Kõrge vererõhk ehk hüpertensioon on üks levinumaid terviseprobleeme maailmas, mõjutades miljoneid inimesi, sealhulgas suurt osa Eesti elanikkonnast. Seda seisundit nimetatakse sageli “vaikseks tapjaks”, kuna see võib aastaid kahjustada veresooni ja siseorganeid ilma märgatavate sümptomiteta. Ometi on kehal viise, kuidas märku anda, et kardiovaskulaarne süsteem on ülekoormatud. Nende märkide õigeaegne tuvastamine ja tõlgendamine võib olla elupäästev, aidates ennetada tõsiseid tüsistusi nagu insult või infarkt. Oluline on mõista, et kuigi vererõhu tõus on loomulik reaktsioon stressile või füüsilisele koormusele, on püsivalt kõrged näitajad märk sellest, et on aeg pöörata tähelepanu oma tervisele ja konsulteerida spetsialistiga.
Miks hüpertensiooni nimetatakse vaikseks ohuks?
Enne konkreetsete sümptomite juurde asumist on kriitiliselt oluline mõista haiguse olemust. Hüpertensioon ei põhjusta enamikul juhtudel haiguse algfaasis mitte mingisuguseid füüsilisi vaevusi. Inimene võib tunda end suurepäraselt, käia tööl ja teha trenni, omades samal ajal ohtlikult kõrget vererõhku. See petlik heaolutunne ongi peamine põhjus, miks paljud inimesed ei jõua arsti juurde enne, kui on tekkinud juba pöördumatud organite kahjustused.
Vererõhk on jõud, millega veri surub vastu arterite seinu. Kui see surve on pidevalt liiga suur, hakkab see kahjustama veresoonte sisekesta. Aja jooksul muutuvad arterid jäigemaks ja kitsamaks, mis omakorda sunnib südant tegema veelgi rohkem tööd vere pumpamiseks. See nõiaring võib kesta aastaid, enne kui keha annab esimese selge häirekella.
Varajased ja vähemmärgatavad sümptomid
Kuigi paljudel puuduvad sümptomid täielikult, võivad tundlikuma organismiga inimesed kogeda teatud ebamääraseid tervisemuresid, mida sageli aetakse segi väsimuse või stressiga. Need sümptomid ei ole spetsiifilised ainult vererõhule, kuid nende kordumine peaks tegema ettevaatlikuks.
- Peavalud: Eriti iseloomulik on tuikav valu kuklapiirkonnas, mis esineb sagedamini hommikuti kohe pärast ärkamist. See erineb tavalisest pingepeavalust oma asukoha ja intensiivsuse poolest.
- Pearinglus ja tasakaaluhäired: Äkiline pearinglus püsti tõustes või üldine ebakindlustunne kõndimisel võib viidata vererõhu kõikumistele.
- Kohin kõrvades (tinnitus): Pidev või perioodiline kohin, sumin või vilin kõrvades, mis ei ole seotud välise müraga, võib olla tingitud verevoolu muutustest kuulmiselundites.
- Ninaverejooksud: Kuigi ninaverejooksul on palju põhjuseid (näiteks kuiv õhk), võib sagedane ja raskesti peatatav verejooks olla märk kõrgenenud vererõhust, eriti kui see kaasneb peavaluga.
- Näo punetus: Veresoonte laienemine näopiirkonnas võib põhjustada õhetust, kuid see on pigem kaudne tunnus ja võib tekkida ka emotsioonide või temperatuuri tõttu.
Tõsised hoiatussignaalid, mida ei tohi eirata
Kui vererõhk tõuseb kriitilise piirini, hakkab organism saatma juba tunduvalt selgemaid ja alarmistlikumaid signaale. Need sümptomid viitavad sellele, et kõrge vererõhk on hakanud mõjutama elutähtsate organite – südame, aju, neerude või silmade – funktsioneerimist. Sellises olukorras on ootamine ohtlik.
Nägemishäired
Kõrge vererõhk võib kahjustada silma võrkkesta veresooni (hüpertensiivne retinopaatia). Sümptomiteks võivad olla nägemise ähmastumine, topeltnägemine või isegi ajutine nägemise kaotus. Inimesed kirjeldavad sageli “kärbseid” või musti täppe silmade ees. Silmapõhja uuring on sageli üks esimesi kohti, kus arstid avastavad pikaajalise ravimata hüpertensiooni jälgi.
Valu rinnus ja südame rütmihäired
Süda on organ, mis kannatab hüpertensiooni all kõige enam. Valu rinnus (stenokardia), survetunne või raskustunne rinnakorvis on otsesed viited sellele, et südamelihas ei saa piisavalt hapnikku. Samuti võib esineda südamepekslemist (palpitatsioone) või ebaregulaarset südamerütmi. Need sümptomid nõuavad viivitamatut meditsiinilist sekkumist, et välistada infarkti oht.
Hingamisraskused
Õhupuudus füüsilisel koormusel või isegi rahuolekus võib viidata sellele, et kõrge vererõhk on hakanud mõjutama südame võimet verd pumbata, põhjustades vedeliku kogunemist kopsudesse. Seda seisundit nimetatakse südamepuudulikkuseks ja see on üks sagedasemaid tüsistusi pikaajalise hüpertensiooni korral.
