Digitaalne lugemine on viimaste aastate jooksul teinud läbi tohutu hüppe, muutudes mugavusest tingitud valikust paljude jaoks igapäevaseks harjumuseks. Üha enam raamatusõpru avastab, et terve raamatukogu võib mahtuda taskusse ning ligipääs väärtkirjandusele ei sõltu enam raamatupoe lahtiolekuaegadest ega rahakoti paksusest. Internetiavarustes leidub tuhandeid täiesti legaalseid ja tasuta e-raamatuid, mis ootavad vaid avastamist. Olgu teie huviks eesti kirjandusklassika, kaasaegne ilukirjandus, ajaloolised uurimused või hoopis praktilised käsiraamatud – võimalused on laiemad, kui esmapilgul paista võib. Selles artiklis vaatame süvitsi, kust leida parimaid tasuta teoseid, kuidas neid oma seadmetesse saada ja milliseid platvorme eelistada, et lugemiselamus oleks võimalikult sujuv ja nauditav.
Eesti riiklikud platvormid: MIRKO ja DIGAR
Eesti lugeja jaoks on kõige olulisemaks ja kvaliteetsemaks tasuta e-raamatute allikaks kahtlemata riiklikud süsteemid. Kui varasemalt oli Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU paljudele peamiseks sihtkohaks, siis nüüd on maastik muutunud veelgi laiemaks ja kättesaadavamaks tänu üleriigilisele laenutusplatvormile MIRKO.
MIRKO (Minu Raamatukogu) on innovaatiline lahendus, mis võimaldab igal Eesti isikukoodi omaval inimesel laenutada e-raamatuid, audioraamatuid ja perioodikat tasuta, sõltumata sellest, millises Eesti nurgas ta füüsiliselt asub. See on sisuliselt riiklik e-raamatukogu, kus valikus on tuhandeid teoseid alates lasteraamatutest kuni tõsise teaduskirjanduseni. Kasutamiseks on vaja vaid ID-kaarti, Mobiil-ID-d või Smart-ID-d sisselogimiseks. Oluline on märkida, et MIRKO puhul on tegemist laenutusega – teos on teie “käes” 21 päeva, misjärel see tagastatakse automaatselt, vabastades lugeja viiviste murest.
Teine hindamatu varamu on DIGAR (Digitaalarhiiv). See Eesti Rahvusraamatukogu poolt hallatav keskkond on tõeline kullaauk ajaloohuvilistele ja klassika austajatele. DIGARist leiab tohutus koguses vanemat eestikeelset kirjandust, mille autoriõigused on aegunud, samuti ajalehti, ajakirju, kaarte ja noote. Erinevalt MIRKOst, kus teoseid laenutatakse, võimaldab DIGAR paljusid faile (eriti vanemaid) püsivalt oma arvutisse või e-lugerisse alla laadida (tavaliselt PDF või EPUB formaadis). See on parim koht, kust otsida 19. sajandi ja 20. sajandi alguse eesti kirjanduse pärleid, mis on ammu poodidest kadunud.
Maailmaklassika ja avalik omand: Project Gutenberg ja Open Library
Kui teie lugemishuvi ulatub väljapoole eestikeelset kultuuriruumi, avaneb internetis uks sadadele tuhandetele tasuta raamatutele. Siinkohal on märksõnaks “avalik omand” (public domain). See tähendab teoseid, mille autori surmast on möödunud piisavalt palju aega (tavaliselt 70 aastat), et autoriõigused enam ei kehti ja teos on kõigile vabalt kasutatav.
Project Gutenberg on vanim ja tuntuim digitaalne raamatukogu, mis asutati juba 1971. aastal. Sealt leiate üle 70 000 tasuta e-raamatu, peamiselt inglise keeles, aga ka saksa, prantsuse ja teistes keeltes. See on asendamatu allikas, kui soovite lugeda originaalkeeles selliseid autoreid nagu Shakespeare, Dickens, Austen, Dostojevski või Tolstoi. Raamatud on saadaval mitmes formaadis, mis sobivad suurepäraselt nii Kindle’ile kui ka teistele e-lugeritele.
Teine märkimisväärne ressurss on Open Library, mis on osa Internet Archive’ist. Nende eesmärk on luua veebileht iga kunagi avaldatud raamatu jaoks. Open Library töötab sarnaselt raamatukogule – seal on miljoneid raamatuid, mida saab “laenutada” digitaalselt. Erinevalt Gutenbergist leiate siit ka uuemat kirjandust, mida saab lugeda piiratud aja jooksul spetsiaalse tarkvara (nagu Adobe Digital Editions) abil.
