Kevade saabudes ja lume sulades tekib paljudel rattasõpradel vastupandamatu soov koheselt sadulasse hüpata ning nautida esimesi soojemaid ilmasid. Siiski on talv läbi elanud või seisnud jalgratas harva koheselt sõiduvalmis. Enne esimest pikemat tiiru on kriitilise tähtsusega teostada põhjalik tehniline kontroll ja hooldus, et tagada nii sõidumugavus kui ka – mis veelgi olulisem – sõitja turvalisus. Isegi kui ratas veetis talve kuivas toas, on määrded võinud taheneda, rehvirõhk langeda ja trossid venida. Alljärgnev juhend on koostatud eksperdi pilgu läbi, aidates teil samm-sammult oma kaherattalise sõbra tippvormi viia, säästes seejuures aega ja raha, mida muidu kulutaksite töökoja järjekordades seistes.
Alusta põhjalikust pesust – puhtus on pool võitu
Paljud alahindavad jalgratta pesemise olulisust, pidades seda vaid esteetiliseks küsimuseks. Tegelikkuses on puhas ratas tehnilise hoolduse eelduseks. Mustuse, vana õli ja pori kihi alt on võimatu märgata raami pragusid, roostetanud trosse või kulunud komponente. Lisaks kulutab abrasiivne tolm ja liiv liikuvaid osi kordades kiiremini kui puhas pind.
Pesu alustamiseks varu endale ämber sooja veega, spetsiaalne jalgrattašampoon või õrn nõudepesuvahend, pehme hari ja svamm. Hoiatus: Väldi survepesuri kasutamist! Kuigi see tundub kiire ja tõhus lahendus, surub kõrgsurve vee tihendite vahelt laagritesse (keskjooks, kaelakausid, rattarummud), pestes välja vajaliku määrde ja põhjustades enneaegset roostetamist.
Pööra erilist tähelepanu järgmistele piirkondadele:
- Jõuülekanne: Kassett, ketirattad ja käiguvahetaja litrid koguvad kõige rohkem mustust. Nende puhastamiseks on soovitatav kasutada spetsiaalset leotusvahendit (degreaser) ja jäigemat harja.
- Pidurduspinnad: Pöiapidurite puhul puhasta velje servad, ketaspidurite puhul pidurikettad. Siin kasuta spetsiaalset piduripuhastusvahendit, et vältida õlijääkide sattumist klotsidele.
- Raami alumine toru ja keskjooks: Need kohad koguvad esiratta alt lendavat pori kõige enam.
Keti ja jõuülekande hooldus: jalgratta süda
Kett on jalgratta üks enim koormust saavaid detaile. Pärast pesu ja kuivatamist tuleb hinnata keti seisukorda. Kulunud kett hakkab hävitama kassetti ja esihammakaid, mis muudab hilisema remondi tunduvalt kallimaks. Kodustes tingimustes saab keti kulumist kontrollida spetsiaalse kulumismõõdikuga, kuid selle puudumisel saab aimu ka visuaalselt: kui tõmbad ketti eesmiselt hammasrattalt eemale ja see liigub märgatavalt (paljastades hamba tipu), on aeg kett vahetada.
Kui kett on heas korras, tuleb seda õlitada. Siin kehtib reegel: vähem on rohkem. Liigne õli kogub tolmu ja muutub kiiresti abrasiivseks pastaks. Toimi järgmiselt:
- Veendu, et kett on täiesti kuiv ja puhas.
- Kanna igale ketilülile üks tilk spetsiaalset ketiõli. Vali õli vastavalt ilmastikule: märgades oludes “Wet Lube” (püsib kauem, aga kogub mustust) ja kuivades oludes “Dry Lube” (hoiab keti puhtama, aga vajab tihedamat lisamist).
- Vänta pedaale tagurpidi, et õli valguks rullikute vahele.
- Lase õlil 5–10 minutit toimida ja seejärel pühi keti välispind puhta lapiga täiesti kuivaks. Õli peab olema lüli sees, mitte väljas.
