Köha on üks sagedasemaid ja tüütumaid tervisemuresid, mis tabab igal aastal peaaegu iga inimest, olenemata vanusest või elustiilist. Eriti sügis-talvisel perioodil muutub perearstikeskuste telefoniliinidel see kaebus domineerivaks. Kuigi enamasti on tegemist viiruslikust infektsioonist tingitud iseparaneva seisundiga, võib valesti ravitud või tähelepanuta jäetud köha venida nädalatepikkuseks kurnavaks protsessiks, mis häirib und ja igapäevaelu. Paljud inimesed tormavad esimeste sümptomite ilmnemisel apteeki, ostes kokku erinevaid siirupeid ja tablette, teadmata, et vale ravimivalik võib olukorda hoopis halvendada. Seetõttu on kriitiliselt oluline mõista, mis meie hingamisteedes tegelikult toimub ning kuidas oma organismi tervenemisprotsessis targalt toetada.
Mõista oma köha: kas kuiv või lahtine?
Enne ravi alustamist on hädavajalik teha vahet kahel peamisel köhatüübil. Köha ei ole iseseisev haigus, vaid keha kaitserefleks, mille eesmärk on vabastada hingamisteed ärritavatest osakestest, viirustest või liigsest sekreedist. Vale lähenemine võib selle kaitserefleksi pärssida või vastupidi, asjatult kurnata.
Kuiv ehk ärritusköha on tavaliselt haiguse algfaasis esinev piinav, kurgus kriipiv tunne. Röga ei eritu ja köhimine on valulik, sageli hootine, mis segab ööund. Siin on eesmärgiks limaskesta niisutamine ja köharefleksi rahustamine.
Lahtine ehk produktiivne köha tekib tavaliselt mõne päeva möödudes, kui hingamisteedesse koguneb sekreeti. See on “kasulik” köha, sest koos rögaga väljutab organism haigustekitajaid ja põletikulist materjali. Seda köha ei tohi kunagi täielikult alla suruda, vaid tuleb soodustada röga vedeldamist ja väljaköhimist.
Tõhusad kodused võtted, mis päriselt töötavad
Perearstina näen sageli, et inimesed alahindavad lihtsaid koduseid vahendeid, otsides kohest abi kallitest ravimitest. Ometi on just baasravi see, mis loob eeldused paranemiseks.
- Vedeliku tarbimine on võtmetähtsusega. Vesi, taimeteed ja mahlajoogid aitavad hoida organismi hüdreerituna. Veelgi olulisem on see, et piisav vedelikutase organismis muudab bronhides oleva sekreedi vedelamaks, mistõttu on seda kergem välja köhida. Soe jook leevendab ka kurguärritust.
- Mesi kui looduslik kullaauk. Uuringud on näidanud, et mesi võib olla köha leevendamisel sama tõhus või isegi tõhusam kui mõned apteegisiirupid. Lusikatäis mett (kas puhtalt või tee sees) katab kurgu limaskesta kaitsva kihiga ja vähendab ärritust.
- Õhuniiskuse reguleerimine. Keskküte muudab toaoshu kuivaks, mis on kurnatud hingamisteedele lisakoormuseks. Kuiv õhk kuivatab limaskesti, muutes need haavatavamaks ja tekitades köhaärritust. Kasutage õhuniisutit või asetage radiaatoritele märjad rätikud, et hoida õhuniiskus vahemikus 40-60%.
- Auru tegemine. Jahe aur (nebulisaatoriga) on ohutum ja efektiivsem kui kuum aur, eriti laste puhul. See aitab viia niiskuse sügavamale hingamisteedesse, vedeldades sekreeti.
Ravimite valik: rögalahtistid ja köhapärssijad
Apteegiriiulite ees seistes võib valik silme eest kirjuks võtta. Siiski kehtib lihtne reegel: ravi peab vastama köha iseloomule. Siin tehaksegi kõige rohkem vigu.
Millal kasutada rögalahtisteid?
Rögalahtistid (ekspektorandid ja mukolüütikumid) on mõeldud kasutamiseks siis, kui köha on juba muutunud lahtiseks, kuid röga on sitke ja seda on raske väljutada. Need ravimid lõhuvad rögatükke keemiliselt või suurendavad veesisaldust sekreedis. Populaarsed toimeained on atsetüültsüsteiin, ambroksool ja bromheksiin. Oluline on teada, et rögalahtistit ei tohi võtta vahetult enne magamaminekut, kuna see suurendab köharefleksi ja segab uinumist.
Millal on vaja köhapärssijat?
Köhapärssijad on näidustatud ainult kuiva, piinava ja mitteproduktiivse köha korral, mis ei lase inimesel puhata. Need toimivad kesknärvisüsteemi tasandil, surudes maha köharefleksi. Nende kasutamine lahtise köha puhul on ohtlik, sest kui röga jääb kopsudesse pidama, tekib soodne pinnas bakteriaalseks kopsupõletikuks.
Sagedased vead, mida tuleks vältida
Vaatamata headele kavatsustele teevad patsiendid sageli vigu, mis pikendavad haiguse kulgu või tekitavad tüsistusi. Perearstina soovitan vältida järgmisi tegevusi:
- Antibiootikumide nõudmine viirushaiguse korral. Üle 90% ägedatest köhadest on põhjustatud viirustest. Antibiootikumid tapavad baktereid, mitte viiruseid. Nende asjatu tarvitamine nõrgestab immuunsüsteemi ja soodustab ravimresistentsete bakterite teket, kuid ei ravi köha.
