Iga koeraomanik tunneb oma neljajalgset sõpra kõige paremini ja märkab kohe, kui looma käitumises toimub muutus. Üks selgemaid ja murettekitavamaid märke on see, kui koer, kes tavaliselt ootab söögiaega suure õhinaga, jätab toidu kaussi puutumata või nuhutab seda ja kõnnib minema. Söögiisu kaotus ehk anoreksia ei ole haigus omaette, vaid sümptom, mis viitab sellele, et koera organismis või psüühikas on midagi valesti. Kuigi vahel võib põhjuseks olla lihtne pirtsakus või ülesöömine eelmisel päeval, võib toidust keeldumine viidata ka tõsistele terviseprobleemidele, mis vajavad kiiret sekkumist. Selles artiklis vaatame süvitsi, mis toimub koera kehas, kui ta ei söö, millised on peamised põhjused ja kuidas kodus olukorda hinnata.
Miks koer on kaotanud söögiisu? Füüsilised põhjused
Kõige sagedamini on söögiisu kadumise taga füüsiline ebamugavustunne või valu. Koerad on meistrid oma valu varjamises, kuid toidust loobumine on nende viis öelda, et enesetunne on halb. Loomaarstid jagavad füüsilised põhjused tavaliselt mitmesse kategooriasse.
Suuõõne ja hammaste probleemid
Kui koer tahab süüa – läheb kausi juurde ja võib-olla isegi võtab toidupala suhu –, kuid sülitab selle siis välja või hakkab vinguma, on probleem sageli suus. Hambavalu, katkised hambad, igemepõletik (gingiviit) või kasvajad suus teevad närimise äärmiselt valusaks. Kontrollige oma koera suud ettevaatlikult: kas märkate punetavaid igemeid, halba hingeõhku või võõrkehi hammaste vahel?
Seedeelundkonna häired
See on ilmselt kõige levinum põhjus, miks koer ei söö. Iiveldus, kõrvetised või kõhuvalu võtavad isu täielikult ära. Põhjuseid võib olla mitmeid:
- Viiruslikud või bakteriaalsed infektsioonid: Nakkused võivad põhjustada oksendamist ja kõhulahtisust, millega kaasneb isutus.
- Võõrkehad soolestikus: Koerad, eriti noored, kipuvad neelama mänguasju, sokke või kive. See võib tekitada soolesulgemise, mis on eluohtlik seisund ja vajab operatiivset sekkumist.
- Pankreatiit ehk kõhunäärmepõletik: See on äärmiselt valulik ja ohtlik seisund, mis tekib sageli pärast rasvase toidu söömist. Pankreatiidiga koer on loid, oksendab ja tal on katsudes kõht väga valus.
Süsteemsed haigused ja elundite puudulikkus
Vanemate koerte puhul võib isutus olla hiiliva kroonilise haiguse tunnus. Neerupuudulikkus ja maksahaigused tekitavad organismis toksiinide kuhjumist, mis omakorda põhjustab iiveldust. Samuti võivad isutust põhjustada erinevad vähivormid või hormonaalsed häired nagu Addisoni tõbi.
Stress ja keskkonna mõjud
Alati ei ole põhjus meditsiiniline. Koerad on rutiini armastavad loomad ja igasugune muutus nende elukorralduses võib tekitada stressi, mis pärsib söögiisu. Seda nimetatakse sageli psühholoogiliseks anoreksiaks.
Peamised stressiallikad võivad olla:
- Elukoha vahetus või reisimine: Uus keskkond võib olla hirmutav ja koer ei tunne end piisavalt turvaliselt, et süüa.
- Pereliikme või teise lemmiklooma kaotus: Koerad leinavad ja see võib väljenduda depressioonis ja isutuses.
- Uue lemmiklooma või beebi lisandumine perre: See muudab hierarhiat ja tähelepanu jaotust, tekitades ärevust.
