Füsioterapeut: kuidas valida lapsele parimad saapad?

Iga lapsevanem soovib oma lapsele parimat ning see kehtib ka jalanõude valiku puhul. Eriti just talve- ja üleminekuperioodi saabaste valimine võib osutuda tõeliseks peavaluks, sest poeletid on lookas sadadest erinevatest mudelitest, mis kõik lubavad olla “ortopeedilised”, “toetavad” või “anatoomilised”. Füsioterapeudina näen oma vastuvõtul sageli lapsi, kelle jalamured on tingitud või süvenenud just ebasobivate jalanõude kandmisest. Oluline on mõista, et lapse jalg ei ole lihtsalt väike versioon täiskasvanu jalast – see on keeruline ja kiiresti arenev struktuur, mis vajab kasvamiseks vabadust, mitte betooni valatud jäikust.

Lapse jala areng ja miks “vähem on rohkem”

Sündides koosneb lapse jalalaba suures osas kõhrest. Luustumine on pikaajaline protsess, mis kestab tegelikult kuni teismeea lõpuni. See tähendab, et lapse jalg on äärmiselt plastiline ja vormitav. Kui surume selle pehme ja areneva struktuuri jäika, kitsasse ja paksu tallaga saapasse, võtab jalg kuju saapa järgi, mitte vastupidi.

Füsioterapeutiline kuldreegel on lihtne: parim jalanõu on see, mis imiteerib kõige täpsemini paljajalu käimist. Paljajalu liikudes saab aju jalataldadelt pidevat sensoorset tagasisidet maapinna kohta. See info on kriitilise tähtsusega tasakaalu arendamiseks, lihaste tugevdamiseks ja õige kõnnimustri kujunemiseks. Kui blokeerime selle info paksu tallaga, muutub jalg “tummaks” ja laisaks.

Milline on ideaalne laste saabas?

Sõltumata sellest, kas otsite kummikuid, kevad-sügis saapaid või talvesaapaid, peaksid need vastama teatud kriteeriumitele, et toetada jala loomulikku arengut. Järgnevalt toon välja viis kõige olulisemat omadust, mida poes jälgida.

1. Talla painduvus

Kõige sagedasem viga on valida liiga jäiga tallaga saapad. Hea saabas peab painduma n-ö rulli keerates igas suunas – nii pikkuses kui ka laiuses. Eriti oluline on painduvus päkaosas (varvaste juures), sest just sealt peab jalg tõukefaasiss läbi painduma. Kui tald on jäik, hakkab laps kõndides jalgu lohistama või tõstab jalgu ebaloomulikult kõrgele, nagu marsiks, et kompenseerida talla liikumatust.

2. Avar ninaosa (Toe Box)

Vaadake lapse jalga, kui ta seisab paljajalu põrandal. Te märkate, et varbad on lehvikuna laiali ja kõige laiem koht ei ole mitte päkk, vaid varvaste otsad. Nüüd vaadake enamikku tavapoodides müüdavaid saapaid – need on sageli “nooleotsa” kujuga, kitsenedes varvaste suunas. Arenevale jalale on hädavajalik saabas, millel on anatoomiline ehk lai ninaosa. Suurvarvas peab saama olla sirgelt, ilma et see oleks teiste varvaste poole surutud. See on kriitiline hallux valgus ehk suure varba nuki tekke ennetamiseks.

3. Täiesti lame tald (Zero Drop)

Jalanõu tald peaks olema ühepaksune kannast varbani. Paljudel lastejalatsitel on väike konts või kannakõrgendus, kuid see muudab lapse raskuskeset ja sunnib vaagna ebaloomulikku asendisse. Lülisammas peab kompenseerima seda muutust, mis võib viia rühihäireteni (nagu nõgus selg). Lame tald tagab neutraalse ja loomuliku kehaasendi.

4. Puuduv võlvitugi

Vana koolkonna soovitused rääkisid sageli vajadusest toestada lapse jalavõlvi spetsiaalsete padjakestega. Tänapäevane teaduspõhine meditsiin on sellest loobunud (välja arvatud spetsiifilistel meditsiinilistel näidustustel). Lapse jalavõlv areneb ja tugevneb ise läbi lihastöö. Kui paneme sinna alla toe, siis lihased ei pea tööd tegema ja jäävad nõrgaks. Lamepöidsus väikelastel (kuni ca 3-5 eluaastani) on füsioloogiline norm ja tavaliselt ei vaja sekkumist sisetaldadega.

5. Kerge kaal

Lapse lihasjõudlus on väiksem kui täiskasvanul. Raske talvesaabas on lapsele koormav, väsitab kiiresti jalgu ja muudab kõnnimustrit lohisevaks. Mida kergem on saabas, seda loomulikumalt laps liigub.

Talvesaabaste eripärad: soojus vs. liikuvus

Meie kliimas on talvesaabaste valimine kompromisside kunst. Ühest küljest soovime maksimaalset painduvust (paljajalujalatsid), teisalt vajame isolatsiooni külma maapinna eest. Siin on mõned soovitused:

  • Materjalid: Eelista naturaalseid materjale nagu nahk ja vill. Villane vooder reguleerib temperatuuri paremini kui sünteetika, hoides jala soojana ka siis, kui see peaks veidi higistama. Sünteetikas läheb jalg sageli märjaks ja seejärel külmetab.
  • Veekindlus: Gore-Tex või muud membraanid on praktilised, kuid need võivad muuta saapa jäigemaks. Kuiva ja külma ilmaga on parem eelistada veidi hingavamat ja pehmemat nahksaabast, mida on töödeldud niiskuskindla spreiga või vahaga. Lörtsi jaoks on vajalikud veekindlad, kuid siiski võimalikult painduvad saapad.
  • Talla paksus talvel: Talvesaapa tald võib olla veidi paksem kui suvejalatsil, et pakkuda termoisolatsiooni, kuid see ei tohiks olla “klots”. Hea alternatiiv on kasutada lisaks termosisetaldu (nt villast või vildist), mis lisavad soojust ilma talla jäikust suurendamata.

