Küsimus sellest, kui palju riike Euroopas tegelikult on, võib esmapilgul tunduda lihtne, kuid vastus sõltub märkimisväärselt sellest, milliseid kriteeriume me definitsiooni aluseks võtame. Geograafia, poliitika ja rahvusvaheline tunnustus on tegurid, mis muudavad Euroopa poliitilise kaardi sageli keerukamaks, kui esialgu paistab. Paljud meist on koolitundides õppinud kindlaid numbreid, kuid maailm on pidevas muutumises ning piirid, mis olid paigas veel mõni aastakümme tagasi, on tänaseks uuesti joonistatud. Selles põhjalikus ülevaates süveneme Euroopa riikide loendamise keerukustesse, et pakkuda teile lõplikku ja arusaadavat selgitust.
ÜRO ja ametlik tunnustus
Kõige sagedamini kasutatakse Euroopa riikide arvu määramiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmesriikide nimekirja. ÜRO loetleb ametlikult 193 liikmesriiki, millest osa asub Euroopas. Kui me vaatame Euroopa mandri piire ja riike, mis sinna tervikuna või osaliselt kuuluvad, jõuame üldtunnustatud arvuni, milleks on 44 või 45 riiki. See number on aga vaid alguspunkt, sest rahvusvahelised organisatsioonid ja geograafid ei pruugi alati ühel meelel olla.
Peamiseks põhjuseks, miks arv 44 on kõige levinum, on see, et see hõlmab kõiki rahvusvaheliselt tunnustatud suveräänseid riike, mille territoorium asub täielikult või valdavalt Euroopas. Siia kuuluvad nii suurriigid nagu Prantsusmaa ja Saksamaa kui ka kääbusriigid nagu Monaco ja Vatikan. Samas tekib segadus nende riikidega, mis asuvad kahe maailmajao piiril, nagu näiteks Venemaa, Türgi, Kasahstan, Aserbaidžaan ja Gruusia.
Geograafiline ja poliitiline Euroopa
Euroopa piiride määratlemine on olnud ajalooliselt vaieldav teema. Geograafiliselt ulatub Euroopa idapiir tihti Uurali mäestikuni ja Kaspia mereni, kuid see piir on pigem kokkuleppeline kui füüsiline. See tähendab, et riigid nagu Venemaa ja Türgi, mille territooriumist vaid murdosa asub Euroopas, on poliitiliselt ja kultuuriliselt tihedalt Euroopaga seotud.
- Venemaa: Suurem osa riigi rahvastikust ja majanduslikust keskusest asub Euroopa poolel, mistõttu loetakse teda tavaliselt Euroopa riigiks, kuigi pindalalt on suurem osa Aasias.
- Türgi: Türgi on Euroopa Nõukogu liige ja taotleb Euroopa Liidu liikmesust, mistõttu on ta poliitiliselt Euroopa riik, ehkki geograafiliselt asub suurim osa Anatoolia poolsaarel Aasias.
- Kaukaasia riigid: Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan asuvad Kaukasuse mäestiku piirkonnas, mida sageli peetakse Euroopa ja Aasia piiriks. Poliitiliselt on nad tihedalt integreeritud Euroopa struktuuridesse.
Kui me lisame nendesse loenditesse ka need riigid, mis on geograafiliselt Aasias, kuid kuuluvad poliitiliselt Euroopa organisatsioonidesse, võib riikide arv tõusta 50-ni. See näitab selgelt, et Euroopa ei ole mitte ainult füüsiline manner, vaid ka väärtuspõhine ja poliitiline ruum.
Euroopa Liidu roll riikide arvu mõistmisel
Paljud inimesed ajavad omavahel segamini Euroopa mandri ja Euroopa Liidu (EL). Euroopa Liit on poliitiline ja majanduslik liit, mis koosneb 27 liikmesriigist. See on oluline eristus, sest EL-i liikmesus ei määra automaatselt seda, kas riik on Euroopas või mitte. Näiteks Šveits, Norra ja Island on selgelt Euroopa riigid, kuid nad ei kuulu Euroopa Liitu.
Euroopa Liidu laienemine on olnud viimastel aastakümnetel dünaamiline protsess. Pärast Suurbritannia lahkumist (Brexit) on liikmesriikide arv kahanenud, kuid kandidaatriikide nimekiri, nagu Ukraina, Moldova ja mitmed Lääne-Balkani riigid, viitab sellele, et liit võib tulevikus taas kasvada. Oluline on mõista, et Euroopa Liit on vaid osa suuremast Euroopast ning riikide arvu määratlemisel on parem toetuda pigem Euroopa Nõukogu liikmeskonnale kui Euroopa Liidule.
Kääbusriigid: Euroopa erilised liikmed
Euroopa on tuntud oma kääbusriikide poolest, mis on suveräänsed ja iseseisvad, kuid oma pindalalt ja elanike arvult kaduvväikesed. Nende riikide staatus on vaieldamatu, kuid sageli unustatakse nad üldises statistikas ära. Need riigid mängivad Euroopa poliitikas ja majanduses siiski üllatavalt suurt rolli.
