Viimastel aastatel on Eesti palgasaajate seas üheks enim kõneainet pakkunud teemaks niinimetatud “maksuküür”. See on termin, mis võib esmapilgul tunduda bürokraatliku ja kaugena, kuid tegelikkuses mõjutab see otseselt sadade tuhandete eestimaalaste rahakotti iga kuu. Paljud töötajad on avastanud ebameeldiva üllatusena, et pärast palgatõusu või tulemustasu saamist ei ole nende pangakontole laekuv summa kasvanud oodatud määral või on tuludeklaratsiooni täites tekkinud hoopis kohustus riigile tulumaksu juurde maksta. See segadus tuleneb Eesti praegusest tulumaksusüsteemist, kus maksuvaba tulu suurus sõltub inimese aastasest sissetulekust, tekitades teatud sissetulekuvahemikus olukorra, kus iga teenitud lisaeuro on maksustatud kõrgemalt kui tavapärane tulumaksumäär.
Mis on maksuküür ja miks see tekkis?
Maksuküür ei ole ametlik juriidiline termin, vaid majanduslik kõnekeelne väljend, mis kirjeldab 2018. aastal jõustunud tulumaksuseaduse muudatuse mõju. Enne seda reformi kehtis Eestis ühetaoline tulumaksuvaba miinimum kõigile, sõltumata sissetuleku suurusest. 2018. aastal aga rakendati süsteem, mida nimetatakse regressiivseks maksuvabaks tuluks.
Süsteemi eesmärk oli suurendada madalama sissetulekuga inimeste netopalka, vabastades nad suuremas ulatuses tulumaksust, samal ajal kui kõrgema sissetulekuga inimeste maksuvaba tulu hakati järk-järgult vähendama. See tekitas olukorra, kus sissetulekute kasvades teatud vahemikus väheneb maksuvaba tulu iga teenitud euroga. Graafiliselt joonistubki siit välja “küür” – piirkond, kus tegelik maksukoormus on kunstlikult kõrgem.
Lihtsustatult öeldes jagab praegune süsteem (seisuga 2024) sissetulekud kolme gruppi:
- Madalam sissetulek (kuni 1200 eurot kuus): Rakendub maksimaalne maksuvaba tulu (654 eurot kuus).
- Keskmine sissetulek (1200 – 2100 eurot kuus): Maksuvaba tulu hakkab sissetuleku kasvades lineaarselt vähenema nulli suunas. See ongi tsoon, kus asub “maksuküür”.
- Kõrgem sissetulek (üle 2100 eurot kuus): Maksuvaba tulu on 0 eurot ja kogu palk maksustatakse esimesest eurost alates 20% tulumaksuga.
Matemaatika maksuküüru taga: kuidas seda arvutatakse?
Et mõista, miks maksuküür nii valusalt rahakoti pihta lööb, tuleb vaadata selle arvutusvalemit. Vahemikus 1200 kuni 2100 eurot (bruto) väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile:
Maksuvaba tulu = 654 – 654 ÷ 900 × (brutotasu – 1200)
See valem tähendab, et iga kord, kui teie brutopalk tõuseb üle 1200 euro, väheneb teie maksuvaba tulu kindla summa võrra. Täpsemalt, iga teenitud lisaeuro selles vahemikus vähendab maksuvaba tulu umbes 0,727 euro võrra. Kuna maksuvaba tulu vähenemine tähendab suuremat maksustatavat summat, maksate te tulumaksu kahest kohast: uuelt teenitud eurolt ja lisaks sellelt osalt, mis varem oli maksuvaba, kuid nüüd enam ei ole.
Varjatud piiridimäär
Kõige kriitilisem aspekt maksuküüru juures on niinimetatud marginaalne maksumäär ehk piiridimäär. Kuigi Eesti ametlik tulumaksumäär on 20% (kuni 2024. aasta lõpuni), siis maksuküüru vahemikus (1200–2100 eurot) on tegelik iga lisanduva euro maksukoormus oluliselt kõrgem.
