Paljud meist pesevad hambaid kohusetundlikult kaks korda päevas ja kasutavad hambaniiti, kuid sellegipoolest kuuleme hambaarsti toolis istudes lauset: “Teil on tekkinud hambakivi ja see tuleb eemaldada.” See võib tekitada segadust ja isegi frustratsiooni. Kas me teeme midagi valesti? Tõde on see, et hambakivi teke on loomulik protsess, mida täielikult vältida on koduste vahenditega peaaegu võimatu. Küsimus ei ole niivõrd selles, kas see tekib, vaid kui kiiresti see mineraliseerub ja millal see muutub teie suutervisele ohtlikuks. Hambakivi eemaldamine ei ole pelgalt esteetiline protseduur säravama naeratuse saamiseks, vaid kriitiline osa üldisest tervishoiust, mis aitab ennetada hammaste väljalangemist ja kroonilisi põletikke.
Mis on hambakivi ja miks hambahari sellest jagu ei saa?
Et mõista, miks professionaalne puhastus on vajalik, tuleb esmalt teha vahet hambakatul ja hambakivil. Hambakatt on pehme, kleepuv ja värvitu bakterite kiht, mis koguneb hammastele pidevalt. See koosneb süljest, toidujääkidest ja bakteritest. Kui me peseme hambaid, eemaldame me suurema osa sellest katust. Probleem tekib aga siis, kui katt jääb hammastele kauemaks kui 24–48 tundi.
Süljes sisalduvad mineraalid (peamiselt kaltsium ja fosfaat) hakkavad reageerima hambakatuga, põhjustades selle kivistumist ehk mineraliseerumist. Tulemuseks on hambakivi – kõva, poorne ladestus, mis kinnitub tugevalt hamba pinnale, eriti igemeääre alla ja hammaste vahele. Erinevalt katust ei ole hambakivi võimalik eemaldada harjamise ega niiditamisega. See on nagu betoon, mis vajab eemaldamiseks spetsiaalseid instrumente. Hambakivi kare pind on ideaalne kasvulava uutele bakteritele, luues nõiaringi, mis viib igemepõletikuni.
Universaalne reegel versus individuaalne vajadus
Kuldne reegel, mida hambaarstid on aastakümneid korranud, soovitab külastada suuhügienisti kaks korda aastas ehk iga kuue kuu tagant. See on hea lähtepunkt keskmisele inimesele, kellel puuduvad suuremad suuõõne probleemid. Siiski on “keskmine” inimene statistiline üldistus ja tegelik vajadus sõltub paljudest bioloogilistest ja elustiili faktoritest.
Sagedus peaks põhinema teie individuaalsel riskiprofiilil:
- Madal risk (kord aastas): Inimesed, kellel on suurepärane kodune suuhügieen, tervislik toitumine, mittesuitsetajad ja kellel puudub geneetiline eelsoodumus hambakivi kiireks tekkeks. Nende sülje koostis on selline, mis ei soodusta kiiret mineraliseerumist.
- Keskmine risk (iga 6 kuu tagant): Enamik inimesi kuulub siia gruppi. See intervall on piisav, et eemaldada tekkinud kivi enne, kui see hakkab igemeid tõsiselt ärritama.
- Kõrge risk (iga 3–4 kuu tagant): Siia kuuluvad patsiendid, kellel on diagnoositud parodontiit (hambajuureümbrise põletik), diabeet või kes suitsetavad. Samuti vajavad tihedamat puhastust need, kes kannavad breketeid, kuna ortodontilised aparaadid muudavad hammaste puhastamise keeruliseks ja loovad soodsad kohad katu kogunemiseks.
Millised tegurid kiirendavad hambakivi teket?
Miks on nii, et teie sõber peseb hambaid harvem, kuid tal on vähem hambakivi, samas kui teie olete väga hoolikas, kuid peate tihti hügienisti juures käima? Vastus peitub sageli tegurites, mida me alati kontrollida ei saa.
Sülje keemiline koostis ja pH-tase
Inimese sülje mineraalide sisaldus varieerub. Kui teie süljes on kõrge kaltsiumi ja fosfori kontsentratsioon, mineraliseerub katt kiiremini. Samuti mängib rolli sülje pH-tase – leeliselisem keskkond soodustab hambakivi teket, samas kui happelisem keskkond soodustab pigem kaariest.
Hambumus ja hammaste asend
Puseriti või tihedalt asetsevad hambad loovad nurgataguseid, kuhu hambahari ega niit ligi ei pääse. Need “pimealad” on ideaalsed kohad hambakivi tekkeks. Isegi parima tahtmise juures ei pruugi kodune puhastus nendes piirkondades olla efektiivne.
Elustiil ja harjumused
Suitsetamine ja närimistubaka tarvitamine on ühed suurimad riskifaktorid. Tubakatooted vähendavad igemete verevarustust ja muudavad sülje koostist, mis viib massiivse hambakivi ladestumiseni, mis on sageli tume ja väga kõva. Samuti soodustab hambakivi teket suhkrurikas ja kleepuv toit ning ebapiisav vee tarbimine (kuiv suu).
Protseduuri käik: mis kabinetis tegelikult toimub?
