Iga hooaja vahetumisel või suurema koduse suurpuhastuse käigus seisavad tuhanded eestimaalased silmitsi ühe ja sama probleemiga: mida teha kappi kogunenud riidehunnikutega, mida ise enam ei kanta. Kui korralike ja moodsate rõivaste puhul on lahendus lihtne – need saab annetada, müüa või sõpradele anda –, siis katkiste, plekiliste või lihtsalt oma aja ära elanud tekstiiliesemete puhul tekib suur segadus. Sageli tehakse siinkohal valesid otsuseid, viies kasutuskõlbmatud riided konteineritesse, mis on mõeldud vaid korralikele esemetele, või visates need kergekäeliselt segaolmejäätmete hulka. Õige käitlemine on aga kriitilise tähtsusega, et vähendada prügilatesse ladestatavat jäätmekogust ja toetada ringmajandust. Selles artiklis vaatame detailselt läbi, kuidas sorteerida tekstiilijäätmeid, kuhu viia katkised riided ja millised esemed on riidekonteinerites rangelt keelatud.
Esimene samm: tekstiili sorteerimine kodus
Enne kui hakkate riideid kodust välja viima, on äärmiselt oluline teha põhjalik sorteerimine. See on etapp, kus määratakse eseme edasine saatus. Liigiti kogumine on tekstiili puhul keerulisem kui paberi või pakendi puhul, sest “tekstiil” on lai mõiste, mis hõlmab nii kandmiskõlblikke rõivaid kui ka tootmisjääke ja katkiseid esemeid. Sorteerimisel tuleks tekitada kaks peamist kategooriat:
- Korduskasutatavad esemed: Need on riided, jalanõud ja kodutekstiilid, mis on terved, puhtad ja mida keegi teine saaks veel kasutada. Nende koht on ringluses.
- Tekstiilijäätmed (kasutuskõlbmatud): Siia kuuluvad auklikud, parandamatute plekkidega, veninud, hallitanud või muul moel kahjustatud esemed. Nende koht ei ole uuskasutuskeskuse konteineris.
Oluline on olla enesekriitiline. Kui ese on niivõrd kulunud, et te ei julgeks seda pakkuda isegi oma heale sõbrale, siis tõenäoliselt ei sobi see ka annetamiseks. Annetuskastid ei ole prügikastid ning sinna katkiste asjade panemine tekitab kogujatele suurt lisatööd ja kulu, kuna nad peavad need esemed hiljem ise jäätmejaama viima ja selle eest maksma.
Riidekonteinerid: kellele ja milleks?
Linnapildis nähtavad rohelised, punased või sinised riidekonteinerid (näiteks Uuskasutuskeskuse, Humana või Punase Risti omad) on mõeldud ainult tervetele ja puhastele riietele. Nende konteinerite eesmärk on suunata riided uuele ringile – kas abivajajatele, taaskasutuspoodidesse müügiks või arengumaadesse. See süsteem toimib vaid siis, kui annetatud kraam on kvaliteetne.
Konteinerisse sobivad:
- Puhtad ja terved riided (särgid, püksid, joped, kampsunid).
- Terved jalanõud (soovitavalt paari seotuna või ühes kotis, et paarid ei läheks kaduma).
- Kardinad, voodipesu ja rätikud (kui need on puhtad ja terved).
- Aksessuaarid nagu vööd, kotid ja mütsid.
Kõik esemed tuleks panna konteinerisse kinnistes kilekottides. See kaitseb riideid niiskuse ja määrdumise eest tühjendamise ja transpordi käigus. Lahtiselt visatud riided võivad konteineri tühjendamisel poriga kokku puutuda või mehhanismi vahele kinni jääda.
Mida on rangelt keelatud riidekonteinerisse panna?