Kui teenite selles vahemikus ühe euro lisaks, peate sellelt maksma 20 senti tulumaksu. Kuid kuna see üks euro vähendab teie maksuvaba tulu määra, lisandub maksustatavale tulule veel osa, millelt tuleb samuti 20% maksta. Matemaatiliselt tähendab see, et vahemikus 1200 kuni 2100 eurot on iga lisanduva euro tegelik maksukulu ligikaudu 34,5%. See on põhjus, miks palgatõus selles vahemikus tundub sageli ebaõiglaselt väike, kui vaadata netosummat pangakontol.
Maksuküüru mõju lisatasudele ja puhkuserahadele
Maksuküür ei mõjuta ainult püsipalka, vaid võib tekitada ootamatuid tagasilööke ka ebaregulaarsete sissetulekute puhul. See on eriti aktuaalne teema inimestele, kelle sissetulek kõigub kuude lõikes – näiteks müügimehed, projektipõhised töötajad või inimesed, kes saavad kvartaalseid boonuseid.
Kujutame ette olukorda, kus töötaja brutopalk on stabiilselt 1100 eurot. Ta kasutab igakuiselt ära oma maksimaalse maksuvaba tulu. Aasta lõpus saab ta aga hea töö eest 1500 eurot preemiat. Sel kuul on tema sissetulek kokku 2600 eurot. Mis juhtub?
- Sel konkreetsel kuul on tema sissetulek üle 2100 euro, mis tähendab, et maksuvaba tulu on 0 eurot.
- Kuna ta on aasta jooksul arvestanud maksuvaba tulu maksimummääras, siis aasta kokkuvõttes (tuludeklaratsiooni tehes) selgub, et tema keskmine kuusissetulek tõusis tänu preemiale kõrgemaks kui 1200 eurot.
- See tähendab, et tal ei olnud õigust kasutada nii suurt maksuvaba tulu, kui talle aasta jooksul igakuiselt rakendati.
- Tulemuseks on kohustus maksta tuludeklaratsiooni alusel riigile tulumaksu juurde.
Sama loogika kehtib ka puhkuserahade puhul. Kui puhkusetasu ja palk makstakse välja samal kuul või kui puhkusetasu tõstab kuu sissetuleku ajutiselt kõrgele, väheneb selle kuu maksuvaba tulu drastiliselt. See on põhjus, miks paljud raamatupidajad soovitavad “maksuküüru tsoonis” olevatel inimestel mitte lasta maksuvaba tulu igakuiselt arvestada täies mahus, vaid teha seda pigem tagasihoidlikumalt või üldse mitte, et vältida kevadel tulumaksu juurdemaksmist.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused kõige levinumatele küsimustele seoses maksuküüru ja tulumaksuvaba miinimumiga.
-
Kuidas ma saan vältida tulumaksu juurdemaksmist?
Kõige kindlam viis on esitada tööandjale avaldus, kus palute arvestada maksuvaba tulu väiksemas summas või üldse mitte (0 eurot). Sellisel juhul maksate igakuiselt rohkem tulumaksu, kuid saate enammakstud summa tuludeklaratsiooni esitamisel tagasi. See toimib nagu sundsäästmine. -
Kas maksuküür kaob ära?
Jah, vastavalt riigikogu poolt vastu võetud seadusemuudatustele kaotatakse astmeline maksuvaba tulu süsteem (maksuküür) alates 2025. aastast. See asendub ühtse maksuvaba tuluga (eeldatavalt 700 eurot) ja tulumaksusüsteem muutub taas proportsionaalsemaks, kuigi üldine tulumaksumäär tõuseb. -
Keda maksuküür kõige rohkem mõjutab?