Paljud inimesed lükkavad hambakivi eemaldamist edasi hirmu tõttu. Kaasaegne suuhügieeni protseduur on aga enamasti valutu ja koosneb mitmest etapist, mis tagavad põhjaliku puhtuse.
- Ultraheli puhastus: Esimene etapp tehakse tavaliselt ultraheliaparaadiga (skaleriga). Seade vibreerib kõrgel sagedusel ja kasutab veejuga, et purustada suurem hambakivi ja loputada see eemale. Patsient tunneb vaid vibratsiooni ja jahedat vett.
- Käsitööriistadega puhastamine: Pärast ultraheli võib hügienist kasutada spetsiaalseid instrumente (kurette), et eemaldada peenemad ladestused hammaste vahelt ja igemeääre alt. See on kriitiline etapp, kuna just igemealune kivi on põletiku peamine põhjustaja.
- Soodapesu (Air-Flow): See on paljude patsientide lemmikosa. Survepesuriga sarnanev seade pritsib hammastele vee, õhu ja spetsiaalse soodapulbri segu. See eemaldab tõhusalt pigmendilaigud (kohvist, teest, veinist) ja pehme katu, muutes hambad sageli tooni võrra heledamaks.
- Poleerimine ja fluoriidteraapia: Lõpuks poleeritakse hambad spetsiaalse pastaga siledaks, et uuel katul oleks raskem kinnituda. Vajadusel kaetakse hambad fluoriidlakiga tundlikkuse vähendamiseks ja emaili tugevdamiseks.
Ohtlikud tagajärjed eiramise korral
Kui hambakivi ei eemaldata regulaarselt, ei ole tagajärjeks vaid halb hingeõhk (halitoos) või kollakad hambad. Hambakivi kasvab igeme alla, surudes igeme hambast eemale ja tekitades nn igemetaskud. Nendes taskutes paljunevad bakterid eritavad toksiine, mis hakkavad lagundama hammast toetavat luukudet.
See protsess on parodontiit – krooniline haigus, mis on täiskasvanute seas peamine hammaste kaotuse põhjus. Veelgi enam, suuõõne kroonilist põletikku on seostatud tõsiste üldtervise probleemidega, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi tüsistuste ja isegi insuldiriskiga. Bakterid võivad vereringe kaudu liikuda teistesse organitesse, mistõttu ei ole hambakivi eemaldamine kunagi “lihtsalt iluprotseduur”.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas hambakivi eemaldamine on valus?
Üldjuhul ei ole protseduur valus, vaid pigem ebamugav. Võite tunda kerget “surinat” või survet. Kui teil on tundlikud hambakaelad või tugev igemepõletik, võib protseduur olla valulikum. Sellisel juhul on võimalik ja täiesti normaalne küsida tuimestust. Pärast puhastust võivad hambad ja igemed olla paar päeva tundlikumad, eriti külmale ja kuumale.
Kas ma saan hambakivi ise kodus eemaldada?
Ei, ja seda ei tohiks kindlasti proovida. Internetis müüdavad “hambakivi eemaldamise komplektid” või soovitused kasutada nõelu ja muid teravaid esemeid on äärmiselt ohtlikud. Koduste vahenditega võite libastudes vigastada iget, tekitada infektsiooni või kraapida hambaemaili, mis muudab hamba veelgi vastuvõtlikumaks kaariesele. Hambakivi on liiga kõva, et seda ohutult ilma professionaalse väljaõppe ja varustuseta eemaldada.
Kas soodapesu (Air-Flow) kahjustab hambaemaili?
Õigesti teostatud soodapesu on hambaemailile ohutu. Tänapäeval kasutatakse spetsiaalseid peeneteralisi pulbreid (näiteks glütsiinipõhiseid), mis on hammaste vastu õrnad, kuid halastamatud katule ja pigmendile. Siiski ei soovitata soodapesu teha liiga tihti (nt iga kuu), et vältida emaili kulumist pikas perspektiivis.
Miks mu igemed veritsevad pärast puhastust?
Veritsus pärast süvapuhastust on märk sellest, et igemetes oli põletik. Puhastamise käigus eemaldati ärritaja (kivi), kuid kude vajab paranemiseks aega. Õige koduse hügieeni korral peaks veritsus lakkama paari päeva jooksul, kui põletik taandub ja igemed muutuvad taas terveks ja roosaks.
Majanduslik vaade ja pikaajaline kasu
Tihti peetakse regulaarset suuhügienisti külastust kulukaks väljaminekuks, mida on lihtne edasi lükata. Reaalsuses on aga tegemist ühe kõige kulutõhusama investeeringuga oma tervisesse. Ennetav hambakivi eemaldamine on kordades odavam kui parodontiidi ravi, hammaste juureravi või asendamine implantaatidega. Üks implantaat võib maksta sama palju kui kümne aasta jagu regulaarseid puhastusi.
Lisaks rahalisele säästule annab puhas suu enesekindlust. Värske hingeõhk ja siledad hambad parandavad elukvaliteeti märgatavalt. Seega, kui te pole viimase poole aasta jooksul hambaarsti või hügienisti toolis istunud, on just nüüd õige aeg see visiit broneerida. Teie keha – ja tuleviku rahakott – tänavad teid selle eest.
