Jalgrattaga sõitmine peaks olema nauditav tegevus, mis pakub vabadustunnet ja füüsilist koormust, mitte aga põhjustama seljavalusid, kangeid randmeid või valutavaid põlvi. Paljud harrastajad ja isegi kogenumad ratturid ei teadvusta, et enamik ebamugavustundest sadulas ei tulene mitte kehvast füüsilisest vormist või valest sadulast, vaid valesti valitud raamisuurusest. Vale suurusega jalgratas on nagu vale numbriga jooksujalats – sellega on võimalik liikuda, kuid pikas perspektiivis teeb see kehale liiga ning vähendab sooritusvõimet. Õige raamisuuruse leidmine on kombinatsioon teadusest, matemaatikast ja isiklikust tunnetusest ning see on esimene ja kõige kriitilisem samm uue kaherattalise sõbra soetamisel.
Miks on raamisuurus olulisem kui komponendid?
Sageli keskenduvad rattapoodi sisenejad esmajärjekorras käiguvahetajate brändile, raami materjalile või amortide käigule. Kuigi need on kahtlemata olulised aspektid, muutuvad need ebaoluliseks, kui ratta geomeetria ei sobi sõitja anatoomiaga. Õige raamisuurus mõjutab otseselt kolme peamist faktorit:
- Juhitavus ja ohutus: Liiga suur raam muudab ratta kohmakaks ja raskesti manööverdatavaks, eriti tehnilistel maastikuradadel või linnaliikluses. Liiga väike raam võib aga muuta ratta liialt närviliseks ja ebastabiilseks suurematel kiirustel.
- Jõuülekanne ja efektiivsus: Kui raam on vale suurusega, ei saa rattur rakendada pedaalidele optimaalset jõudu. See tähendab, et väsid kiiremini ja ei suuda arendada soovitud kiirust, kuna keha asend ei soosi lihaste efektiivset tööd.
- Vigastuste ennetamine: See on pikaajalisel sõitmisel kõige kriitilisem. Vale asend sunnib keha kompenseerima ebaloomulike pingetega. Tulemuseks on sageli alaseljavalud, kaela kangus ja põlveprobleemid.
Kuidas alustada: pikkus vs jala sisekülg
Kõige levinum viga, mida tehakse, on ratta valimine ainult sõitja üldpikkuse järgi. Kuigi üldpikkus annab ligikaudse orientiiri, on inimeste kehaproportsioonid väga erinevad. Kaks sama pikka inimest võivad vajada erineva suurusega raame, sest ühel on pikad jalad ja lühike kere, teisel aga vastupidi. Seetõttu on kõige täpsemaks indikaatoriks jala sisekülje pikkus (inglise keeles inseam).
Jala sisekülje korrektseks mõõtmiseks järgi neid samme:
- Seisa seljaga vastu seina, jalad umbes 15-20 cm harkis (nagu rattasadulas istudes). Soovitatav on olla paljajalu või sokkides.
- Võta kõvakaaneline raamat ja aseta see jalge vahele võimalikult kõrgele, surudes seda vastu häbemeluu piirkonda (imiteerides sadula survet).
- Palu kellelgi mõõta vahemaa raamatu ülemisest servast kuni põrandani. See ongi sinu jala sisekülje pikkus.
See number on raamisuuruse arvutamisel tunduvalt usaldusväärsem kui lihtsalt üldpikkus, kuna see määrab ära, kui kõrgel peab asuma sadul ja kas sa saad ohutult raami kohal seista, kui peatud.
Arvutusvalemid erinevatele rattatüüpidele
Kuna maastikuratta, maanteeratta ja linnaratta geomeetriad on täiesti erinevad, ei saa kasutada ühte universaalset valemit. Siin on levinumad arvutuskäigud, mis aitavad leida teoreetilise ideaalsuuruse. Pane tähele, et saadud tulemus on stardipunkt, mitte absoluutne tõde.
Maastikurattad (MTB)
Maastikurattad on madalama raamiga, et tagada maastikul parem manööverdusvõime ja ohutus kukkumisel. Raami suurust märgitakse sageli tollides või tähistega S, M, L, XL.
Valem tollides: Jala sisekülg (cm) x 0,226 = Raami suurus tollides
Näiteks kui jala sisekülg on 80 cm, siis 80 x 0,226 = 18,08. Seega sobib sulle tõenäoliselt 18-tolline raam või suurus M/L.
Maanteerattad
Maanteerataste puhul on õige suurus kriitilise tähtsusega, sest sõiduasend on staatilisem ja pikemad distantsid võimendavad iga väiksematki ebatäpsust. Suurust märgitakse tavaliselt sentimeetrites (nt 54, 56, 58).
Valem sentimeetrites: Jala sisekülg (cm) x 0,665 = Raami suurus cm-s
Näiteks 80 cm sisekülje puhul: 80 x 0,665 = 53,2. Sulle sobiks raamisuurus 53 või 54 cm.
Linna- ja hübriidrattad
Nende rataste geomeetria on püstisem ja mugavam. Raami suurus jääb tavaliselt maastiku- ja maanteeratta vahepeale.
Valem sentimeetrites: Jala sisekülg (cm) x 0,63 = Raami suurus cm-s
Mida tähendavad Stack ja Reach?
Kaasaegses rattamaailmas, eriti kallimate rataste puhul, ei piisa enam vaid püsttoru pikkuse (seat tube) teadmisest. Tootjad kasutavad üha enam termineid Stack (kõrgus) ja Reach (ulatus), et kirjeldada ratta tegelikku suurust.
Stack märgib vertikaalset vahemaad keskjooksu (kuhu kinnituvad pedaalid) keskkohast kuni ematoru (kuhu kinnitub lenks) ülemise servani. See näitab, kui madalal või kõrgel on lenks sadula suhtes.