- Ilmastik ja innaaeg: Palavad ilmad vähendavad loomulikult söögiisu. Samuti võivad isased koerad kaotada huvi toidu vastu, kui läheduses on jooksuajal emane koer.
Valiv söömine vs. haiguslik isutus
Oluline on teha vahet, kas koer on lihtsalt pirtsakas või päriselt haige. Kui koer keeldub oma krõbinatest, kuid sööb isukalt kanafileed või maiuseid, on tegemist tõenäoliselt valiva söömisega ehk käitumusliku probleemiga. See juhtub sageli siis, kui omanikud on koera ära hellitanud, pakkudes talle pidevalt inimeste toitu või vahetades toitu kohe, kui koer sellele viltu vaatab. Koer õpib kiiresti, et ootamine tasub end ära – tuleb midagi paremat.
Seevastu haige koer keeldub sageli kõigest, isegi oma lemmikmaiustest (nt viinerist või juustust). See on selge signaal, et probleem on tõsisem kui lihtsalt jonnakus.
Ohumärgid: Millal pöörduda koheselt loomaarsti poole?
Kuigi lühiajaline paastumine (kuni 24 tundi) täiskasvanud ja muidu tervel koeral ei pruugi olla ohtlik, on teatud sümptomeid, mille ilmnemisel ei tohi oodata. Loomaarsti poole tuleb pöörduda viivitamatult, kui isutusega kaasneb:
- Oksendamine ja kõhulahtisus: Eriti kui okse sisaldab verd või meenutab kohvipaksu, või kui väljaheide on must ja tõrvataoline (melena). See viitab verejooksule seedetraktis.
- Letargia ja nõrkus: Koer ei taha liikuda, magab tavatult palju või on reaktsioonid aeglased.
- Dehüdratsioon: Kontrollimiseks tõstke koera turjanahka – kui see ei vaju kohe tagasi, vaid jääb telgina püsti, on loom vedelikupuuduses. Samuti on kuivad ja kleepuvad igemed halb märk.
- Kõhu paisumine: Kui koera kõht on pingul nagu trumm ja ta üritab oksendada, kuid midagi ei tule, võib tegemist olla maokeeruga. See on minutite küsimus – vajalik on kohene operatsioon.
- Kahvatud igemed: Terved igemed on roosad. Valged või hallikad igemed viitavad aneemiale, šokile või sisemisele verejooksule.
Erilist tähelepanu vajavad kutsikad ja väikeskasvu koerad (nt chihuahuad, yorkshire terjerid). Nende glükogeenivarud on väikesed ja isegi 12 tundi söömata olemist võib põhjustada eluohtliku hüpoglükeemia (veresuhkru languse). Kutsikatega tuleb arsti juurde minna oluliselt kiiremini kui täiskasvanud koertega.
Kodused võtted: Kuidas meelitada koera uuesti sööma?
Kui koer on muidu ergas, joob vett ja tal ei ole muid haigustunnuseid, võite proovida koduseid vahendeid söögiisu taastamiseks enne kliinikusse tormamist.
Esimene samm on pakkuda n-ö säästudieeti. See peaks koosnema kergesti seeditavatest komponentidest, mis ei ärrita magu. Klassikaline retsept on keedetud riis (või tatar) segatuna keedetud kanahakkliha või kanafileega. Toidus ei tohi kasutada maitseaineid, soola ega sibulat. Vahekord peaks olema umbes 50/50.
Siin on veel mõned nipid:
- Soojendage toitu: Toidu soojendamine kehatemperatuurini toob paremini esile selle lõhna. Koera isu on suuresti seotud haistmismeelega – kui toit lõhnab hästi, on tõenäosus söömiseks suurem.
- Puljongi lisamine: Lisage kuivtoidule veidi sooja, soolata kanapuljongit või vett, et muuta see pehmemaks ja maitsvamaks.
- Käest toitmine: Mõnikord vajab koer lihtsalt julgustust. Istuge tema juurde ja proovige talle pakkuda väikeseid palasid peost. See pakub turvatunnet.
