Jalgrattasõit on paljudele meist seotud vabaduse, värske õhu ja liikumisrõõmuga, kuid aastate lisandudes või tervislike eripärade tõttu võib tavalise kaherattalise rattaga sõitmine muutuda keeruliseks või isegi ohtlikuks. Tasakaalu hoidmine ebatasasel teel, järsud manöövrid linnaliikluses või hirm kukkumise ees sunnivad paljusid rattasõidust loobuma. Õnneks on olemas lahendus, mis toob liikumisvabaduse tagasi ilma liigse riskita – täiskasvanute kolmerattaline jalgratas. See sõiduvahend ei ole ammu enam vaid laste pärusmaa või haruldane nähtus tänavapildis, vaid järjest populaarsem valik seenioride, liikumisraskustega inimeste ja kõigi nende seas, kes hindavad stabiilsust, mugavust ning praktilisust.
Miks eelistada kolmerattalist jalgratast?
Kolmerattalise jalgratta, mida sageli nimetatakse ka trike’iks, kõige ilmsem eelis on selle erakordne stabiilsus. Erinevalt tavalisest jalgrattast, mis vajab püsimiseks pidevat liikumist ja sõitjapoolset tasakaalustamist, seisab kolmerattaline ratas kindlalt maas kolmel punktil. See tähendab, et foori taga või sõpradega vestlemiseks peatudes ei pea te jalga maha panema. Ratas püsib püsti iseenesest, vähendades oluliselt kukkumisohtu nii sõidu alustamisel kui ka lõpetamisel.
Lisaks stabiilsusele pakub kolmerattaline ratas suuremat sõidumugavust. Enamik mudeleid on varustatud laiema ja pehmema sadulaga, mis toetab istumist paremini kui kitsas sportratta sadul. Paljudel mudelitel on ka püstine sõiduasend, mis vähendab koormust seljale, kaelale ja randmetele, võimaldades nautida pikemaid distantsre ilma väsimustundeta.
Kellele on kolmerattaline jalgratas mõeldud?
Kuigi sageli seostatakse neid rattaid eeskätt eakatega, on sihtgrupp tegelikult tunduvalt laiem. Loomulikult on seeniorid suurim kasutajaskond, kuna vanuse kasvades võib reaktsioonikiirus ja tasakaalutunnetus väheneda, kuid soov liikuda ja iseseisvalt asju ajada säilib. Kolmerattaline ratas on ideaalne vahend aktiivse vananemise toetamiseks.
- Tasakaaluhäiretega inimesed: Inimestele, kes on taastumas insuldist, omavad neuroloogilisi haigusi või kellel on probleeme sisekõrvaga, on see sageli ainus turvaline viis rattasõitu nautida.
- Suurema kehakaaluga sõitjad: Kolmerattalised rattad on ehitatud tugevama raamiga ja jaotavad raskuse ühtlasemalt, olles seetõttu stabiilsemad ja vastupidavamad.
- Praktilised linnasõitjad: Tänu kahele tagarattale on nende rataste tagaosas tavaliselt väga mahukas korv. See teeb kolmerattalisest suurepärase “kaubaratta” poeskäikudeks, piknikule minekuks või isegi lemmiklooma transportimiseks.
- Algajad ratturid: Täiskasvanud, kes pole kunagi õppinud kaherattalisega sõitma, leiavad kolmerattalise sadulas kindlustunde koheselt, kuna tasakaalu hoidmist pole vaja õppida.
Erinevad tüübid ja nende omadused
Täiskasvanute kolmerattalisi rattaid on mitut tüüpi ning õige valik sõltub sõitja vajadustest ja füüsilisest vormist. Kõige levinumad on:
Püstise asendiga rattad
Need meenutavad kõige rohkem traditsioonilist jalgratast. Sõitja istub kõrgel sadulas, juhtraud on ees ja pedaalid asuvad otse all. Nende eeliseks on hea nähtavus liikluses ja lihtne peale- ning mahatulek, eriti kui tegemist on madala raamiga (low step-through) mudeliga. See on kõige populaarsem valik igapäevasteks toimetusteks.
Lamavjalgrattad (Recumbent)
Lamavratastel on iste madalamal ja varustatud seljatoega, jalad asuvad sõitja ees. Selline asend on äärmiselt ergonoomiline ja vähendab tuuletakistust. Need rattad on sageli kiiremad ja sportlikumad, kuid liikluses võivad need jääda autojuhtidele märkamatumaks oma madala profiili tõttu.
Elektrilised kolmerattalised
Tänapäeval on üha populaarsemaks muutunud elektrilised mudelid (e-trike). Elektrimootor aitab väntamisel, tehes tõusud ja vastutuules sõitmise imelihtsaks. See on eriti oluline neile, kelle jalalihaste jõudlus on vähenenud või kes soovivad läbida pikemaid vahemaid ilma liigse higistamiseta. Elektrilised mudelid võimaldavad seenioridel püsida tempos nooremate pereliikmetega ühistel väljasõitudel.
Mida jälgida ratta valimisel?
Õige ratta soetamine on investeering aastateks. Enne ostu sooritamist tasub tähelepanu pöörata mitmele tehnilisele aspektile, et tagada maksimaalne sõidumõnu ja ohutus.
- Raami kõrgus ja sisenemine: Kõige olulisem tegur on see, kui lihtne on rattale istuda. Otsige mudeleid, millel on äärmiselt madal raamitoru. See võimaldab teil jalga üle raami tõsta ilma seda kõrgele kergitamata, mis on puusaprobleemide korral kriitilise tähtsusega.
