Pensionile jäämine on eluetapp, millele mõtlevad varem või hiljem kõik töötavad inimesed, olenemata sellest, kas pensionipõlv terendab paari aasta pärast või on sinna aega veel aastakümneid. Eestis on pensionisüsteem viimastel aastatel läbinud märkimisväärseid muudatusi, mistõttu ei ole pensioniiga enam fikseeritud number, mis kehtiks ühtmoodi kõigile. Selle asemel sõltub pensionile mineku aeg üha enam inimese sünniaastast ja oodatavast keskmisest elueast. Segadus numbrite ümber on suur, sest paljud inimesed mäletavad veel aegu, mil naised said pensionile 55- ja mehed 60-aastaselt. Tänaseks on need piirid kadunud ning süsteem on muutunud paindlikumaks, kuid samas ka keerulisemaks. Selles artiklis vaatame detailselt, millal saab erinevate sünniaastatega inimene riiklikule vanaduspensionile jääda ning millised tegurid seda mõjutavad.
Kuidas kujuneb tänapäevane pensioniiga?
Varasemalt oli pensioniiga seadusega kivisse raiutud konkreetne vanus. Tänaseks on Eesti läinud üle süsteemile, mis arvestab rahvastiku vananemist ja eluea pikenemist. Alates 2021. aastast on vanaduspensioniiga seotud 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava elueaga. See tähendab, et kui statistika näitab eluea pikenemist, lükkub ka riiklik pensioniiga edasi.
Oluline on teada, et see muudatus ei puuduta kõiki ühtmoodi. Seadusandja on tõmmanud selge piiri inimeste vahel, kes on sündinud enne 1962. aastat, ja nende vahel, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem.
- Sünniaasta 1961 ja varem: Nende inimeste jaoks on pensioniiga juba fikseeritud ja see enam ei muutu, olenemata eluea statistika muutumisest. Nende vanaduspensioniiga on 65 eluaastat.
- Sünniaasta 1962 ja hiljem: Nende inimeste pensioniiga sõltub Statistikaameti andmetest. Valitsus kinnitab igal aastal uue pensioniea vastavalt sellele, kui palju on muutunud 65-aastaste keskmine oodatav eluiga.
Selline süsteem loodi selleks, et hoida pensionisüsteemi jätkusuutlikuna. Kuna maksumaksjate arv väheneb ja pensionäride arv kasvab, on vajalik, et inimesed töötaksid kauem, kui nende tervis ja elujõud seda võimaldavad.
Sinu sünniaasta ja pensioniiga: andmete ülevaade
Paljud inimesed otsivad konkreetset tabelit, et näha oma täpset pensionile mineku aega. Kuna alates 1962. aastast sündinute pensioniiga arvutatakse igal aastal ümber (kuid see ei saa tõusta rohkem kui 3 kuud aastas), on nooremate põlvkondade puhul tegemist prognoosiga. Siiski on lähiaastate pensionile minejad juba teada.
Alljärgnevalt toome välja pensioniea vastavalt sünniaastale, tuginedes kehtivale seadusandlusele ja praegustele prognoosidele:
Fikseeritud pensioniiga (sündinud enne 1962)
- Sündinud 1953–1960: Pensioniiga on juba saabunud või saabub 63–64 aasta ja mõne kuu vanuselt (sõltuvalt täpsest aastast oli üleminekuperiood).
- Sündinud 1961: Pensioniiga on 65 aastat. See on n-ö baastase, millest edasi hakkab iga sõltuma eluea statistikast.
Sõltuv pensioniiga (sündinud 1962 ja hiljem)
Siin hakkab kehtima reegel, et pensioniiga võib tõusta, kuid mitte kiiremini kui kolm kuud ühe kalendriaasta kohta. Vaatame lähemalt:
- Sündinud 1962: Pensioniiga on 65 aastat ja 1 kuu. See iga kehtib alates 2027. aastast, mil selle aastakäigu inimesed jõuavad vastavasse vanusesse.
- Sündinud 1963: Prognoositav pensioniiga on umbes 65 aastat ja 3-4 kuud. Täpne number kinnitatakse valitsuse poolt 2 aastat enne pensioniea saabumist.
- Sündinud 1964: Prognoositav pensioniiga on ligikaudu 65 aastat ja 6 kuud.
- Sündinud 1980ndatel ja hiljem: Nooremate inimeste jaoks on täpset vanust raske öelda, kuid prognoosid näitavad, et pensioniiga võib kerkida 70 eluaasta lähedale või isegi üle selle, eeldades, et inimeste keskmine eluiga jätkab kasvamist.
Tasub meeles pidada, et riik annab pensioniea muutumisest teada ette. Vanaduspensioniiga kinnitatakse vastava sünniaasta kohta hiljemalt kaks aastat enne selle aastaarvu inimeste pensioniikka jõudmist. See annab inimestele aega oma plaanide tegemiseks.
Paindlik vanaduspension: võimalus valida ise
Üks olulisemaid uuendusi Eesti pensionisüsteemis on paindlik vanaduspension. See süsteem kaotas varasema jäiga ennetähtaegse pensioni süsteemi ja asendas selle valikuvabadusega. Nüüd on inimesel võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne ametlikku pensioniiga või lükata pensionile minekut edasi.