- Mitme ravimi samaaegne tarvitamine. Väga ohtlik on kombineerida rögalahtistit ja köhapärssijat. Üks sunnib kopse röga tootma ja vedeldama, teine aga keelab selle väljaköhimise. Tulemuseks on “uputus” kopsudes.
- Kuum aur ja lapsed. Kausi kohal rätiku all kuuma auru hingamine on iganenud ja ohtlik meetod, eriti väikelastele. Lisaks põletusohule võib liiga kuum aur tekitada limaskesta turset, mis kitsastes hingamisteedes võib viia hingamisraskusteni.
- Haigena kangelase mängimine. “Küll läheb mööda” suhtumine ja haigena tööl käimine on kindel viis muuta kerge viirusinfektsioon tüsistustega kulgevaks bronhiidiks või kopsupõletikuks. Organism vajab taastumiseks energiat, mida püstijalu ringi joostes ei ole võimalik suunata paranemisele.
Loodusravi: ravimtaimed abilisena
Enne keemia poole pöördumist tasub vaadata looduse apteeki. Mitmed taimed on sajandeid tõestanud oma toimet hingamisteede tervisele.
Islandi käokõrv on suurepärane vahend kuiva köha puhul. See sisaldab limaaineid, mis katavad kurgu ja neelu kaitsva kihiga, vähendades ärritust. Nõmm-liivatee on aga tugeva rögalahtistava ja spasmolüütilise toimega, sobides hästi just lahtise köha ja bronhiidi korral. Ingver on tuntud oma põletikuvastase toime poolest ja aitab soojendada organismi seestpoolt.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kui kaua on normaalne köhida?
Tavaline viiruslik köha kestab keskmiselt 10–14 päeva, kuid nn jääkköha võib püsida isegi 3–4 nädalat pärast teiste sümptomite kadumist. See on tingitud hingamisteede limaskesta taastumisprotsessist ja ülitundlikkusest. Kui köha kestab üle kolme nädala ilma paranemismärkideta, on see põhjus arsti poole pöördumiseks.
Kas lapsega tohib köhaga õue minna?
Jah, kui lapsel ei ole palavikku ja tema üldine enesetunne on hea. Värske ja jahe õhk mõjub hingamisteedele hästi, vähendades turset ja kergendades hingamist. Vältida tuleks tugevat füüsilist pingutust (jooksmist) ja väga külma ilma, kuid rahulik jalutuskäik on pigem soovitav.
Kas piimatooted tekitavad röga juurde?
See on levinud müüt. Meditsiinilised uuringud ei ole tõestanud, et piim suurendaks röga tootmist. Küll aga võib piim mõne inimese jaoks muuta sülje ja röga konsistentsi paksemaks, tekitades subjektiivse tunde, et röga on rohkem. Kui laps soovib piima juua ja see talle vaevusi ei põhjusta, ei ole põhjust seda keelata.
Kas sinepiplaastrid ja hanerasv aitavad?
Hanerasva määrimine rinnale on pigem soojendava ja aroomiteraapilise efektiga, kuid otsest ravitoimet sügavale kopsudesse sel pole. See võib aidata lapsel rahuneda tänu vanema puudutusele. Sinepiplaastritega tuleb olla ettevaatlik, kuna need võivad õrna nahka ärritada või isegi põletada, tänapäeva meditsiin eelistab leebemaid ja ohutumaid meetodeid.
Punased lipud: millal pöörduda viivitamatult arsti poole
Kuigi enamik köhasid on ohutud, on olukordi, kus ootamine võib olla kurjast. Jälgige tähelepanelikult oma ja oma pereliikmete seisundit. Perearstiga tuleb kontakteeruda, kui:
- Köhaga kaasneb kõrge palavik (üle 38,5°C), mis püsib kauem kui 3 päeva.
- Tekib hingamisraskus, vilistav hingamine või õhupuudustunne.
- Röga sisse ilmub verd.
- Esineb tugev valu rinnus hingamisel või köhimisel.
- Üldseisund halveneb järsult pärast esmast paranemist (see võib viidata sekundaarsele bakteriaalsele infektsioonile).
- Tegemist on alla 3-kuuse imikuga.
Hingamisteede taastumine ja immuunsüsteemi turgutamine
Köha kadumine ei tähenda veel, et organism on täielikult taastunud. Hingamisteede limaskest on pärast haigust hell ja vastuvõtlik uutele viirustele, mistõttu on taastumisperiood sama oluline kui ravi ise. Esimestel nädalatel pärast haigust tuleks vältida intensiivseid treeninguid, mis panevad sügavalt ja kiiresti hingama, kuna see võib vallandada uusi köhahooge. Alustage koormuse tõstmist järk-järgult, eelistades alguses jalutuskäike.
Toitumises peaks rõhk olema vitamiinirikastel toitudel – marjad, puuviljad, köögiviljad ja kvaliteetne valk aitavad taastada energiavarusid. D-vitamiini taseme hoidmine normis on eriti põhjamaades kriitilise tähtsusega hingamisteede haiguste ennetamisel. Samuti on oluline jätkata ruumide regulaarset tuulutamist ja kätepesu, et vältida uuesti nakatumist perioodil, mil immuunsüsteem on veel haavatav. Andke oma kehale aega ja hoolt, ning ta tänab teid tugeva tervistega.