Formaadid ja tehnoloogia: EPUB, PDF ja MOBI
Tasuta e-raamatute maailmas orienteerumiseks on hädavajalik mõista erinevaid failiformaate, sest vale formaadi valimine võib lugemismõnu täielikult rikkuda.
- EPUB (Electronic Publication): See on tänapäevane tööstusstandard ja kõige soovitatuim formaat. EPUB-failis on tekst “voolav”, mis tähendab, et see kohandub automaatselt teie ekraani suurusega. Saate muuta fondi suurust, tüüpi ja reavahet, ilma et tekst ekraanilt välja jookseks. See on parim valik nutitelefonide, tahvelarvutite ja enamiku e-lugerite (Kobo, PocketBook) jaoks.
- PDF (Portable Document Format): Kuigi PDF on väga levinud, on see e-raamatuna sageli ebamugav, eriti väikestel ekraanidel. PDF on “fikseeritud” paigutusega – see on nagu digitaalne pilt paberilehest. Kui suurendate teksti, peate kerima paremale ja vasakule, et rida lõpuni lugeda. PDF sobib hästi suure ekraaniga tahvelarvutitele või arvutitele, eriti kui teos sisaldab palju graafikuid, tabeleid või on tegemist skaneeritud vana raamatuga.
- MOBI / AZW3: Need on formaadid, mis on ajalooliselt seotud Amazoni Kindle’i e-lugeritega. Kui kasutate Kindle’it, on need (või uuem KFX) teie eelistatud formaadid. Siiski toetavad uuemad Kindle’id nüüd ka EPUB-failide konverteerimist läbi “Send to Kindle” teenuse, muutes MOBI tähtsuse ajas vähenevaks.
Tasuta raamatute lugemine nutiseadmes: millist äppi valida?
Te ei vaja tingimata eraldi e-lugerit, et e-raamatuid nautida. Tänapäeva nutitelefonide ja tahvelarvutite ekraanid on piisavalt kvaliteetsed, et pakkuda mugavat lugemiskogemust, eriti kui kasutate õiget tarkvara, mis võimaldab silmade säästmiseks sisse lülitada “öörežiimi” või “seepia” tooni.
Androidi kasutajatele on üheks parimaks ja “puhtamaks” valikuks ReadEra. See on tasuta rakendus, mis ei sisalda reklaame, toetab peaaegu kõiki formaate (EPUB, PDF, DOC, TXT) ja jätab meelde, kus lugemine pooleli jäi. Teine suurepärane valik on Lithium, mis on spetsialiseerunud just EPUB-failidele ja paistab silma oma minimalistliku disainiga.
Apple’i seadmete (iPhone, iPad) omanikel on vaikimisi kaasas Apple Books (varasemalt iBooks), mis on äärmiselt võimekas ja visuaalselt kaunis rakendus. See sünkroniseerib teie raamatukogu ja järjehoidjad automaatselt kõigi teie Apple’i seadmete vahel. Samuti on populaarne Google Play Books, mis võimaldab teil üles laadida omaenda EPUB faile Google’i pilve ja lugeda neid mistahes seadmest.
Ilukirjandus vs. Teaduskirjandus: mida tasub otsida?
Tasuta e-raamatute valik ei piirdu vaid sajandivanuste romaanidega. Tänapäeval on saadaval lai spekter materjali erinevatele maitsetele.
Kaasaegne Eesti kirjandus: Kuigi uued bestsellerid on harva päriseks tasuta (v.a MIRKO laenutus), korraldavad kirjastused ja autorid vahel kampaaniaid. Samuti tasub hoida silm peal kirjandusvõistlustel, kus võidutöid vahel digitaalselt avaldatakse. Paljud asutused ja muuseumid avaldavad tasuta e-raamatutena ka kultuuriloolisi uurimusi ja biograafiaid.
Õppematerjalid ja eneseareng: See on kategooria, kus tasuta materjali hulk on üllatavalt suur. Ülikoolid ja haridusasutused (näiteks Tartu Ülikooli Kirjastus või Tallinna Ülikooli Kirjastus) teevad sageli teadustööd ja õpikud kättesaadavaks “Open Access” põhimõttel. See tähendab, et saate ligipääsu kõrgetasemelistele akadeemilistele tekstidele täiesti tasuta. Samuti leidub palju tasuta materjale programmeerimise, keeleõppe ja ettevõtluse teemadel.