Reach märgib horisontaalset vahemaad keskjooksu tsentrist ematoru tsentrini. See näitab, kui pikalt peab rattur end ettepoole sirutama.
Need mõõdud on olulised, sest kaks ratast, mis on paberil mõlemad “suurus M” või “54 cm”, võivad omada täiesti erinevat Stack ja Reach näitajat. Kui sul on lühem selg ja pikad jalad, vajad lühema Reach-iga (ulatusega) ja kõrgema Stack-iga (kõrgusega) ratast, et vältida liigset ettepoole küürutamist.
Naiste jalgrattad ja geomeetria eripärad
Aastaid turundati naiste rattaid lihtsalt väiksemate meeste ratastena, mis olid värvitud roosaks (tuntud kui “shrink it and pink it” meetod). Tänapäeval on lähenemine teaduslikum. Kuigi paljud naised leiavad endale sobiva ratta unisex mudelite seast, on naistele spetsiifiliselt disainitud ratastel teatud eripärad.
Statistiliselt on naistel meestega võrreldes sageli lühem ülakeha ja pikemad jalad. Seetõttu on naiste geomeetriaga ratastel tavaliselt lühem ülatu (top tube), et vähendada vajadust liigselt lenksu poole sirutada. Samuti on lenksud sageli kitsamad, arvestades naiste kitsamaid õlgu, ning pidurilingid on reguleeritud väiksemale käele sobivaks. Kui oled naine, kellel on proportsionaalselt pikk selg, võib sulle aga paremini sobida hoopis meeste geomeetriaga raam.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Olen täpselt kahe suuruse vahel. Kumma peaksin valima?
See on väga levinud olukord. Üldreegel on järgmine: kui plaanid sõita sportlikult, võistlema hakata või soovid agressiivsemat ja paremini juhitavat ratast, vali väiksem suurus. Väiksem raam on jäigem ja kergem. Kui aga eesmärgiks on mugavus, pikad matkad ja rahulikum kulgemine, vali suurem suurus, kuna see võimaldab püstisemat asendit ja on stabiilsem. Samuti tasub mõõta oma käte siruulatust (nn ape index). Kui käte siruulatus on suurem kui su pikkus, vali suurem raam; kui väiksem, vali väiksem raam.
Kas ma saan vale raamisuurust kompenseerida sadula ja lenksu reguleerimisega?
Teatud määral jah, kuid sellel on piirid. Sadula liigutamine ette-taha ja lenksupikenduse (stemi) vahetamine lühema või pikema vastu aitab “häälestada” sõiduasendit 1-2 cm ulatuses. Kui raam on aga põhimõtteliselt vale, muudab suurte kompensatsioonide tegemine ratta juhitavuse halvaks. Näiteks liiga pikk stem muudab pööramise uimaseks, liiga lühike aga närviliseks.
Kas lasteratta puhul tuleks osta “kasvuvaruga” ratas?
See on ohtlik praktika. Kuigi on ahvatlev osta lapsele suurem ratas, et ta saaks sellega kauem sõita, on liiga suur ratas lapsele raskesti kontrollitav ja hirmutav. Kõige olulisem reegel lasteratta puhul on see, et laps peab sadulas istudes saama vähemalt päkkadega kindlalt maad puudutada. Liiga suure raami puhul on kukkumisoht suur ja see võib lapse rattasõidust üldse eemale peletada.
Miks mu käed sõidu ajal surevad, kuigi raami suurus tundub õige?
Kui raami suurus on matemaatiliselt õige, aga käed surevad, võib probleem olla sadula asendis. Kui sadul on ninaosaga liialt alla kallutatud või asub liiga taga, vajub kogu keharaskus kätele. Samuti võib põhjuseks olla liiga lai lenks või valesti seadistatud pidurilingid. Kontrolli esmalt, et sadul oleks horisontaalne.
Proovisõidu kriitiline tähtsus
Kõik eeltoodud valemid, tabelid ja kalkulaatorid on suurepärased abivahendid valiku kitsendamiseks, kuid miski ei asenda reaalset proovisõitu. Paberil identsete mõõtudega rattad võivad erinevate tootjate puhul tunduda sadulas istudes täiesti erinevad.
Proovisõidul pööra tähelepanu järgmistele nüanssidele:
- Seisuasend (Standover height): Astu sadulast maha ja seisa, raam jalge vahel. Maastikuratta puhul peaks jalgevahe ja raami ülatoru vahele jääma vähemalt 5-10 cm vaba ruumi (rusika jagu). Maanteeratta puhul piisab 2-5 cm vahest. See on kriitiline ohutuse tagamiseks äkkpidurdusel.
- Vaade esirummule: Kui oled maanteerattal või hübriidrattal tavalises sõiduasendis ja vaatad alla, peaks lenks varjama esiratta rummu (telge). Kui näed rummu lenksust eespool, on raam või stem tõenäoliselt liiga lühike. Kui näed rummu lenksust tagapool (enda pool), on raam liiga pikk.
- Põlve asend: Kui pedaal on horisontaalses asendis (kell 3), peaks põlvekedra keskosast alla lastud kujuteldav joon läbima pedaali telge. See tagab efektiivseima jõuülekande.
Ära häbene poes proovida mitut erinevat suurust. Hea rattapood mitte ainult ei luba proovisõitu teha, vaid aitab ka kohapeal reguleerida sadula kõrgust ja lenksu asendit, et saaksid tõelise tunnetuse kätte. Jalgratas on investeering sinu tervisesse ja vaba aja kvaliteeti – võta aega, et see investeering oleks täpne.
