Lapsevanemad seisavad apteegiriiulite ees sageli nõutult, vaadates sadu värvilisi purke, mis lubavad tugevdada laste immuunsust, parandada keskendumisvõimet ja tagada kiire kasvu. Mure selle pärast, kas laps sööb piisavalt köögivilju või kas tema toidulaud on piisavalt mitmekesine, on täiesti loomulik. Siiski on oluline mõista, et toidulisandid ei ole kommid ega asenda kunagi täisväärtuslikku toitu. Apteekrina näen sageli, kuidas reklaamkampaaniad tekitavad vanemates asjatut ärevust, justkui vajaks iga laps purgist lisaturgutust. Tegelikkus on aga see, et enamik vitamiine ja mineraalaineid peaks tulema igapäevasest toidust ning purgist juurde võtmine on põhjendatud vaid kindlatel juhtudel ja teatud perioodidel.
Mitmekesine toitumine on lapse tervise vundament
Enne vitamiinipurkide poole haaramist tuleks kriitilise pilguga üle vaadata lapse igapäevane menüü. Kasvav organism vajab ehituskivideks valke, rasvu ja süsivesikuid ning ainevahetuse normaalseks toimimiseks vitamiine ja mineraalaineid. Kui lapse toidulaud on kaetud “vikerkaarevärvides” – ehk seal leidub erinevaid puu- ja köögivilju, täisteratooteid, piimatooteid, liha, kala ja muna – saab ta suure tõenäosusega kõik vajalikud ained kätte toidust.
Apteekrina soovitan jälgida taldrikureeglit, kus pool taldrikust moodustavad salatid või aurutatud köögiviljad. Probleem tekib siis, kui laps on väga valiv sööja, välistab menüüst terved toiduainegrupid või kui peres on kindlad toitumispiirangud (nt taimetoitlus). Sellisel juhul võib tekkida vajadus toidulisandite järele, kuid seda tuleks teha teadlikult, mitte igaks juhuks multivitamiine sisse söötes. Liigne vitamiinide tarbimine võib koormata lapse neere ja maksa ning tekitada organismis tasakaalutust.
D-vitamiin – ainus erand, mida vajavad peaaegu kõik Eesti lapsed
Kui rääkida vitamiinist, mida toiduga on keeruline piisavas koguses saada ja mida Eesti kliimas on hädavajalik juurde võtta, siis see on D-vitamiin. Kuna meie laiuskraadidel on päikesevalgust vähe, eriti sügisest kevadeni, on D-vitamiini defitsiit kerge tekkima. See vitamiin on kriitilise tähtsusega luustiku ja hammaste arenguks, aidates kaltsiumil imenduda, ning mängib suurt rolli ka immuunsüsteemi normaalses toimimises.
Eesti ravijuhendite kohaselt tuleks D-vitamiini anda lastele aastaringselt, välja arvatud juhul, kui laps viibib suvel palju päikese käes ilma päikesekaitsekreemita (mis on omakorda nahale riskantne). Soovituslikud annused on tavaliselt järgmised:
- Imikud ja väikelapsed: 400 IU (rahvusvahelist ühikut) päevas.
- Kooliealised lapsed ja teismelised: 400–800 IU päevas, sõltuvalt kehakaalust ja vereanalüüsi näitajates.
Oluline on meeles pidada, et D-vitamiin on rasvlahustuv ja koguneb organismi, mistõttu ei tohi soovituslikke annuseid pikaajaliselt ületada ilma arsti ettekirjutuseta.
Raud ja selle roll lapse kiires kasvus
Teine kriitiline element, mille puudust lastel sageli esineb, on raud. Rauapuudus ehk aneemia võib põhjustada väsimust, kahvatust, isutust ja isegi arengupeetust ning õpiraskusi. Rauda vajab laps vere punaliblede loomeks ja hapniku transpordiks kudedesse. Eriti suur rauavajadus on kiire kasvuspurdi perioodidel imikueas ja puberteedieas.
Parim rauaallikas on punane liha, maks ja veretooted, millest raud imendub kõige paremini (heemne raud). Taimsed allikad nagu spinat, läätsed ja maasikad sisaldavad mitteheemset rauda, mille imendumine on kordades madalam. Kui laps keeldub liha söömast, tuleks kindlasti konsulteerida perearstiga ja teha vereanalüüs. Raud on preparaat, mida ei tohiks kunagi anda profülaktiliselt ilma verepilti kontrollimata, sest raua liig on organismile toksiline ja tekitab tugevaid seedevaevusi.
Oomega-3 rasvhapped ja aju areng
Kuigi tehniliselt pole tegemist vitamiiniga, on oomega-3 rasvhapped lapse arengu seisukohalt asendamatud. Need rasvhapped, eriti EPA ja DHA, on aju ja silmade võrkkesta olulised ehitusmaterjalid. Uuringud on näidanud seoseid oomega-3 piisava taseme ning parema keskendumisvõime, õppimisvõime ja isegi käitumise vahel.
Meie toidulaual on kala sageli liiga harva. Et saada piisavalt oomega-3 rasvhappeid, peaks laps sööma rasvast kala (nt lõhe, forell, heeringas) vähemalt 2-3 korda nädalas. Kui kala lapsele ei maitse, on kvaliteetne kalaõli toidulisandina vägagi põhjendatud. Apteegist valides tasub jälgida just oomega-3 sisaldust (DHA ja EPA kogust), mitte ainult üldist kalaõli hulka kapslis või lusikatäies. Samuti on oluline toote puhtus ja sertifikaadid, mis kinnitavad raskemetallide puudumist.
