Paljud meist on olnud olukorras, kus uus juuksevärv ei vastanud ootustele või muutus aja jooksul tuhmiks ja ebaühtlaseks. Võib-olla olete aastaid värvinud oma juukseid mustaks või tumepruuniks ja unistate nüüd heledamast toonist, kuid kardate, et muutus nõuab juuste “surmamist” blondeerimise teel. Siinkohal tuleb mängu juuksevärvieemaldaja – toode, mille ümber tiirleb palju müüte ja hirme. Kõige levinum kartus on, et see toode on sama kahjulik kui pleegitaja ning jätab juuksed hapraks ja “kummiseks”. Tegelikkuses on kaasaegne keemia aga arenenud ja värvieemaldaja tööpõhimõte erineb kardinaalselt blondeerimisest. Et teha teadlik valik ja säilitada oma kiharate tervis, on oluline mõista süvitsi, mis toimub juuksekarva sees värvieemalduse ajal ja kuidas see erineb tavalisest värvimisest või pleegitamisest.
Kuidas juuksevärvieemaldaja tegelikult töötab?
Et mõista, kas toode kahjustab juukseid, peame esmalt aru saama selle keemilisest toimemehhanismist. Püsivärvid toimivad oksüdatsiooni põhimõttel: väikesed värvimolekulid tungivad juuksekarva sisse ja paisuvad seal vesinikperoksiidi abil suuremaks, jäädes niimoodi juukse struktuuri lõksu. See on põhjus, miks püsivärv ei tule pestes maha.
Kvaliteetne juuksevärvieemaldaja (inglise keeles *colour remover*, mitte segamini ajada *bleach* ehk pleegitajaga) teeb vastupidist tööd. See protsess on tuntud kui reduktsioon. Eemaldaja sisaldab aineid, mis kahandavad suured kunstlikud värvimolekulid tagasi nende algsesse, värvitusse ja väiksesse olekusse. Kui molekulid on taas väikesed, ei ole nad enam juuksekarva sisse “lukustatud” ja neid on võimalik veega välja loputada.
Oluline on siinkohal märkida, et “õige” värvieemaldaja:
- Mõjutab ainult kunstlikku pigmenti.
- Ei puutu juukse loomulikku pigmenti (melaniini).
- Ei sisalda pleegitajaid (nagu ammoniaak või peroksiid) suurtes kogustes, mis söövitaksid juuksekarva.
Värvieemaldaja vs. Blondeerimine: Kumb on hullem?
See on koht, kus tekib kõige rohkem segadust. Paljud inimesed arvavad ekslikult, et värvieemaldus on lihtsalt nõrk blondeerimine, kuid see pole tõsi. Need on kaks täiesti erinevat keemilist protsessi.
Blondeerimine (Pleegitamine): See on äärmiselt agressiivne protsess. Pleegitaja avab juuksekarva soomused vägivaldselt ja siseneb korteksisse, purustades seal kõik pigmendid – nii kunstlikud kui ka teie loomulikud. Lisaks pigmentide lõhkumisele kahjustab pleegitaja ka juukse proteiinistruktuuri (disulfiidsidemeid), mis hoiab juust koos. Tulemuseks on sageli kuivad, poorsed ja katkevad juuksed.
Värvieemaldaja (Väävlipõhine): See toode ei purusta juukse struktuuri samal viisil. See ei “söö” pigmenti ära, vaid lihtsalt muudab selle suurust. Seetõttu peetakse väävlipõhist värvieemaldajat juustele kordades ohutumaks kui blondeerimist või nn “värvipesu” (mis on tegelikult pleegitaja ja šampooni segu). Kui teie eesmärk on vabaneda tumedast värvist minimaalse kahjuga, on spetsiaalne värvieemaldaja alati esimene ja ohutum valik.
Kas see tähendab, et värvieemaldus on täiesti kahjutu?
