Jalgrattasõit on üks mitmekülgsemaid harrastusi, pakkudes üheaegselt nii füüsilist koormust, vabadustunnet kui ka praktilist liikumisvõimalust punktist A punkti B. Kevadiste ilmade saabudes või lihtsalt tervislikuma elustiili poole püüeldes seisavad paljud naised aga keerulise valiku ees: milline jalgratas valida? Poodide valik on kirju, ulatudes elegantsetest linnaratastest sportlike maanteerattateni, ning tehnilised terminid võivad esmapilgul tunduda hirmutavad. Vale ratta ostmine ei tähenda vaid raisatud raha, vaid see võib põhjustada ebamugavustunnet, seljavalusid ja soovi sõitmine üldse katki jätta. Seetõttu on ülioluline enne poodi suundumist teha selgeks põhitõed ja mõista, mis teeb ühest jalgrattast just naisterahvale sobiva sõiduvahendi.
Määra kindlaks oma peamine sõidustiil ja eesmärk
Enne tehniliste detailide ja raami geomeetria sügavustesse sukeldumist on kõige tähtsam küsida endalt: kus ma peamiselt sõitma hakkan? Jalgratta tüüp dikteerib sõiduasendi, rehvide laiuse ja lisavarustuse vajaduse. Vale tüüpi ratas õigel maastikul võib olla talutav, kuid vale ratas valel maastikul on piin.
- Linnarattad (City bikes): Need on disainitud eelkõige mugavuseks ja praktilisuseks asfalteeritud teedel. Sõiduasend on püstine, mis vähendab koormust seljale ja randmetele ning tagab hea nähtavuse liikluses. Tavaliselt on neil standardvarustuses porilauad, pakiraam, ketikaitse ja tugijalg. See on ideaalne valik tööle sõitmiseks või pühapäevasteks kulgemisteks pargis.
- Hübriid- ja matkarattad: Kui plaanid sõita nii asfaldil kui ka kergematel kruusateedel, on hübriidratas kuldne kesktee. Need on sportlikumad kui linnarattad, kuid mugavamad kui maastikurattad. Rehvid on keskmise laiusega ja raam võimaldab kergelt ettepoole kalduvat sõiduasendit, mis soosib pikemate distantside läbimist.
- Maastikurattad (MTB): Mõeldud neile, kes naudivad loodust, metsaringe ja ebatasast pinnast. Laiad mustriga rehvid ja amordid (esi- või täisamort) pehmendavad lööke. Asfaldil on nendega raskem sõita suurema veeremistakistuse tõttu, kuid metsas on need asendamatud.
- Maantee- ja kruusarattad (Gravel): Need on mõeldud kiiruseks ja spordiks. Kõver lenkstang (sarved) ja kitsamad rehvid võimaldavad aerodünaamilist asendit. Kruusarattad on viimaste aastate suurim trend, võimaldades maanteeratta kiirust kombineerida võimega sõita ka kruusateedel.
Kas naiste jalgratas on turundustrikk või anatoomiline vajadus?
Aastaid tagasi oli “naiste ratas” sünonüümiks lihtsalt madala raamitoruga ja roosat värvi rattale. Tänapäeval on teadus selle taga palju põhjalikum. Kuigi paljud naised saavad edukalt sõita nn unisex raamidega, on naiste spetsiifilised mudelid loodud arvestades naiste keskmisi kehaproportsioone, mis erinevad meeste omadest.
Statistiliselt on naistel meestega võrreldes lühem ülakeha ja pikemad jalad ning kitsamad õlad ja laiemad puusad. Kuidas see ratta disainis kajastub?
- Lühem raami ülaosa (Top Tube): Kuna naiste ülakeha on sageli lühem, on naiste rataste lenkstang toodud sadulale veidi lähemale. See vähendab vajadust liigselt ettepoole venitada, hoides ära pingeid kaelas ja alaseljas.
- Madalam raamitoru (Standover height): Ajalooliselt tehti see seelikuga sõitmiseks, kuid tegelikult on madalam raamitoru ohutum ja mugavam igale sõitjale, eriti äkilistel peatustel, kus on vaja kiiresti jalad maha toetada.
- Kitsam lenkstang: Kuna naiste õlad on kitsamad, on naiste ratastel tavaliselt kitsam lenkstang (u 38-40 cm maanteeratastel), mis tagab loomulikuma käte asendi ja parema juhitavuse.
Raami suurus on kriitilise tähtsusega
Kõige ilusam ja kallim ratas on kasutu, kui selle suurus on vale. Liiga suure rattaga sõitmine on ohtlik, sest juhitavus halveneb; liiga väike ratas aga koormab põlvi ja selga. Raami suurust märgitakse tavaliselt tollides (nt 17″, 19″) või tähtedega (S, M, L).
Lihtne viis esmaseks suuruse määramiseks on seista ratta raami kohal, jalad harkis. Jalgevahe ja raamitoru vahele peaks jääma vähemalt 2–5 sentimeetrit vaba ruumi (maastikurattal isegi rohkem). Kui tellid ratast e-poest, vaata kindlasti tootja suurustabelit, mis põhineb sinu pikkusel ja jala sisekülje pikkusel. Ära eelda, et kui sinu eelmine ratas oli suurus M, siis on seda ka uue brändi mudel – geomeetriad on väga erinevad.