Kõige valusamalt mõjutab see töötajaid, kelle brutopalk jääb vahemikku 1200–2100 eurot. Selles vahemikus on iga lisanduva palgaeuro maksukoormus kõige kõrgem. Alla 1200 euro teenijad saavad maksimaalset soodustust ja üle 2100 euro teenijad maksavad ühtlaselt 20% (kuni reformini), kuid ei saa maksuvaba tulu soodustust. -
Mida tähendab “tulumaksuvaba tulu ümberarvestus” tuludeklaratsioonis?
See on lõplik arvutus, mida Maksu- ja Tolliamet teeb aasta lõpus. Nad võtavad teie kogu aastase tulu, jagavad selle 12 kuuga ja arvutavad välja täpse summa, kui palju teil oli õigus maksuvaba tulu kasutada. Kui te kasutasite aasta jooksul rohkem, kui lõplik arvutus lubab, peate vahe kinni maksma.
Sotsiaalne ja majanduslik mõju tööturule
Maksuküür ei ole vaid matemaatiline anomaalia; sellel on olnud reaalne pidurdav mõju Eesti tööturule ja majandusele laiemalt. Majandusteadlased on aastaid kritiseerinud süsteemi selle demotiveeriva iseloomu tõttu. Olukord, kus inimese pingutus – olgu selleks ületunnitöö, enese täiendamine kõrgema palga nimel või lisatöö vastuvõtmine – on karistatav kõrgema marginaalse maksumääraga, vähendab motivatsiooni rohkem panustada.
Tööandjate jaoks on see loonud olukorra, kus netopalga tõstmiseks tuleb brutopalka tõsta ebaproportsionaalselt palju. See on teinud palgaläbirääkimised keeruliseks, sest töötaja vaatab alati seda summat, mis laekub pangakontole, samas kui tööandja peab arvestama kogu palgafondi kuluga. “Maksuküüru” vahemikus on tööandja palgakulu kasv ühe euro netopalga kohta oluliselt kallim kui madalama või väga kõrge palga puhul.
Lisaks on süsteem soosinud OÜ-tamist ja “musta” ümbrikupalga maksmist just selles kriitilises palgavahemikus, et vältida ebamõistlikult kõrget maksukoormust lisateenistuselt. See moonutab ausat konkurentsi ja vähendab riigi maksulaekumisi pikemas perspektiivis, rääkimata töötajate sotsiaalsete garantiide vähenemisest.
Strateegiad üleminekuperioodiks ja tulevikuvaade
Kuna maksusüsteem on alates 2025. aastast oluliselt muutumas, on oluline mõista, kuidas praegusel üleminekuperioodil käituda. Aastal 2024 kehtib veel vana, maksuküüruga süsteem, kuid tulumaksumäär on endiselt 20%. Alates 2025. aastast kaotatakse küll maksuküür ja kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus, kuid tulumaks tõuseb 22%-ni (vastavalt hetkel teadaolevatele plaanidele).
See tähendab, et keskklassi jaoks (praegused “maksuküüru ohvrid”) olukord paraneb märgatavalt – neile jääb kätte rohkem raha, sest maksuvaba tulu laieneb ka neile täies mahus. Samas, väga madala palgaga töötajad võivad uuest süsteemist veidi kaotada tulumaksumäära tõusu tõttu. Kõrgema palgaga töötajad võidavad samuti maksuvaba tulu taastekkimisest, kuid kaotavad kõrgema maksumäära tõttu, kusjuures lõplik võit või kaotus sõltub täpsest palganumbrist.
Praegusel hetkel on kõige arukam strateegia oma aastaste tulude hoolikas planeerimine. Soovituslik on logida sisse Maksu- ja Tolliameti e-teenindusse ja kontrollida oma “Minu sissetulekud” vahelehte. Seal näete jooksvat arvestust oma kasutatud maksuvaba tulu kohta. Kui näete, et olete piiri peal või olete saanud aasta jooksul erakorralisi tulusid (kasvõi vara müügist või dividendidest), tasub aasta viimastel kuudel paluda tööandjal maksuvaba tulu arvestamine peatada. See aitab vältida olukorda, kus peate järgmise aasta alguses leidma sadu eurosid tulumaksu tasumiseks.