Kuigi värvieemaldaja on pleegitajast ohutum, ei saa öelda, et see oleks juustele sama süütu kui palsam. Eksperdid toovad välja mõned aspektid, mida tuleb arvestada:
1. Juuste kuivus
Värvieemaldaja peab oma töö tegemiseks avama juuksekarva pealmise kihi ehk kutiikula. Kuigi see ei lõhu sisemisi sidemeid, jätab protsess juuksed siiski äärmiselt kuivaks. Pärast protseduuri võivad juuksed tunduda karedad (“nagu õled”), sest nende loomulik niiskustasakaal on häiritud ja pH-tase on ajutiselt paigast ära. See kuivus on aga enamasti parandatav sügavniisutavate maskidega ja ei tähenda pöördumatut struktuurset kahjustust.
2. Ebameeldiv lõhn
Enamik ohutuid värvieemaldajaid põhineb väävliühenditel. See tähendab, et tootel on väga spetsiifiline ja tugev “mädamuna” lõhn. See lõhn võib püsida juustes ka paar pesukorda hiljem, eriti kui juuksed saavad märjaks. See on ebameeldiv, kuid keemiliselt ohutu kõrvalnäht.
3. Tulemus ei ole alati teie loomulik värv
Üks levinumaid pettumusi on see, et pärast värvieemaldust on juuksed oranžid või kollakad. Inimesed arvavad, et eemaldaja rikkus nende juuksed. Tegelikult paljastab eemaldaja selle, mis on värvi all peidus. Kuna enamik püsivärve kasutab värvimise hetkel ka vesinikku, on teie oma loomulik pigment värvimise käigus juba veidi helenenud (ja muutunud soojemaks/oranžimaks). Värvieemaldaja võtab ära tumeda pigmendi ja paljastab selle aluspinna, mis tekkis juba eelnevate värvimiste käigus.
Kuidas valida õige toode ja vältida kahjustusi?
Mitte kõik tooted, millel on silt “värvieemaldaja”, pole ühesugused. Turul on sisuliselt kahte tüüpi tooteid:
- Redutseerijad (Happeline värvieemaldus): Need on need “õiged” eemaldajad, millest me siiani rääkinud oleme. Need ei sisalda ammoniaaki ega pleegitusaineid. Pakendis on tavaliselt aktivaator ja puhver. Need on ohutuim valik.
- Värvi eemaldavad pleegitajad (Strippers): Mõned tooted on sisuliselt tugevad pleegitajad, mis on pakendatud “värvieemaldaja” nime all. Lugege alati koostist. Kui toode nõuab segamist tugeva vesinikuga või hoiatab, et see võib helendada loomulikku juust, on tegemist pleegitajaga, mis kahjustab juust oluliselt rohkem.
Et minimeerida kahju, järgige alati kasutusjuhendit piinliku täpsusega. Kõige kriitilisem viga, mida tehakse, on ebapiisav loputamine. Kuna värvimolekulid on vaid kokku tõmmanud, aga mitte kadunud, tuleb need füüsiliselt veega välja uhtuda. Kui loputate liiga vähe, võivad molekulid õhu käes uuesti oksüdeeruda ja laieneda, muutes juuksed tagasi tumedaks.
Samm-sammuline juhend juuste säästmiseks
Kui otsustate värvieemaldaja kasuks, siis siin on ekspertide soovitused, kuidas protsess läbida nii, et juuksed jääksid terveks:
Ettevalmistus: Peske juukseid sügavpuhastava šampooniga, et eemaldada viimistlusvahendite jäägid ja silikoonid. Ärge kasutage palsamit enne protseduuri. See aitab eemaldajal paremini juuksekarva sisse pääseda.
Pealekandmine: Kandke segu juustele kiiresti ja ühtlaselt. Küllastage juuksed korralikult – siin ei tohi tootega koonerdada. Katke pea kilemütsiga, et hoida soojust ja niiskust, kuna see aitab keemilisele reaktsioonile kaasa.
Loputamine (Kõige tähtsam!): Loputage juukseid voolava sooja vee all vähemalt 10–20 minutit (sõltuvalt tootja juhistest, kuid pigem kauem). See on tüütu, aga hädavajalik. Šampoonitage vahepeal mitu korda, et aidata molekule välja uhtuda.