Kahjuks kasutatakse riidekonteinereid tihti valesti, pidades neid mugavaks viisiks vabaneda kõigest, mis on riidest või meenutab riiet. Vale sorteerimine võib aga rikkuda kogu konteineri sisu. Siin on nimekiri asjadest, mis konteinerisse ei sobi, ja põhjendused, miks see nii on:
1. Märjad ja niisked riided
See on kõige suurem probleem. Kui viskate konteinerisse koti märgade riietega või panete riided sinna lahtiselt vihma käes, hakkavad need kinnises ruumis väga kiiresti hallitama. Hallitus on agressiivne ja levib kiiresti ka teistele, korralikele riietele. Üks märg kott võib rikkuda sadu kilosid annetatud riideid, muutes need kasutuskõlbmatuks ja suunates need otseteed prügimäele või põletusahju.
2. Katkised ja määrdunud esemed
Õlised tunked, värvised särgid, katkised sukkpüksid või auguga sokid ei ole taaskasutatavad riided. Need on jäätmed. Nende sorteerimine kogumiskeskustes nõuab käsitööd ja aega. Kui saadate sinna prügi, raiskate heategevusorganisatsioonide ressursse.
3. Mänguasjad ja kodutarbed (sõltuvalt konteinerist)
Kuigi mõned konteinerid lubavad pehmeid mänguasju, siis kõvad plastmassist mänguasjad, raamatud, nõud ja elektroonika riidekonteinerisse ei sobi. Kukkudes võivad need puruneda ja nende killud võivad omakorda riideid vigastada. Lisaks puudub riidekogujatel võimekus elektroonikat käidelda.
4. Bioloogilised jäätmed ja muu olmeprügi
Kõlab uskumatuna, kuid konteineritest leitakse tihti ka tavalist olmeprügi. See on pahatahtlik tegevus, mis rikub konteineri sisu täielikult.
Kuhu viia kasutuskõlbmatud riided?
See on küsimus, mis tekitab enim peavalu. Kui riideese on katki või pöördumatult määrdunud, on tegemist tekstiilijäätmega. Eestis on tekstiilijäätmete käitlemise süsteem alles arenemisjärgus, kuid võimalusi on siiski mitmeid:
- Jäätmejaamad: Paljud jäätmejaamad võtavad vastu tekstiilijäätmeid. Mõnes omavalitsuses on see teenus tasuta (piiratud koguses), teistes tuleb maksta kaalu alusel. Jäätmejaamas kogutud tekstiil suunatakse võimalusel ümbertöötlusse (näiteks kiustatakse uuesti isolatsioonimaterjaliks või autotööstuse tarbeks) või jäätmekütuse tootmisse. Enne jäätmejaama minekut tasub alati kontrollida kohaliku jaama hinnakirja ja vastuvõtutingimusi.
- Kaupluste kogumiskastid: Mitmed suured rõivabrändid (nt H&M, Lindex) on algatanud programmid, kus nad võtavad vastu igasuguseid tekstiile, sõltumata brändist ja seisukorrast. Nende lubadus on suunata katkised asjad ümbertöötlusse. See on mugav viis vabaneda väiksemast kogusest katkistest sokkidest või kulunud särkidest, kui teete niikuinii poekülastuse.
- Ümbertöötlemine kodus: Vanad puuvillased särgid ja voodipesu on suurepärased tolmulapid või aknapesulapid. Samuti saab neid kasutada garaažis või remonditöödel. See on kõige otsesem ja keskkonnasõbralikum viis pikendada materjali eluiga enne selle lõplikku utiliseerimist.
- Loomade varjupaigad: Mõnikord vajavad varjupaigad vanu tekke, rätikuid või linu loomadele aluspanuks. Siiski ei sobi sinna kõik riided (nööbid ja lukud võivad olla ohtlikud). Enne viimist tuleb kindlasti varjupaigaga ühendust võtta ja küsida, mida nad parasjagu vajavad.
Miks segaolmejäätmed ei ole hea lahendus?
