Paljud inimesed satuvad olukorda, kus neil on vaja teada oma veregruppi – olgu selleks eelseisev operatsioon, raseduse planeerimine, huvi doonorluse vastu või lihtsalt soov oma terviseandmetest paremat ülevaadet omada. Loomulik esimene samm digiriigis elades on sisse logida Terviseportaali (endine Digilugu), eeldades, et riiklikus andmebaasis on see info kindlasti olemas. Paraku tabab paljusid üllatus: vaatamata sadadele dokumentidele ja analüüsivastustele ei pruugi veregrupp olla kuskil selgelt kirjas. See tekitab segadust ja küsimusi – kas süsteem on vigane või polegi neid andmeid kunagi talletatud?
Miks veregruppi Terviseportaalist sageli ei leia?
Levinud on eksiarvamus, et veregrupp on inimese “passiandmete” osa, mis sisestatakse süsteemi sünnihetkel ja mis peaks olema alati nähtav koos isikukoodiga. Tegelikkuses on Eesti terviseinfosüsteemi ülesehitus teistsugune. Terviseportaal ei ole üks suur Exceli tabel, kus iga kodaniku kohta on täidetud lahter “veregrupp”. See on pigem dokumentide arhiiv, kuhu erinevad arstid ja asutused saadavad ravi käigus tekkinud dokumente (epikriise, saatekirjade vastuseid jne).
Veregrupp on Terviseportaalis nähtav ainult juhul, kui teile on tehtud konkreetne veregrupi määramise analüüs ja selle vastus on saadetud kesksüsteemi eraldiseisva dokumendina või märgitud haiglaravi lõppdokumenti. Kui teile pole elu jooksul tehtud vereülekannet, rasket operatsiooni või te pole olnud rase, on väga suur tõenäosus, et meditsiinilist vajadust veregrupi määramiseks pole olnudki. Lihtne vereanalüüs (hemogramm), mida perearst teeb rutiinselt, veregruppi ei näita.
Kuidas Terviseportaalist andmeid tõhusalt otsida?
Kuigi eraldi lahtrit veregrupi jaoks pole, võib info olla peidus mõnes pdf-formaadis dokumendis või digiloosügavustes. Uue Terviseportaali (terviseportaal.ee) disain erineb vanast digilugu.ee keskkonnast, kuid andmete sisu on sama. Siin on sammud, kuidas proovida andmeid leida:
- Sünniepikriis: See on kõige tõenäolisem koht. Kui olete sündinud viimaste kümnendite jooksul ja sünnitusmaja on andmed digiteerinud, võib vastsündinu epikriisis olla märge veregrupi kohta. Vanemate inimeste puhul ei pruugi paberarhiivide andmed olla digilukku jõudnud.
- Operatsioonide epikriisid: Kui teile on tehtud operatsioone, mis potentsiaalselt vajasid vereülekande valmisolekut, määrati enne lõikust veregrupp. Otsige jaotist “Analüüsid” või “Teostatud uuringud” vastava kuupäevaga haigusloo juurest.
- Rasedakaart ja sünnituslood: Naistel määratakse raseduse alguses alati veregrupp ja reesusfaktor. Need andmed peaksid kajastuma raseduse jälgimise dokumentides või sünnitusloo kokkuvõttes.
- Doonori andmed: Kui olete käinud verd loovutamas, on info kindlasti olemas, kuid see ei pruugi alati liikuda automaatselt Terviseportaali üldvaatesse. Selleks on olemas spetsiifilisemad lahendused.
Alternatiivsed ja kindlad viisid veregrupi teadasaamiseks
Kui Terviseportaali “kaevamine” tulemust ei andnud, ei tähenda see, et peate teadmatuses elama. On mitmeid muid viise, kuidas oma veregrupp kindlaks teha. Mõned neist on tasuta, teised tasulised.
1. Doonorlus ja e-Doonor
Kõige üllam ja lihtsam viis veregrupi teadasaamiseks on minna verd loovutama. Verekeskuses määratakse teie veregrupp kohe kiirmeetodil ning hiljem laboratoorselt. Doonorid saavad oma andmeid vaadata ka e-Doonori keskkonnas (kui verekeskus on vastava lahendusega liitunud) või näevad seda oma paberist doonorikaardil. See on tasuta ja teete samal ajal head.
2. Tasulised laborid ja kiirtestid
Kui te ei saa või ei soovi verd loovutada, on kiireim viis pöörduda tasulisi analüüse pakkuvate laborite (nt Synlab) või erakliinikute poole. Veregrupi ja reesusfaktori määramine on standardne teenus, mis maksab tavaliselt 10–20 eurot. Vastus saabub reeglina järgmisel päeval ja see dokument laekub enamasti ka teie Terviseportaali, olles edaspidi seal alati kättesaadav.