Sääreosa toestus: kas vajalik või kahjulik?

Levinud müüt on see, et lapse saabas peab olema kõrge ja tugeva, lausa kipsisarnase sääreosaga, et “pahkluud toestada”. Tegelikkuses vajab terve lapse hüppeliiges liikumist, et sidemed ja lihased saaksid tugevneda. Kui fikseerime hüppeliigese jäika saapasse, ei saa laps kasutada oma loomulikku stabiliseerimismehhanismi.

Loomulikult on talvesaapad sageli kõrgema säärega, et lumi sisse ei tuleks, kuid see sääreosa peaks olema pehme materjalist, mis ei piira hüppeliigese liikumist kükitamisel või jooksmisel. Jäik kannakape (kanna tagaosa) on lubatud, et hoida jalg saapas paigal, kuid see ei tohiks ulatuda liiga kõrgele ega pigistada Achilleuse kõõlust.

Korduma kippuvad küsimused (FAQ)

Kas kasutatud saabaste kandmine on lapsele ohutu?

Üldiselt ei soovitata kanda teise lapse sisse kantud jalanõusid, sest iga lapse jalakuju ja kõnnimuster on unikaalne. Kulunud tald või väljaveninud pealisosa võib sundida uue kandja jalga valesse asendisse. Siiski, kui saabas on vähe kantud, tald ei ole viltu kulunud ja sisevooder pole võtnud eelmise lapse jala kuju, võib neid kasutada (nt vahetusjalatsina või lühiajaliselt). Alati vahetage välja sisetald uue vastu.

Kuidas valida õige suurus kasvuvaruga?

Lapse jalg kasvab kiiresti ja ebaühtlaselt. Saapaid ostes peaks seal olema kasvu- ja liikumisvaru. Talvesaabaste puhul on soovituslik varu 1,2 kuni 1,5 cm pikem kui lapse jalg. See ruum on vajalik, et varvastel oleks ruumi liikuda (mis hoiab jalad soojas) ja et mahuks vajadusel paksem sokk. Alla 0,5 cm varu tähendab, et saabas on väike.

Minu lapsel on lampjalad, kas ta vajab ortopeedilisi saapaid?

Enamikul lastel ongi kuni 3.-4. eluaastani füsioloogiline lampjalgsus, mida katab rasvapadjake. Võlv hakkab kujunema hiljem. Kui lapsel ei ole valu ja ta liigub normaalselt, ei ole ortopeedilised (korrigeerivad) saapad vajalikud ja võivad isegi takistada lihaste loomulikku arengut. Kahtluse korral konsulteerige alati enne kallite erijalatsite ostmist füsioterapeudi või ortopeediga.

Mis vahe on “paljajalujalatsitel” (barefoot) ja tavalistel saabastel?

Barefoot-jalatsid vastavad kõigile eelpool mainitud kriteeriumitele: lai ninaosa, olematu konts, ülipainduv ja õhuke tald ning puuduvad toestused. Tavalised poesaapad on sageli kitsad, jäigad ja kontsaga. Tervele jalale on barefoot-tüüpi jalatsid parim valik, kuna need soodustavad jala loomulikku arengut.

Praktiline kontrollnimekiri poodi kaasa

Saabaste ostmine koos lapsega võib olla stressirohke, kuid õige ettevalmistus aitab vältida valesid valikuid. Ärge kunagi küsige lapselt lihtsalt “kas on paras?”, sest lapsed tõmbavad sageli varbad konksu või ei tunneta survet adekvaatselt. Selle asemel kasutage järgmist metoodikat:

  1. Mõõda jalg kodus paberil: Joonista lapse jala kontuur paberile (laps peab seisma täisraskusega peal). Mõõda pikkus kannast pikima varbani ja lisa sinna 1,2–1,5 cm. See on vajalik sisetalla pikkus. Lõika see paberist šabloon välja ja võta poodi kaasa.
  2. Sisetalla test: Poes võta saapast sisetald välja ja palu lapsel sellele peale astuda. Kui lapse varbad ulatuvad üle ääre või on täpselt ääres, on saabas väike. Jälgi ka laiust – jalg ei tohi ulatuda üle sisetalla äärte.
  3. Terviklikkuse test: Kui sisetald ei käi välja, kasuta kodus valmistatud šablooni. See peab mahtuma saapasse ilma kortsumata.
  4. Kanna loksumine: Lase lapsel poes saabastega joosta ja kõndida. Saabas ei tohi kannast loksuda. Kui loksub, on saabas liiga lai või kinnitus (krõpsud/paelad) ei ole piisavalt reguleeritav.
  5. Materjali painutamine: Võta saabas kätte ja vääna seda nagu käterätikut. Kui see nõuab suurt jõudu, on see ka lapse jalale liiga jäik.

Pidage meeles, et saabas on vaid kaitsekeskkonna eest, mitte tööriist jala vormimiseks. Mida vähem saabas lapse loomulikku liikumist segab, seda tervislikum on see arenevale organismile. Investeerides kvaliteetsetesse, jalasõbralikesse saabastesse, investeerite oma lapse lülisamba tervisesse ja liikumisrõõmu kogu eluks.