Põletushaavad on ühed sagedasemad traumad, mis tabavad meid ootamatult just koduses keskkonnas – olgu selleks hooletus kuuma pliidi ääres, ümberläinud kohvitass või liigne agarus suvepäikese nautimisel. Valu ja ehmatuse korral on inimese esimene instinkt haarata millegi järele, mis leevendaks kipitust, kuid paraku ringleb rahvasuus endiselt hulgaliselt müüte, mis võivad olukorra hoopis hullemaks muuta. Õige ja kiire tegutsemine esimeste minutite jooksul on kriitilise tähtsusega, sest see määrab, kui sügavale kudede kahjustus ulatub ning kas hiljem jääb nahale arm või mitte. Selles artiklis vaatame detailselt läbi tõenduspõhised soovitused, mis aitavad põletust ohutult leevendada, ja lükkame ümber ohtlikud uskumused, mida tuleks iga hinna eest vältida.
Kuidas hinnata põletuse raskusastet?
Enne kui otsustate, mida haavale asetada, on oluline mõista vigastuse ulatust. Põletusi klassifitseeritakse sügavuse järgi kolme peamisse astmesse. See teadmine aitab otsustada, kas piisab kodusest ravist või on vajalik kiirabi sekkumine.
- Esimese astme põletus: Kahjustatud on vaid naha pindmine kiht ehk epidermis. Tunnusteks on punetus, kuivus ja valulikkus puudutamisel (tüüpiline päikesepõletus). Villid tavaliselt puuduvad ja nahk paraneb ise 3–6 päeva jooksul ilma armideta.
- Teise astme põletus: Kahjustus ulatub nahaalusesse kihti (dermisesse). Nahk on erkpunane, tursunud ja väga valus. Iseloomulikuks tunnuseks on villide teke, mis võivad olla täidetud selge vedelikuga. Paranemine võib võtta aega 2–3 nädalat.
- Kolmanda astme põletus: See on sügav koekahjustus, mis hävitab naha täielikult ja võib ulatuda lihaste või luudeni. Haav võib tunduda valge, söestunud või vahajas. Paradoksaalsel kombel võib see olla vähem valus kui teise astme põletus, sest närvilõpmed on hävinud. Selline vigastus vajab alati kohest meditsiinilist sekkumist.
Esimesed minutid on kriitilised: mida teha koheselt?
Kõige olulisem reegel põletuse korral on: jahuta põletust, mitte patsienti. Eesmärk on peatada kuumuse levik kudedes sügavamale. Isegi kui kuumaallikas on eemaldatud, jätkub naha süvakihtides “küpsemine”, kui temperatuuri kiiresti ei alandata.
- Jahuta voolava vee all: Aseta põletada saanud piirkond koheselt jaheda (mitte jääkülma!) voolava vee alla. Vee temperatuur peaks olema umbes 15–20 kraadi. Jahutamine peaks kestma vähemalt 15–20 minutit. See vähendab valu, turset ja koekahjustuse sügavust.
- Eemalda segavad esemed: Võta ettevaatlikult ära ehted (sõrmused, käevõrud, kellad) ja kitsad riided põletuse piirkonnast, enne kui tekib turse. Kui riided on põletuse külge kinni sulanud, ära proovi neid ise eemaldada, vaid lõika riie ümbert lahti ja jäta kinni kleepunud osa arstide eemaldada.
- Kata haav puhtalt: Pärast jahutamist kata haav puhta, ebemevaba sideme või spetsiaalse põletusgeeliga. Ajutise lahendusena sobib ideaalselt ka tavaline toidukile, mis ei kleepu haava külge ja hoiab selle steriilsena kuni abi saabumiseni.
Rahvameditsiini müüdid: mida EI TOHI kindlasti põletusele panna
Kahjuks levivad vanad uskumused visalt ja võivad põhjustada põletushaava infektsiooni või takistada soojuse eraldumist, süvendades seeläbi vigastust. Siin on loetelu asjadest, mida peaksite vältima:
1. Õli, või ja rasv
Levinud müüt soovitab määrida põletusele võid või õli. See on üks suurimaid vigu, mida teha saab. Rasvained moodustavad naha pinnale isolatsioonikihi, mis ei lase kuumusel väljuda. Selle tulemusena “haudub” põletus edasi ja kahjustus läheb sügavamaks. Lisaks ei ole toiduained steriilsed ja võivad haava sisse viia baktereid, põhjustades põletikku.
2. Hapukoor
Sarnaselt võile sisaldab hapukoor rasva, mis takistab haava jahtumist. Kuigi külm hapukoor võib hetkeks tunduda leevendav, soojeneb see kehapinnal kiiresti ja muutub bakterite kasvulavaks. Põletushaav vajab õhku ja steriilsust, mida hapukoor ei paku.
3. Jää ja jääkotid
Võiks arvata, et kui kuum teeb liiga, siis jää on parim vastumürk. Tegelikkuses põhjustab jää asetamine otse põletusele veresoonte järsu ahenemise, mis halvendab verevarustust vigastatud piirkonnas ja võib tekitada n-ö külmapõletuse lisaks kuumakahjustusele. Kasutage alati jahedat vett, mitte jääd.
4. Hambapasta ja munavalge
Hambapasta sisaldab kemikaale (nagu mentool ja valgendajad), mis ärritavad vigastatud nahka ja suurendavad infektsiooniohtu. Kuivanud hambapastat on hiljem haavalt äärmiselt valus ja keeruline eemaldada. Samuti ei ole munavalge steriilne ja võib põhjustada salmonelloosi ohtu lahtisel haaval.