Hüpertensiivne kriis: millal on olukord eluohtlik?
Eraldi tähelepanu vajab seisund, mida nimetatakse hüpertensiivseks kriisiks. See tekib siis, kui vererõhk tõuseb äkiliselt ohtlikult kõrgele tasemele – tavaliselt loetakse piiriks süstoolset vererõhku üle 180 mmHg ja/või diastoolset vererõhku üle 120 mmHg.
Hüpertensiivne kriis jaguneb kaheks: kiireloomuline (urgency) ja erakorraline (emergency). Erakorralise kriisi puhul on juba tekkinud organite kahjustuse märgid ja see nõuab kohest haiglaravi. Sümptomid, mis viitavad hüpertensiivsele kriisile, on:
- Väga tugev peavalu ja segadustunne;
- Tugev ärevus ja rahutus;
- Hingeldus ja valu rinnus;
- Iiveldus ja oksendamine;
- Krambid või teadvusehäired;
- Kõnehäired või ühe kehapoole nõrkus (insuldi tunnused).
Kui mõõdate kodus vererõhku ja saate tulemuseks 180/120 või rohkem, oodake viis minutit ja mõõtke uuesti. Kui näit püsib ja teil on ülaltoodud sümptomid, tuleb viivitamatult helistada häirekeskusesse (112).
Riskifaktorid: kes peaks olema eriti valvas?
Teatud inimrühmadel on suurem tõenäosus kõrge vererõhu tekkeks ja seega peaksid nad oma tervisenäitajaid sagedamini kontrollima. Pärilikkus mängib suurt rolli, kuid elustiil on sageli määravam. Suurimad riskitegurid on:
- Vanus: Veresooned kaotavad vananedes elastsust, mis tõstab loomulikult vererõhku. Meestel suureneb risk varem, naistel tavaliselt pärast menopausi.
- Ülekaalulisus: Mida suurem on kehakaal, seda rohkem verd on vaja kudede varustamiseks hapnikuga, mis tõstab survet veresoonte seintele.
- Soolarikas toitumine: Liigne naatrium hoiab kehas vett kinni, suurendades veremahtu ja seeläbi vererõhku.
- Vähene liikumine: Füüsiline passiivsus nõrgestab südamelihast ja soodustab kaalutõusu.
- Stress ja alkohol: Pidev stressiseisund hoiab keha “võitle või põgene” režiimis, mis hoiab vererõhu kõrgel. Liigne alkoholitarbimine kahjustab südant otseselt.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ma tunnen, kui mu vererõhk on kõrge?
Enamasti mitte. Enamik inimesi ei tunne vererõhu tõusu füüsiliselt. Ainus kindel viis oma vererõhu teadasaamiseks on seda regulaarselt mõõta vererõhuaparaadiga.
Mida tähendavad vererõhu kaks numbrit?
Esimene (suurem) number on süstoolne rõhk, mis näitab survet arterites südamelöögi ajal. Teine (väiksem) number on diastoolne rõhk, mis näitab survet südamelöökide vahelisel puhkehetkel. Normaalne vererõhk on alla 120/80 mmHg.
Kas kohvi joomine põhjustab hüpertensiooni?
Kofeiin võib põhjustada lühiajalist vererõhu tõusu, kuid regulaarsetel kohvijoojatel see efekt tavaliselt väheneb. Siiski, kui teil on diagnoositud kõrge vererõhk, tasub kofeiini tarbimist piirata ja jälgida, kuidas see teile mõjub.
Kas kõrgest vererõhust on võimalik täielikult terveneda?
Primaarset hüpertensiooni (millel puudub üks kindel põhjus) peetakse krooniliseks seisundiks, mida saab edukalt kontrolli all hoida elustiili ja ravimitega, kuid harva täielikult “välja ravida”. Sekundaarse hüpertensiooni puhul (põhjustatud nt neeruhaigusest) võib algpõhjuse ravi vererõhu normaliseerida.
Millal peaksin pöörduma perearsti poole?
Kui teie vererõhu näidud on korduvalt kodus mõõtes vahemikus 130-139/80-89 mmHg või kõrgemad, peaksite broneerima aja perearsti juurde. Ärge oodake sümptomite tekkimist.
Vererõhu jälgimine ja elustiili kohandamine
Parim viis kõrge vererõhu tüsistuste vältimiseks on ennetus ja järjepidev jälgimine. Iga täiskasvanu peaks teadma oma vererõhu numbreid samamoodi nagu ta teab oma jalanumbrit. Kodune vererõhuaparaat on taskukohane ja lihtne vahend, mis annab südamerahu.
Kui olete märganud artiklis kirjeldatud sümptomeid või mõõtnud kõrgeid näite, on esimene samm mitte paanitseda, vaid tegutseda. Arstiga koostöös koostatud raviplaan, mis sisaldab sageli toitumise muutmist (näiteks DASH-dieet), regulaarset aeroobset treeningut ja vajadusel ravimite võtmist, võimaldab elada täisväärtuslikku ja pikka elu. Oluline on meeles pidada, et sümptomite puudumine ei tähenda haiguse puudumist – regulaarne kontroll on teie tervise parim garantii.