Kuigi praegu on Eestis veel lubatud panna vanad katkised riided segaolmejäätmete hulka (kui puudub liigiti kogumise võimalus), on see keskkonna seisukohalt halvim variant. Segaolmejäätmed kas ladestatakse prügilasse või põletatakse. Prügilas lagunevad sünteetilised riided sadu aastaid, eraldades mikroplasti ja kasvuhoonegaase. Naturaalsed materjalid (nagu puuvill või vill) tekitavad anaeroobsetes tingimustes lagunedes metaani, mis on süsihappegaasist kordades tugevam kasvuhoonegaas.
Tekstiilitööstus on üks maailma suurimaid saastajaid ja ressursside tarbijaid. Kui me ei suuna materjale ringlusse, peame tootma üha uut toorainet, mis nõuab tohutult vett, kemikaale ja energiat. Seetõttu on iga samm, mis hoiab tekstiili prügimäelt eemal, oluline võit.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Tekstiilide sorteerimisel tekib tihti spetsiifilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele dilemmadele:
- K: Kuhu panna üksikud sokid?
V: Üksikud sokid on sisuliselt tekstiilijäätmed. Uuskasutusse need ei sobi. Need tuleks viia kas jäätmejaama tekstiilijäätmete hulka, kaupluse kogumiskasti ümbertöötlemiseks või kasutada kodus puhastuslappide/käsitööna. - K: Kas aluspesu tohib annetada?
V: Kantud aluspesu ei ole hügieenilistel põhjustel annetamiseks sobilik, isegi kui see on pestud. Erandiks on pakendis ja kandmata pesu. Kantud pesu koht on tekstiilijäätmetes või segaolmes. - K: Mida teha hallitanud riietega?
V: Hallitanud riided on tervisele ohtlikud. Neid ei tohi panna ümbertöötluse konteinerisse, sest seened võivad levida. Hallitanud tekstiil tuleb pakendada ja visata segaolmejäätmete hulka, et vältida spooride levikut. - K: Kas vaibad ja padjad sobivad riidekonteinerisse?
V: Enamasti mitte. Riidekonteinerite avad on mõeldud riidekottidele ja suured esemed võivad need ummistada. Padjad ja tekid on sageli hügieenilistel põhjustel teise ringi jaoks problemaatilised. Korralikud vaibad tasub viia otse Uuskasutuskeskusesse või jäätmejaama, kus neid eraldi kogutakse. - K: Kas katkise luku või puuduva nööbiga jope on prügi?
V: Kui jope on muidu korralik ja kvaliteetne, võib selle annetada, kuid viisakas on see panna eraldi kotti märkega “parandamist vajav”. Siiski eelistavad kogumiskeskused terveid asju. Kui tegemist on väga väärtusliku esemega, tasub lukk ise ära vahetada – nii tõuseb eseme väärtus ja tõenäosus uuesti kasutust leida märgatavalt.
Tekstiilijäätmete liigiti kogumise tulevik ja kohustuslikud muudatused
Euroopa Liit ja Eesti liiguvad jõudsalt suunas, kus tekstiilijäätmete eraldi kogumine muutub normiks, mitte erandiks. Alates 2025. aastast peavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas Eesti, tagama tekstiilijäätmete liigiti kogumise. See tähendab, et omavalitsused peavad looma elanikele mugavad ja kättesaadavad võimalused vabaneda nii kantavatest riietest kui ka katkistest tekstiilidest.
Tulevikuvisioon näeb ette suuremat sortimisvõimekust ja ringlussevõtu tehaste teket. Eesmärk on, et vanast T-särgist saaks uus T-särk, mitte lihtsalt madalama väärtusega isolatsioonimaterjal. Seni aga on tarbija teadlikkusel ja korrektsel käitumisel võtmeroll. Mida puhtamalt me sorteerime ja mida vastutustundlikumalt oma vanade riietega ümber käime, seda paremini suudame säästa keskkonda ja toetada süsteemi, kus prügi on vaid vales kohas asuv ressurss.