5. Viin ja alkohol
Alkohol kuivatab kudesid ja tekitab haavale lisavalu. Kuigi alkoholil on desinfitseeriv toime, kahjustab see värsket põletushaava rakutasandil ja aeglustab paranemisprotsessi.
Apteegitooted: millised vahendid aitavad päriselt?
Kui esmane jahutamine veega on tehtud, võib kergemate põletuste (I ja kergem II aste) raviks kasutada spetsiaalseid apteegitooteid. Koduses apteegis võiksid olla järgmised vahendid:
- Põletusgeelid (hüdrogeelid): Need on spetsiaalsed geelid (nt Burnshield), mis sisaldavad suures koguses vett ja teepuuõli või muid rahustavaid komponente. Need jahutavad haava jätkuvalt, niisutavad ja leevendavad valu. Geeli võib kanda otse haavale ja see ei kleepu kinni.
- Pantenool (vaht või kreem): Pantenool (provitamiin B5) soodustab naha uuenemist ja paranemist. Vahtu on hea kasutada, sest seda saab pihustada ilma valusat nahka puudutamata. Siiski on oluline meeles pidada, et pantenooli ei panda värskele, kuumavale põletusele, vaid alles siis, kui haav on maha jahtunud ja hakkab paranema (nt päikesepõletuse puhul).
- Parafiinvõrk: Kui on tekkinud villid või marrastused, aitab parafiinvõrk takistada sideme kleepumist haava külge. See asetatakse otse haavale ja selle peale pannakse imav side.
- Hõbedat sisaldavad tooted: Hõbedal on tugev antibakteriaalne toime. Hõbedat sisaldavad kreemid (nt sulfargiin) või plaastrid on head põletiku ennetamiseks, kuid neid tuleks kasutada vastavalt arsti või apteekri soovitusele, eriti sügavamate haavade puhul.
Millal tuleb pöörduda arsti poole?
Mitte kõiki põletusi ei saa ravida kodus. Ohutuse tagamiseks tuleb otsida meditsiinilist abi (helistada 112 või minna EMO-sse), kui:
- Põletus on suurem kui kannatanu labakäsi.
- Põletus asub näol, kaelal, kätel, jalgadel (labajalgadel), suguelunditel või liigeste piirkonnas.
- Tegemist on kolmanda astme põletusega (nahk on söestunud, valge või tundetu).
- Põletus on tekkinud elektrilöögist või kemikaalidest.
- Kannatanu on imik, väikelaps või eakas inimene.
- Põletusega kaasneb hingamisraskus (nt suitsu sissehingamisel).
Korduma kippuvad küsimused (KKK) põletuste kohta
Siin on vastused mõningatele kõige sagedasematele küsimustele, mis inimestel põletustega seoses tekivad.
Kas ma tohin ville katki teha?
Ei. Villid on keha loomulik kaitsemehhanism – vedelik villi sees on steriilne ja kaitseb allolevat toorest nahka bakterite eest. Kui teete villi katki, loote avatud värava infektsioonile. Kui vill puruneb ise, puhastage see õrnalt antiseptikuga ja katke steriilse sidemega.
Kas aaloe on hea põletusele?
Aaloe vera geel võib olla leevendav kergete päikesepõletuste või esimese astme põletuste korral, kui nahk on juba maha jahtunud. Siiski tuleb kasutada puhast geeli (mitte alkoholi sisaldavaid segusid) ja vältida selle panemist lahtistele haavadele. Tõsisemate põletuste puhul eelistage apteegi põletusgeele.
Kui kaua põletus paraneb?
Paranemise aeg sõltub põletuse sügavusest. Esimese astme põletus paraneb tavaliselt nädalaga. Teise astme põletus võib võtta aega 2–3 nädalat. Sügavamad põletused võivad vajada kuid ja isegi nahasiirdamist. Oluline on kannatlikkus ja haava puhtana hoidmine.
Kuidas vältida armide teket?
Armide ennetamiseks on oluline vältida haava infektsiooni ja mitte kiskuda kärnasid. Pärast haava sulgumist võib kasutada spetsiaalseid silikoongeele või -plaastreid, mis aitavad armkudet pehmendada ja siluda. Samuti tuleb värsket armi kaitsta otsese päikesevalguse eest vähemalt aasta jooksul (kasutades riietust või tugevat SPF kreemi).
Kodune ohutus ja ennetustöö
Parim ravi on alati ennetus. Enamik põletusi juhtub koduses köögis või vannitoas, mistõttu on oluline luua turvaline keskkond, eriti kui peres kasvavad lapsed.
Köögi ohutuse tagamiseks keerake pannide ja pottide käepidemed alati pliidi sissepoole, et lapsed ei saaks neist kinni haarata ega keeva sisu endale kaela tõmmata. Olge äärmiselt ettevaatlik kuumade jookidega – ärge kunagi jooge teed või kohvi last süles hoides. Kuum vedelik võib lapse õrnale nahale tekitada sügavaid kahjustusi sekkundi murdosa jooksul.
Vannitoas tuleks kontrollida vee temperatuuri enne lapse vanni asetamist (optimaalne on ca 37 kraadi). Samuti tasub reguleerida boileri temperatuur madalamaks, et kraanist ei tuleks kunagi keeva vett. Koduses apteegis peaks alati olema varuks spetsiaalne põletusgeel ja steriilsed sidemed, et õnnetuse korral ei peaks hakkama otsima asendajaid külmkapist, vaid saaksite pakkuda kiiret ja professionaalset esmaabi.