3. Perearst
Võite küsida ka oma perearstilt. Kui teie haigusloos on see info paberil olemas (näiteks vanast ajast), saab arst seda teile öelda. Siiski tasub teada, et kui meditsiinilist näidustust pole (te pole haige ega vaja operatsiooni), ei ole perearstil kohustust saatekirja tasuta veregrupi määramiseks väljastada. Sellisel juhul tuleb analüüsi eest ise tasuda vastavalt hinnakirjale.
Miks on oluline teada oma reesusfaktorit?
Veregrupp koosneb kahest põhiosast: AB0-süsteemist (grupid A, B, AB või 0) ja reesusfaktorist (positiivne või negatiivne). Kui igapäevaelus ja dieedipidajate seas räägitakse tihti tähestikulisest grupist, siis meditsiiniliselt on reesusfaktor kriitilise tähtsusega just naistele.
Reesuskonflikt on olukord, mis võib tekkida raseduse ajal, kui ema on reesusnegatiivne ja loode reesuspositiivne (pärinud selle isalt). Ema organism võib hakata tootma antikehi loote vere vastu, pidades seda “võõraks”. Tänapäeva meditsiin hoiab sellel hoolikalt silma peal ja reesusnegatiivsed rasedad saavad vajadusel spetsiaalset ravi (profülaktilist süsti), et konflikti vältida. Seetõttu on naiste puhul veregrupi info leidmine digiloost tõenäolisem.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused peamistele küsimustele, mis seoses veregrupi ja terviseandmetega tekivad.
-
Kas veregrupp on kirjas ID-kaardil või juhiloal?
Ei, Eestis ei märgita veregruppi isikut tõendavatele dokumentidele ega juhiloale. Kuigi kunagi oli see osades riikides ja dokumentides tavaks, siis nüüd peetakse usaldusväärseks vaid värsket laboratoorset kinnitust või kontrollitud haiguslugu kriitilises olukorras. -
Kas veregrupp võib elu jooksul muutuda?
Tavaolukorras veregrupp ei muutu – see on geneetiliselt määratud ja jääb samaks sünnist surmani. Ainus erand on väga spetsiifilised meditsiinilised protseduurid, näiteks luuüdi siirdamine, mille käigus võib retsipient (saaja) omandada doonori vereloome ja seeläbi uue veregrupi. -
Kas kiirabi näeb minu veregruppi, kui olen teadvuseta?
Kiirabi eesmärk on elupäästev esmaabi. Kui on vaja teha vereülekannet, kasutatakse erakorralises olukorras alati 0-reesusnegatiivset verd, mis sobib kõigile inimestele. Enne spetsiifilise veregrupi ülekannet tehakse haiglas alati kohapeal uus määramine (sobivusproov), sest infosüsteemi andmetele tuginemine oleks liiga riskantne (võimalikud sisestusvead minevikus). -
Kas ma saan ise oma veregrupi Terviseportaali sisestada?
Ei, patsiendid ei saa ise meditsiinilisi andmeid portaali lisada. Sinna saavad andmeid saata vaid litsentseeritud tervishoiuteenuse osutajad. Küll aga saate täita Tervisedeklaratsiooni, kus kirjeldate oma elustiili ja allergiad, kuid see on informatiivne.
Tulevikuvaade: Personaalmeditsiin ja geneetika andmed
Eesti tervishoiusüsteem liigub jõudsalt personaalmeditsiini suunas, mis võib tulevikus muuta ka seda, kuidas ja milliseid andmeid me Terviseportaalis näeme. Juba praegu on paljud eestlased liitunud Geenivaramuga. Geeniandmete põhjal on võimalik määrata veregruppi geneetilisel tasandil, mis on kohati isegi täpsem kui seroloogiline test. Tulevikuvisiooni kohaselt peaksid geeniandmete põhjal koostatud riskiraportid ja personaalsed soovitused jõudma integreeritult ka inimese tervisekontosse.
See tähendab, et tulevikus ei pruugi me otsida veregruppi vanadest PDF-epikriisidest, vaid see kuvatakse meile personaalmeditsiini töölaual koos infoga, millised ravimid meile geneetiliselt paremini sobivad või millised on meie pärilikud riskid teatud haigustele. Seni aga, kuni see süsteem täies mahus tööle rakendub, on kõige kindlam viis oma andmete haldamiseks hoida olulised tervisemärked (nagu veregrupi kaardi koopia) enda jaoks kindlas kohas või teha üks käik laborisse, et saada ametlik kinnitus, mis jääb Terviseportaali ajalukku alles.