- Muutke asukohta: Kui koer seostab oma söögikaussi või asukohta millegi negatiivsega (nt ehmatas seal süües), võib toitmine teises toas aidata.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kui kaua võib koer söömata olla?
Täiskasvanud ja terve koer võib ilma toiduta vastu pidada 3–5 päeva, eeldusel, et ta tarbib vett. Siiski ei soovitata oodata nii kaua. Kui koer pole söönud 24 tundi (kutsikad 12 tundi), on aeg konsulteerida arstiga. Ilma veeta on olukord kriitiline juba palju varem.
Kas ma peaksin koera sunniviisiliselt toitma?
Ei, kodustes tingimustes ei tohi koera kunagi sundtoita, eriti kui tal esineb oksendamist. Toitu vägisi kurku surudes võite põhjustada toidu sattumise hingamisteedesse (aspiratsioonipneumoonia) või tekitada koeras veelgi suuremat vastumeelsust toidu suhtes. Sundtoitmine on meditsiiniline protseduur, mida teostatakse kliinikus vajadusel sondiga.
Miks koer sööb rohtu, aga mitte toitu?
Rohu söömine on koerte instinktiivne käitumine, mida seostatakse sageli iivelduse leevendamisega. Rohukõrred ärritavad magu ja aitavad koeral oksendada, et vabaneda sellest, mis talle vaeva teeb (nt liigne maohape või riknenud toit). Kui koer sööb ainult rohtu ja oksendab korduvalt, on see märk gastriidist või muust seedeprobleemist.
Kas toidu vahetamine aitab?
Järsk toiduvahetus võib olukorda halvendada, tekitades lisaks isutusele ka kõhulahtisuse. Kui soovite toitu vahetada, tehke seda siis, kui koera tervis on korras, ja segage uut toitu vana hulka järk-järgult. Erandiks on loomaarsti määratud spetsiaalne ravitoit (nt gastrointestinal konservid).
Diagnostika ja raviplaan kliinikus
Kui kodused vahendid ei aita ja olete jõudnud loomakliinikusse, alustab arst põhjalikust läbivaatusest. Arstile on suureks abiks, kui oskate täpselt kirjeldada, millal isutus algas, kas koer on midagi võõrast söönud ja milline on tema väljaheide.
Tüüpilised uuringud isutuse põhjuste väljaselgitamiseks hõlmavad:
- Vereanalüüsid: Need annavad ülevaate organite (maks, neerud, kõhunääre) tööst, põletikunäitajatest ja võimalikust aneemiast.
- Röntgen ja ultraheli: Need on hädavajalikud, et tuvastada võõrkehasid, kasvajaid või vedeliku kogunemist kõhuõõnde.
- Väljaheiteproov: Aitab välistada parasiite (usse), mis võivad samuti isutust põhjustada.
Ravi sõltub diagnoosist. See võib ulatuda lihtsast vedelikteraapiast (tilgutid dehüdratsiooni leevendamiseks) ja iiveldusvastastest süstidest kuni keerukate operatsioonideni. Mida varem pöördute, seda parem on prognoos.
Regulaarne tervisekontroll ennetava meetmena
Parim viis vältida ootamatuid terviseprobleeme on regulaarne tervisekontroll. Noorte ja täiskasvanud koertega peaks arsti juures käima vähemalt kord aastas vaktsineerimas ja üldülevaatusel. Eakate koerte (üle 7-aastaste) puhul on soovitatav teha vereanalüüsid iga 6–12 kuu tagant, et avastada neeru- või maksaprobleeme varajases staadiumis, kui koer veel kliiniliselt haige ei tundu.
Pidage meeles, et koera kehamassi ja toitumisharjumuste jälgimine on osa vastutustundlikust loomaomanikuks olemisest. Kui märkate, et koer on hakanud kaalu kaotama, isegi kui ta sööb veidi, on see märk, et toitained ei imendu korralikult. Teie tähelepanelikkus ja kiire reageerimine on teie koera pika ja tervisliku elu alus.