Rehvid ja jooksud: ohutu veeremise alustalad
Talvine seismine mõjub rehvidele laastavalt. Kummisegu võib vananeda ja praguneda, eriti kui ratast on hoitud külmas või otsese päikesevalguse käes. Kontrolli hoolikalt rehvi külgesid – kui näed seal väikeseid pragusid, on see märk materjali väsimisest ja rehv tuleks ohutuse huvides välja vahetada. Samuti veendu, et mustris poleks klaasikilde või teravaid kivikesi, mis võivad esimesel sõidul rehvi purustada.
Järgmisena kontrolli rehvirõhku. Õige rõhuvahemik on alati märgitud rehvi küljele (näiteks “Min 2.5 Bar – Max 4.5 Bar”). Maastikurattal tagab madalam rõhk parema haardumise, linnarattal ja maanteerattal tagab kõrgem rõhk väiksema veeremistakistuse. Kasuta pumpa, millel on manomeeter, et saavutada täpne tulemus. Pöidlaga katsumine on ebatäpne meetod ja viib sageli alarõhuga sõitmiseni, mis omakorda suurendab “maohammustuse” tüüpi purunemiste riski (kui rehv lüüakse vastu velge puruks).
Lõpetuseks pööra rattaid õhus ja jälgi jooksu sirgust. Kui ratas “viskab” ehk käib loperguse kaarega, on kodarad ebaühtlaselt pingul. Väike kõrvalekalle on lubatav, kuid kui ratas käib vastu piduriklotse või raami, vajab see rihtimist. Kodarate pingutamine nõuab vilumust, seega kui sa pole selles kindel, jäta see töö spetsialistile.
Pidurisüsteemi kontroll – kas ratas ikka peatub?
Pidurid on jalgratta kõige olulisem turvaelement. Nende hooldus sõltub pidurisüsteemi tüübist, kuid põhimõtted on universaalsed.
V-pidurid ja maanteepidurid
Kontrolli piduriklotside kulumist. Enamikul klotsidel on märgitud kulumispiir või sooned; kui need on kadunud, on klotsid ohtlikult kulunud. Veendu ka, et klotsid tabaksid velge otse keskele – nad ei tohi riivata rehvi ega minna velje alla kodaratesse. Vaata üle piduritrossid: kui tross on narmendav või roostes, tuleb see koheselt asendada, sest katkemine toimub tavaliselt just äkkpidurduse hetkel.
Ketaspidurid
Hüdrauliliste ketaspidurite puhul kontrolli süsteemi tihedust. Kui lingid vajuvad lenksuni või tunduvad “svammised”, võib süsteemis olla õhku ning see vajab õhutamist. Piduriklotside (patjade) paksus peaks olema vähemalt 1 mm. Kui eemaldad ratta alt jooksu, ära kunagi vajuta pidurilinki – kolvid võivad liiga kaugele väljuda ja neid on raske tagasi suruda. Piduriketta puhastamiseks kasuta vaid isopropüülalkoholi või spetsiaalset piduripuhastusvahendit; õli või tavaline seep rikub pidurdusvõime pöördumatult.
Loksud ja laagrid: kaelakausid ning keskjooks
Kevadine hooldus on õige aeg kontrollida laagreid, mis sageli tähelepanuta jäävad. Kaks peamist kohta, kus loksud tekivad, on kaelakausid (seal, kus esihark raami sisse läheb) ja keskjooks (pedaalide võll).
Kaelakausside kontrollimiseks seisa ratta kõrval, pidurda esipiduriga ja lükka ratast edasi-tagasi. Kui tunned lenksu ja raami ühenduskohas jõnksatust või loksumist, on kaelakausid lahti. Nende pingutamiseks tuleb tavaliselt lõdvendada stemmi (lenksupikenduse) küljapoldid ja seejärel pingutada pealmist polti, kuni loks kaob, kuid lenks liigub endiselt vabalt.