Kriitilised perioodid: haigused ja taastumine
Paljud vanemad pöörduvad apteeki just siis, kui laps on haigeks jäänud või paraneb viirushaigusest. Kas siis on vaja vitamiine? Haiguse ajal vajab organism ennekõike puhkust ja vedelikku. Siiski on mõned ained, mis võivad toetada immuunsüsteemi võitlust või kiirendada taastumist:
- C-vitamiin: See on tugev antioksüdant. Kuigi see ei hoia haigust ära, võib see veidi lühendada haiguse kulgu. Parim allikas on siiski värsked marjad (mustsõstar, astelpaju), tsitruselised ja paprika.
- Tsink: Uuringud viitavad, et tsink võib aidata viiruste paljunemist pidurdada, kui seda manustada esimeste haigussümptomite ilmnemisel. Seda leidub lihes, pähklites ja seemnetes.
- Probiootikumid: Kui laps on pidanud võtma antibiootikume, on soolestiku mikrofloora taastamine probiootikumidega väga oluline, kuna suur osa immuunsüsteemist asub just soolestikus.
Taastumisperioodil võib ajutine multivitamiini kuur olla omal kohal, kui lapse isu on haiguse tõttu olnud pikalt halb ja ta pole saanud toidust piisavalt toitaineid.
Kuidas valida apteegist õige preparaat?
Apteegiriiulitel on vitamiine igas vormis: tilgad, siirupid, närimistabletid ja kummikarud. Valiku tegemisel ei tohiks lähtuda ainult pakendi atraktiivsusest. Apteekrina panen südamele järgmist:
Esiteks, vaadake koostist. Paljud lastele mõeldud “kummikarud” sisaldavad väga suures koguses suhkrut, glükoosisiirupit ning kunstlikke värv- ja maitseaineid. See muudab vitamiini sisuliselt kommi laadseks tooteks. Pidev suhkruse kummikommi närimine võib kahjustada hambaid, eriti kui seda tehakse õhtul pärast hambapesu.
Teiseks, eelistage võimalikult puhast koostist. Vedelad vormid ja tilgad sisaldavad sageli vähem lisaaineid kui närimistabletid. Väikelastele on tilgad ka ohutumad, kuna puudub kurkutõmbamise oht.
Kolmandaks, jälgige vitamiinide vorme. Näiteks magneesiumtsitraat imendub paremini kui magneesiumoksiid. Apteeker oskab alati soovitada preparaate, kus toimeained on organismile paremini omastatavas vormis.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma võin anda lapsele täiskasvanute vitamiine väiksemas annuses?
Ei, see ei ole soovitatav. Laste ja täiskasvanute vitamiinivajadused on erinevad. Täiskasvanute preparaadid võivad sisaldada lapsele sobimatuid abiaineid või liiga suuri annuseid teatud vitamiinidest (näiteks A-vitamiin), mis võivad kuhjudes olla lapsele ohtlikud. Alati kasutage spetsiaalselt lastele mõeldud tooteid.
Millal on parim aeg vitamiine võtta – hommikul või õhtul?
Enamikke multivitamiine ja B-grupi vitamiine on soovitatav võtta hommikul või päeva esimeses pooles, kuna need võivad anda energiat ja ergutada, mis võib õhtul uinumist segada. Magneesiumi võib aga anda õhtul, kuna see aitab lihastel lõõgastuda. D-vitamiini ja oomega-3 rasvhappeid on parim võtta koos toiduga, mis sisaldab rasva, et parandada imendumist.
Kas on võimalik vitamiine üle doseerida?
Jah, on küll. Eristatakse vesilahustuvaid (C, B-grupp) ja rasvlahustuvaid (A, D, E, K) vitamiine. Vesilahustuvate liig väljub üldjuhul uriiniga, kuid rasvlahustuvad vitamiinid ladestuvad organismi kudedesse ja võivad tekitada mürgistusnähte. Eriti ohtlik on raua ja A-vitamiini üledoos. Seetõttu hoidke vitamiinipurke lastele kättesaamatus kohas.
Minu laps on vegan. Milliseid lisandeid ta kindlasti vajab?
Taimetoitlastest ja veganitest lapsed vajavad erilist tähelepanu. Kindlasti on vajalik lisada menüüsse vitamiin B12, mida taimses toidus ei leidu ja mis on kriitiline närvisüsteemi arenguks. Samuti tuleb hoolikalt jälgida joodi, raua, kaltsiumi, tsingi ja D-vitamiini taset ning vajadusel neid juurde anda. Konsulteerimine toitumisnõustaja või arstiga on siinkohal kohustuslik.
Ohutusnõuded vitamiinide hoiustamisel ja manustamisel
Lõpetuseks on äärmiselt oluline rääkida ohutusest. Kuna laste vitamiinid on sageli tehtud magusaks ja värviliseks, peavad lapsed neid tihti ekslikult kommideks. Statistika näitab, et suur osa väikelaste mürgistusjuhtumitest on seotud just vitamiinipreparaatide, eriti rauda sisaldavate toodete kontrollimatu tarbimisega.
Hoidke kõiki toidulisandeid ja ravimeid lukustatud kapis või kõrgusel, kuhu laps ei ulatu, isegi kui laps oskab juba toolile ronida. Ärge kunagi nimetage vitamiine “kommiks”, et meelitada last neid sööma – see loob ohtliku seose. Selgitage lapsele, et tegemist on ravimiga, mis aitab tervist hoida, kuid mida tohib võtta ainult ema või isa loal ja kindlas koguses.
Kui kahtlustate, et laps on söönud korraga suurema koguse vitamiine, võtke koheselt ühendust mürgistusteabekeskusega või oma perearstiga. Hoidke alles toote pakend, et saaksite arstile täpselt öelda, mida ja kui palju laps tarbis. Teadlik ja vastutustundlik suhtumine vitamiinidesse tagab, et need on tervise toetajad, mitte ohuallikad.