Komponendid, mida naised peaksid eriti jälgima
Lisaks raamile on just kontaktpunktid need, mis määravad sõidumugavuse. Sageli müüakse soodsamaid rattaid standardsete “meeste” komponentidega, mis võivad naistele ebamugavust valmistada. Siin on detailid, mida tasub enne ostu kontrollida või lasta poes ära vahetada.
Sadul – mugavuse alustala
Naiste puusaluud on asetsevad laiemalt kui meestel. Seetõttu on naistele mõeldud sadulad tagaosast laiemad ja ninaosast lühemad. Liiga kitsas sadul surub pehmetele kudedele ja tekitab valu ning tuimust, samas kui õige laiusega sadul toetab istmikuluid. Paljud rattapoed pakuvad võimalust sadulat testida või vahetada see ostuhetkel sobivama vastu. Geelsadulad võivad tunduda poes pehmed, kuid pikemal sõidul on sageli mugavam hoopis jäigem ja anatoomiliselt korrektne sadul.
Pidurihoovad ja käepidemed
Naiste käelabad on keskmiselt väiksemad. Kontrolli, kas ulatad mugavalt pidurihoobadeni, hoides samal ajal lenkstangist kindlalt kinni. Paljudel kaasaegsetel ratastel on pidurihoobade kaugus reguleeritav (reach adjust). Kui hoovad on liiga kaugel, on pidurdamine ebakindel ja väsitab käsi.
Elektrirattad – uus ajastu naiste jalgrattasõidus
Elektrilised jalgrattad (e-bike) ei ole enam ammu vaid eakate pärusmaa. Need on suurepärane valik naistele, kes soovivad sõita pikemaid distantsi ilma liigselt higistamata või kelle koduteele jäävad järsud tõusud. Elektriajam aitab tasandada füüsilise võimekuse erinevusi, võimaldades näiteks sõita koos sportlikuma partneriga samas tempos.
Elektrikatast valides jälgi mootori asukohta. Keskmootor (väntade juures) on stabiilsem ja loomulikuma tunnetusega kui esirummu mootor. Samuti tasub arvestada ratta kaaluga – elektrijalgrattad on rasked (sageli üle 20 kg). Kui pead ratast tassima trepist üles korterisse, proovi poes, kas jõuad seda tõsta.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin naisena sõita meeste jalgrattaga?
Absoluutselt. Kui meeste (või unisex) ratta geomeetria sobib sinu kehapikkuse ja proportsioonidega, ei ole mingit põhjust seda mitte valida. Paljud sportlikud naised eelistavadki meeste mudeleid, vahetades vajadusel vaid sadula ja lenkstangi sobivama vastu.
Kui palju peaks korralik jalgratas maksma?
Kvaliteetse uue linnaratta hinnad algavad tavaliselt 400–500 eurost. Alla selle summa (nn supermarketite rattad) on sageli kasutatud ebakvaliteetseid komponente, mis on rasked, roostetavad kiiresti ja vajavad pidevat reguleerimist. Investeering kvaliteetsesse rattasse tasub end ära sõidumugavuse ja pikaealisuse näol.
Kas valida 26- või 28-tollised jooksud?
Täiskasvanute linnaratastel on standardiks 28-tollised jooksud, mis veerevad kergemini ja ületavad takistusi sujuvamalt. 26-tollised jooksud on levinumad vanematel maastikuratastel või väiksemat kasvu sõitjatele mõeldud ratastel. Pikematel distantsidel on 28-tolline ratas üldiselt efektiivsem.
Mida tähendab rummusisene käiguvahetus ja kas see on parem?
Linnarattale on rummusisene käiguvahetus (nt Shimano Nexus) suurepärane valik. Mehhanism on peidetud tagaratta sisse, olles kaitstud vee, liiva ja pori eest. See tähendab, et ratas vajab oluliselt vähem hooldust. Samuti saab käike vahetada paigal seistes (nt foori taga), mis on linnasõidul väga mugav.
Lisavarustus, mis tagab turvalisuse ja sõidurõõmu
Ratta ostmine on alles esimene samm. Et sõidukogemus oleks täiuslik, ei tohiks unustada lisavarustust, mis on sageli sama oluline kui ratas ise. Esimesena tuleb mainida kiivrit – see on odavaim elukindlustus. Tänapäevased kiivrid on kerged, hästi ventileeritud ja stiilsed. Otsi kiivrit, millel on MIPS-süsteem, mis kaitseb aju ka pöörlevate löökide eest.
Teine möödapääsmatu element on korralik lukustussüsteem. Odav trosslukk on vargale vaid hetkeline takistus. Soovitatav on kasutada tugevat U-lukku või lülilukku, mis on küll raskemad, kuid pakuvad reaalset kaitset. Samuti on seadusega nõutud rattakell ning pimedal ajal esi- ja tagatuled. Mugavuse seisukohalt on naiste rataste puhul oluline ka ketikaitse (et riided ei määrduks) ja vajadusel korv või rattakotid, et vältida raske seljakoti kandmist, mis ajab selja higiseks ja väsitab õlgu. Õige varustus muudab ratta pelgast spordivahendist igapäevaseks asendamatuks abiliseks.