Autoriõigused ja turvalisus: väldi piraatlust
E-raamatute maailmas on oluline teha vahet seaduslikul tasuta sisul ja piraatlusel. Internetis leidub saite, mis pakuvad tasuta allalaadimiseks tasulisi menukeid. Selliste failide allalaadimine on ebaseaduslik ja kahjustab otseselt autoreid ning kirjastajaid. Veelgi enam, piraatlehtedelt pärit failid (eriti PDF-id või .exe failid, mis maskeeruvad raamatuteks) võivad sisaldada pahavara, mis ohustab teie seadme turvalisust.
Kasutades ametlikke kanaleid nagu MIRKO, DIGAR, Project Gutenberg või autorite endi kodulehed, võite olla kindlad failide kvaliteedis ja turvalisuses. Lisaks toetate sellega süsteemi, mis väärtustab loomingut ja kultuuri säilimist. Seaduslik tasuta sisu on tavaliselt ka paremini toimetatud ja vormindatud, pakkudes paremat lugemiskogemust kui vigased piraatkoopiad.
Korduma kippuvad küsimused e-raamatute kohta (FAQ)
Kas ma pean olema internetis, et e-raamatut lugeda?
Ei, enamasti on internetiühendust vaja vaid raamatu allalaadimiseks või laenutamiseks. Kui fail on teie seadmes (või MIRKO äpis alla laetud), saate seda lugeda ka lennurežiimis või metsas, kus puudub levi.
Kas e-raamatud rikuvad silmi?
Kaasaegsed ekraanid on muutunud silmadele sõbralikumaks. Nutitelefonis ja tahvelarvutis on soovitatav kasutada lugemisäppe, mis võimaldavad taustavalgustust vähendada ja valida sooja (kollaka) taustatooni. Parim valik silmadele on siiski spetsiaalne e-ink (e-paber) ekraaniga e-luger, mis ei kiirga valgust otse silma ja meenutab tavalist paberit.
Miks ma ei leia MIRKOst kõige värskemat menukit?
MIRKO töötab sarnaselt tavalisele raamatukogule – neil on piiratud arv litsentse iga raamatu kohta. Kui kõik litsentsid on välja laenutatud, peate ootama järjekorras, täpselt nagu paber-raamatu puhul. Populaarsete uudisteoste puhul võivad järjekorrad olla pikad.
Kas ma saan DIGARist alla laetud raamatut sõbrale saata?
Kui tegemist on autoriõiguse alt vaba teosega (avalik omand), siis jah, võite seda vabalt jagada. Kui tegemist on autoriõigusega kaitstud materjaliga, mis on kättesaadav vaid piiratud tingimustel, siis ei tohi seda edasi levitada.
Kas Amazoni Kindle’iga saab lugeda eestikeelseid raamatuid?
Jah, saab küll. Kindle toetab eesti tähestikku (õ, ä, ö, ü) suurepäraselt. Peamine on toimetada fail Kindle’isse õiges formaadis või kasutada “Send to Kindle” funktsiooni, mis konverteerib EPUB faili Kindle’ile sobivaks.
Isikliku digiraamatukogu haldamine
Kui olete hakanud koguma tasuta e-raamatuid erinevatest allikatest, võib failide haldamine muutuda keeruliseks. Siinkohal tuleb appi tarkvara nimega Calibre. See on tasuta ja avatud lähtekoodiga programm arvutile, mis on sisuliselt e-raamatute iTunes. Calibre võimaldab teil oma raamatuid kategoriseerida, muuta nende metaandmeid (pealkirju, autorite nimesid, kaanepilte) ja mis kõige tähtsam – konverteerida raamatuid ühest formaadist teise. Näiteks kui leiate DIGARist haruldase PDF-i, kuid soovite seda lugeda e-lugeris, võib Calibre aidata seda paremini loetavaks muuta, kuigi PDF-i konverteerimine on alati tehniliselt keerukas protsess.
Digitaalse raamatukogu loomine on pidev protsess. Alustades MIRKOst ja liikudes edasi rahvusvaheliste klassikute juurde, avastate peagi, et lugemisvara puudus ei ole enam probleem – pigem on väljakutseks leida aega kogu selle rikkuse nautimiseks. Oluline on hoida oma faile organiseeritult, teha neist varukoopiaid (näiteks pilveteenuses) ja nautida vabadust, mida pakub võimalus kanda tuhandeid maailmu endaga kaasas, kuhu iganes te ka ei läheks.