- Rataste suurus: Täiskasvanute mudelid on tavaliselt 20-, 24- või 26-tolliste ratastega. Väiksemad rattad (20″ ja 24″) tagavad madalama raskuskeskme ja on stabiilsemad, samas kui 26-tollised rattad veerevad paremini, kuid iste on kõrgemal. Lühematele sõitjatele soovitatakse üldjuhul 24-tolliseid rattaid.
- Laius: Kuna taga on kaks ratast, on kolmerattaline ratas laiem kui tavaline. Veenduge, et ratas mahuks läbi teie kuuri uksest, väravast või kortermaja liftist. Standardne laius jääb tavaliselt 70–80 cm vahele.
- Käiguvahetus: Soovitatav on valida rummusisese käiguvahetusega mudel (näiteks Shimano Nexus). See võimaldab käike vahetada ka paigal seistes, mis on kolmerattalise puhul väga mugav – näiteks kui unustasite enne foori taga peatumist käigu alla vahetada.
- Pidurid: Turvalisuse tagamiseks peaks rattal olema vähemalt kaks pidurisüsteemi. Sageli kombineeritakse käsipidurit (esirattal) ja jalgpidurit (tagaratastel). Lisaks on paljudel mudelitel parkimispidur, mis lukustab rattad, et ratas ei veereks minema, kui te seda pargite või korvi täidate.
Sõidutehnika: harjumine uue dünaamikaga
Üks levinumaid eksiarvamusi on, et kes oskab sõita kaherattalisega, oskab kohe sõita ka kolmerattalisega. Tegelikkuses vajab üleminek veidi harjumist, sest füüsika töötab erinevalt. Kaherattalisel rattal kallutab sõitja kurvi läbimiseks keha, kuid kolmerattalisel rattal ei tohi kallutada.
Kolmerattaline ratas püsib tasapinnaga paralleelselt. Kui proovite kurvis keha kallutada nagu tavarattal, võib see tekitada ebakindla tunde. Selle asemel tuleb usaldada juhtrauda ja keerata seda soovitud suunas, hoides keha otse ja raskuse keskel. Alguses võib tunduda, et ratas “kisub” teeperve poole, kuna teede kalle on sageli serva suunas, kuid sellega harjub kiiresti ja õpib kompenseerima.
Soovitatav on esimesed sõidud teha tasasel platsil, näiteks tühjas parklas, et tunnetada ratta pöörderaadiust ja laiust. Tuleb meeles pidada, et tagarattad on laiemad kui sõitja puusad – seega tuleb postidest ja äärekividest möödudes jätta suurem varu.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kolmerattaline jalgratas mahub tavalisse autosse?
Enamik täissuuruses kolmerattalisi rattaid ei mahu tavalisse sedaani ega luukpärasse ilma lahti võtmata. Siiski on olemas kokkupandava raamiga mudeleid, mida saab transportimiseks kompaktsemaks muuta. Alternatiivina on vaja haagist või kaubikut.
Kas mäest üles sõitmine on raskem kui tavarattaga?
Kuna kolmerattaline ratas on raskem ja sellel on kolm ratast, mis tekitavad rohkem veeretakistust, võib mäkketõus olla füüsiliselt veidi nõudlikum. Seetõttu ongi käikude olemasolu ülioluline. Elektrilise abimootoriga mudelitel see probleem puudub.
Kui palju kaalub keskmine täiskasvanute kolmerattaline?
Terasraamiga mudelid kaaluvad tavaliselt vahemikus 25–35 kg. Elektrilised mudelid on aku ja mootori tõttu veelgi raskemad, ulatudes sageli 30–40 kg ligi. Alumiiniumraamiga mudelid on kergemad, kuid kallimad.
Kas ma võin sõita kõnniteel?
Liiklusseadus käsitleb kolmerattalist jalgratast üldiselt samamoodi nagu tavalist jalgratast. Täiskasvanud peaksid sõitma jalgrattateel või sõidutee parempoolses ääres. Siiski, kui sõiduteel sõitmine on liiklustiheduse tõttu ohtlik, võib erandkorras kasutada kõnniteed, ohustamata jalakäijaid.
Kuidas hooldada kolmerattalist ratast?
Hooldus on sarnane tavarattale: keti õlitamine, rehvirõhu kontrollimine ja pidurite reguleerimine. Erilist tähelepanu tuleks pöörata tagasillale ja diferentsiaalile (kui see on olemas), veendudes, et kõik poldid on kinni, kuna külgjõud kurvides mõjutavad ratast rohkem.
Igapäevane kaaslane tervislikuks eluviisiks
Kolmerattalise jalgratta soetamine on sageli pöördepunktiks inimese elustiilis. See ei ole lihtsalt transpordivahend punktist A punkti B jõudmiseks, vaid vahend, mis taastab usu oma füüsilistesse võimetesse. Võimalus käia iseseisvalt turul, külastada kaugemal elavaid sõpru või lihtsalt nautida päikeseloojangut pargiteel annab tohutu emotsionaalse laengu.
Regulaarne väntamine parandab vereringet, tugevdab südamelihast ja hoiab liigesed liikuvana, tehes seda kõike liigeseid põrutamata. Võrreldes kõndimisega on rattasõit põlvedele ja puusadele säästvam, võimaldades läbida pikemaid vahemaid. Lisades siia suure kandevõimega korvi praktilisuse, muutub kolmerattaline ratas asendamatuks abiliseks majapidamises, vähendades vajadust auto järele lühikestel otstel ja aidates seeläbi kaasa ka rohelisemale elukeskkonnale. Valides endale sobiva mudeli, olgu see siis lihtne käikudega kruiser või moodne elektriratas, avate ukse aktiivsemasse ja rõõmsamasse argipäeva.