Keskjooksu kontrollimiseks võta kinni vändast ja proovi seda külgsuunas loksutada. Kui tunned liikumist või kuuled raginat väntamise ajal, on keskjooksu laagrid kas kulunud või vajavad määrimist/pingutamist. Tänapäevased press-fit või padrunkeskjooksud on sageli kinnised süsteemid, mida ei hooldata, vaid vahetatakse tervikuna.
Poltide kontroll ja õige pingutusmoment
Vibratsioon on jalgratta vaenlane number üks, mis aja jooksul poldid lahti raputab. Käi üle kõik olulised kinnitused: sadulapost, sadul, lenksupikendus, lenks, vändapoldid ja pakiraami kinnitused.
Eriti ettevaatlik tuleb olla süsinikraamiga (carbon) rataste puhul. “Tunde järgi” pingutamine lõppeb sageli pragunenud raami või puruks keeratud keermega. Kasuta võimalusel momentvõtit ja järgi tootja poolt ettenähtud njuutonmeetreid (tavaliselt märgitud detailile, nt “5Nm”). Kui momentvõtit pole, kasuta lühikese sabaga võtit ja keera pigem mõõdukalt – metalli puruks keeramine on lihtsam kui arvatakse.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas WD-40 sobib keti määrimiseks?
Ei, tavaline WD-40 on eelkõige lahusti ja rooste eemaldaja, mitte määrdeaine. See peseb ketist välja sinna tehase poolt pandud paksu määrde ja jätab keti kuivaks, kiirendades kulumist. Kasuta alati spetsiaalset jalgratta ketiõli.
Kui tihti peaksin ma oma jalgratast hooldama?
Põhjalikku hooldust (nagu siin kirjeldatud) tasub teha vähemalt kord aastas, hooaja alguses. Ketti tuleks puhastada ja õlitada iga 100–200 km järel või pärast igat vihmast sõitu. Rehvirõhku kontrolli vähemalt kord nädalas.
Millal peaksin ma ise tegemise asemel töökotta pöörduma?
Kui avastad raamilt pragusid, kui jooksud on väga kõverad (kodarad katki), kui hüdraulilised pidurid lekivad või kui amordid vajavad hooldust (tihendite ja õli vahetus), on targem pöörduda spetsialisti poole. Need tööd nõuavad eritööriistu ja spetsiifilisi teadmisi.
Kuidas vabaneda krigisevatest piduritest?
Krigin viitab tavaliselt saastunud piduriklotsidele või kettale. Puhasta ketas piduripuhastusvahendiga ja lihvi klotse kergelt liivapaberiga. Samuti veendu, et pidurisadul on otse ja klotsid tabavad ketast/velge üheaegselt.
Koduse rattamehaaniku kohustuslik tööriistapark
Selleks, et ülaltoodud hooldustöid mugavalt ja korrektselt teostada, ei pea omama professionaalset töökoda, kuid teatud baasvarustus on möödapääsmatu. Õiged tööriistad muudavad hoolduse nauditavaks protsessiks ja säästavad ratta komponente rikkumisest. Soovituslik on alustada kvaliteetsest kuuskantvõtmete komplektist (suurused 2–8 mm), kuna need on jalgratta juures kõige levinumad tööriistad. Odavad ja pehmest metallist võtmed võivad poldipead ümaraks keerata, tekitades suurema probleemi.
Lisaks kuuskantvõtmetele peaks igas kodus olema korralik põrandapump manomeetriga, mis muudab rehvirõhu kontrolli lihtsaks rutiiniks. Rehvide vahetamiseks on vaja plastikust rehviheebleid (metallist heeblid rikuvad velge). Keti seisukorra jälgimiseks on ketimõõdik odav, kuid kulla hinnaga investeering, mis säästab sadu eurosid kasseti ja hammakate vahetuselt. Ning loomulikult kuuluvad arsenali spetsiaalsed keemiavahendid: ketiõli, leotusvahend (degreaser) ja üldpesuvahend. Kui plaanid tõsisemalt rattaspordiga tegeleda, on ka momentvõti ja pedaalivõti asendamatud abilised.