Paindlikkusel on aga oma hind või preemia:
- Varem pensionile minek: Kui otsustate minna pensionile enne oma ametlikku pensioniiga, väheneb teie igakuine pensionisumma. Iga varem pensionile mindud kuu eest väheneb pension 0,4%. Näiteks minnes pensionile 5 aastat (60 kuud) varem, on teie pension püsivalt 24% väiksem.
- Hiljem pensionile minek: Kui lükkate pensionile minekut edasi, suureneb teie pensionisumma. Iga edasilükatud kuu eest suureneb pension 0,4%. See on kasulik viis oma sissetulekut tulevikus suurendada, kui tervis lubab kauem töötada.
Paindlik vanaduspension võimaldab ka võtta pensioni välja osaliselt (näiteks pool pensioni) või teha pensioni saamises pause. See on eriti kasulik neile, kes soovivad töökoormust vähendada järk-järgult, mitte lõpetada töötamist n-ö päeva pealt.
Miks on staaž endiselt oluline?
Kuigi me räägime palju vanusest, ei tohi unustada pensionistaaži nõuet. Vanaduspensioni saamiseks ei piisa ainult teatud vanuse täitumisest. Teil peab olema Eestis omandatud vähemalt 15 aastat pensionistaaži.
Pensionistaaž jaguneb ajalooliselt kaheks:
- Pensioniõiguslik staaž (kuni 1998): Arvestatakse tööraamatu sissekannete alusel töösuhte kestust.
- Kindlustusstaaž (alates 1999): Sõltub sellest, kui palju on teie töötasult makstud sotsiaalmaksu. Kui aastas makstud sotsiaalmaks on vähemalt võrdne miinimumpalgalt arvestatud sotsiaalmaksuga, saate kirja ühe aasta staaži.
Kui teil ei ole 15 aastat staaži täis, siis vanaduspensioniõigust ei teki ja riik maksab selle asemel rahvapensioni, tingimusel et olete vahetult enne pensioni taotlemist elanud Eestis vähemalt 5 aastat ning olete jõudnud vanaduspensioniikka.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma saan minna pensionile, kui mul on lapsed, varem kui tabel ette näeb?
Jah, laste kasvatamine võib anda õiguse soodustingimustel vanaduspensionile või pensionilisale. Üks vanematest (kokkuleppel), kes on kasvatanud vähemalt kolme last või puudega last vähemalt 8 aastat, saab minna pensionile varem (1–5 aastat sõltuvalt laste arvust). Lisaks maksab riik iga lapse eest pensionilisa ehk täiendavat staaži.
Kust ma saan vaadata oma täpset pensioniiga ja kogunenud staaži?
Kõige täpsema info oma isikliku seisu kohta saate riigiportaalist eesti.ee või Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest. Seal on näha nii teie kogutud staažiaastad, kindlustusosakud kui ka prognoositav pensioni suurus I ja II sambast.
Mis juhtub, kui pensioniiga tõuseb, aga ma olen juba pensionile jäänud?
Kui teile on pension juba määratud, siis hilisemad seadusemuudatused või pensioniea tõus teid enam ei mõjuta. Teie pensioni maksmine jätkub vanadel tingimustel ja seda ei katkestata ega vähendata.
Kas töötamine pensioni ajal vähendab minu pensioni?
Ei, vanaduspensioni saamise ajal töötamine ei vähenda teie pensioni. Vastupidi, kui te töötate ja teie palgalt makstakse sotsiaalmaksu, arvutatakse teie pension igal aastal ümber ja see suureneb teenitud kindlustusosaku võrra.
Kuidas mõjutab II samba väljavõtmine minu pensioniiga?
II samba raha väljavõtmine ei muuda riiklikku vanaduspensioniiga (I sammas). Küll aga tähendab see, et teie tulevane kogupension on väiksem, kuna II samba väljamaksed puuduvad. II sambast saab raha välja võtta ilma tulumaksuta või madalama tulumaksuga üldjuhul alles siis, kui olete jõudnud vanaduspensioniikka, kuid raha on võimalik välja võtta ka varem, tasudes 20% tulumaksu.
Tuleviku kindlustamine läbi teadlike valikute
Teades oma sünniaastale vastavat pensioniiga, on teil võimalik oma tulevikku paremini planeerida. Riiklik vanaduspension (I sammas) on mõeldud vaid baasvajaduste katmiseks ning asendusmäär (pensioni suurus võrreldes viimase palgaga) on Eestis jätkuvalt üks Euroopa madalamaid, jäädes sageli alla 40%.
Seetõttu ei tasu jääda lootma vaid sellele tabelile ja riiklikule süsteemile. Mida noorem te olete ja mida kaugemal on teie pensioniiga, seda olulisem on panustada vabatahtlikku kogumisse (III sammas) ja muudesse investeeringutesse. Pensioniiga ei ole pelgalt finišijoon, kus töö lõppeb, vaid uue eluetapi algus, mille kvaliteet sõltub suuresti sellest, kui hästi olete selleks rahaliselt valmistunud. Soovitav on vähemalt kord aastas kontrollida oma pensionikonto seisu ja veenduda, et teie andmed pensioniregistris on korrektsed, et vältida ebameeldivaid üllatusi hetkel, mil otsustate aktiivsest tööelust kõrvale astuda.
