudate maksta igakuist vabatahtlikku kindlustusmakset? Kui jah, sõlmige leping Tervisekassaga. See on pikas perspektiivis kõige stabiilsem lahendus, kui tööle naasmine ei ole lähiajal plaanis.
2. Suhelge Töötukassaga:
Kui olete töötu ja soovite tööd leida, võtke end kohe arvele. Isegi kui teile ei määrata rahalist toetust, on ravikindlustus väärtuslik hüve, mis kaasneb aktiivse tööotsija staatusega.
3. Kaaluge osalise koormusega tööd:
Mõnikord piisab väikesest koormusest või “sutsudest” tööampsude portaalides, et teenida piisavalt sotsiaalmaksu miinimumi katmiseks. Uurige võimalusi töötada paindlikult.
4. Säästke tervisefondiks:
Kui otsustate jääda kindlustamata (näiteks elate välisriigis ja viibite Eestis harva), looge endale isiklik “tervisefond”. Pange iga kuu kõrvale summa, mida muidu maksaksite kindlustusena, et ootamatu haigestumise korral oleks võimalik tasuda eraarsti visiidi eest.
Tervis on meie kalleim vara ja kuigi bürokraatia võib tunduda keeruline, on Eestis loodud mitmeid turvavõrke, mis aitavad ka keerulistel aegadel arstiabi kättesaadavana hoida. Oluline on olla teadlik oma õigustest ja tegutseda kohe, kui kindlustuskaitse on katkenud.