Järelhooldus: Kasutage koheselt pH-d tasakaalustavat palsamit või maski. Kuna juuksed on väga poorsed ja kuivad, vajavad nad nüüd intensiivset niisutust. Vältige kohest föönitamist kuuma õhuga, kui võimalik.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas ma saan värvieemaldajat kasutada, kui mu juuksed on juba pleegitatud?
Jah, värvieemaldajat võib kasutada pleegitatud juustel, mis on hiljem üle värvitud tumedamaks. Siiski tuleb arvestada, et alusjuus on juba kahjustatud. Eemaldaja võtab ära tumeda värvi, kuid allolev juus on ikka seesama pleegitatud ja poorne materjal. Olge eriti ettevaatlik ja niisutage ohtralt.
Kas värvieemaldaja töötab ka poolpüsivärvidega (nt roosa, sinine)?
Enamasti mitte. Klassikalised väävlipõhised eemaldajad on loodud oksüdatiivsete värvide (püsivärvide) lõhustamiseks. Otsevärvid (direct dyes), nagu erksad roosad või sinised toonid, kinnituvad juustele teistmoodi (pigment ladestub juukse pinnale või kutiikula alla ilma oksüdatsioonita). Nende eemaldamiseks on vaja spetsiaalseid tehnikaid või tuleb oodata nende kulumist.
Miks mu juuksed läksid pärast eemaldamist uuesti tumedaks?
See on nn re-oksüdatsioon. See juhtub siis, kui värvimolekule ei loputatud piisavalt hoolikalt välja. Kui kannate kohe peale eemaldust uue värvi (mis sisaldab vesinikku) või isegi lihtsalt õhu käes seistes, võivad juustesse jäänud mikroskoopilised värvimolekulid uuesti paisuda ja algne tume värv tuleb tagasi.
Kui kiiresti võin juukseid uuesti värvida?
Tehniliselt võib värvida kohe, kuid eksperdid soovitavad oodata vähemalt 48 tundi kuni nädal. Põhjus on selles, et juuksed on pärast protseduuri väga poorsed ja imavad värvi “nagu käsn”. Kui värvite kohe, võib tulemus jääda oodatust palju tumedam. Kui peate kohe värvima, valige soovitud toonist 1-2 astet heledam värv ja lühendage mõjuaega.
Kas see eemaldab ka henna?
Ei. Henna on taimne värv, mis seob end juuksevalguga püsivalt. Keemilised värvieemaldajad ei suuda hennat eemaldada ja võivad äärmuslikel juhtudel reageerida hennas leiduvate metallisooladega, põhjustades juuste “keemist” või rohekat tooni. Henna eemaldamine on väga keeruline ja nõuab spetsialisti abi.
Juuste taastamine ja edasine hooldusplaan
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi värvieemaldaja ei ole imerohi, mis jätab juuksed täiesti puutumata, on see siiski kordades leebem alternatiiv blondeerimisele. Peamine “kahjustus” seisneb ajutises kuivuses ja poorsuse suurenemises, mitte juuksekarva struktuuri täielikus hävimises.
Kui olete protseduuri läbi teinud, peaks teie fookus järgmise 2–3 nädala jooksul olema suunatud ainult taastamisele. Investeerige kvaliteetsetesse proteiini- ja niisutusmaskidesse (vaheldumisi), kasutage juukseõlisid (näiteks argaania- või jojobaõli) ja vältige kuumtöötlust.
Pidage meeles, et värvieemaldus on suurepärane tööriist “puhta lehe” alustamiseks, kuid see nõuab kannatlikkust. Ärge proovige saavutada plaatinablondi ühe päevaga, kui alustate mustast. Samm-sammult tegutsedes, kasutades õigeid tooteid ja andes juustele puhkust, on võimalik vabaneda ebasoovitavast toonist ilma, et peaksite oma pikki kiharaid lühikeseks lõikama. Kui kahtlete oma oskustes või juuste seisukorras, on alati kõige kindlam konsulteerida professionaalse koloristiga, kes oskab hinnata just teie juuste taluvuspiiri.