- Vatikan: Maailma väikseim iseseisev riik, mida juhib paavst.
- Monaco: Vürstiriik Prantsusmaa rannikul, tuntud oma jõukuse ja maksusüsteemi poolest.
- San Marino: Üks maailma vanimaid vabariike, mis asub tervenisti Itaalia territooriumi sees.
- Liechtenstein: Kääbusriik Šveitsi ja Austria vahel, mis on tuntud oma tugeva majanduse poolest.
- Andorra: Pürenee mäestikus asuv riik, mis on tihedalt seotud nii Prantsusmaa kui Hispaaniaga.
Need riigid on täieõiguslikud rahvusvahelise õiguse subjektid ja nende olemasolu tõstab Euroopa suveräänsete riikide koguarvu. Nende staatuse tunnustamine on kriitilise tähtsusega, kui soovime saada täpset ja korrektset vastust küsimusele Euroopa riikide arvu kohta.
Osaliselt tunnustatud riigid ja nende staatus
Euroopa riikide arvu üle vaieldes ei saa jätta tähelepanuta territooriume, mis on kuulutanud välja iseseisvuse, kuid mida kogu rahvusvaheline üldsus ei tunnusta. Selliste riikide hulka kuuluvad näiteks Kosovo, Transnistria, Abhaasia ja Lõuna-Osseetia. Nende staatuse käsitlemine sõltub suuresti sellest, millist diplomaatilist vaadet me esindame.
Kosovo puhul on olukord kõige keerulisem. Kuigi suur osa ÜRO liikmesriike, sealhulgas paljud Euroopa Liidu riigid, tunnustavad Kosovot iseseisva riigina, ei tunnusta seda kõik riigid. See tähendab, et sõltuvalt allikast võib Kosovo olla loetletud Euroopa riikide hulgas või mitte. Selline ebakindlus on tüüpiline tänapäeva geopoliitilisele olukorrale, kus suveräänsus on sageli poliitiliste läbirääkimiste tulemus, mitte ainult juriidiline fakt.
Kuidas riikide arvu korrektne loendamine aitab
Riikide arvu täpne teadmine on vajalik mitmel põhjusel, olgu selleks siis akadeemiline uurimistöö, turismivaldkond või rahvusvahelised suhted. See aitab paremini mõista Euroopa mitmekesisust ja seda, kuidas erinevad piirkonnad on omavahel seotud. Euroopa on ajalooliselt olnud paljude konfliktide ja muutuste tallermaa, mistõttu on iga uue iseseisva riigi tekkimine või piiride muutumine kandnud endas sügavat ajaloolist tähendust.
Kui me räägime 44-st riigist, on see arv, millele tugineb enamik akadeemilisi allikaid. Kuid see number on dünaamiline. Kui tulevikus peaksid tekkima uued iseseisvad üksused või kui mõni poliitiline liit peaks muutuma veelgi integreeritumaks, võib see number muutuda. Seetõttu on oluline vaadata kaugemale pelgalt numbrist ja mõista konteksti, mis nende numbrite taga peitub.
Korduma kippuvad küsimused
Mitu riiki on ametlikult Euroopas?
Üldtunnustatud arv on 44 või 45 suveräänset riiki. Erinevus tekib sellest, kas loeme sisse piirialade riigid ja kääbusriigid.
Kas Venemaa on Euroopa riik?
Jah, Venemaad peetakse Euroopa riigiks, kuna selle ajalooline, poliitiline ja rahvastikuline keskus asub Euroopas, hoolimata sellest, et geograafiliselt on suurem osa selle territooriumist Aasias.
Kui palju on Euroopa Liidu riike?
Euroopa Liitu kuulub 27 liikmesriiki. Tuleb meeles pidada, et Euroopa Liit on poliitiline organisatsioon, mitte geograafiline mõiste.
Kas kääbusriigid on iseseisvad riigid?
Jah, riigid nagu Vatikan, Monaco, San Marino, Liechtenstein ja Andorra on täielikult iseseisvad suveräänsed riigid, millel on oma valitsus ja rahvusvaheline tunnustus.
Miks on riikide arvu kohta erinevaid vastuseid?
Erinevused tulenevad sellest, kuidas defineerime “Euroopat” – kas geograafilise mandrina, poliitilise liiduna või kultuurilise ruumina. Lisaks tekitavad vaidlusi osaliselt tunnustatud riigid ja piiririigid.
Euroopa tulevikuperspektiivid ja riikide piiride muutumine
Maailm ja Euroopa selle sees ei ole staatiline. Ajalugu on näidanud, et riigipiirid on muutunud läbi sajandite ja tõenäoliselt muutuvad ka tulevikus. Euroopa ühtsus, mida esindab suuresti Euroopa Liit, on suunatud stabiilsuse ja koostöö edendamisele. Samas on piirkondlikud ambitsioonid ja rahvuslikud huvid jõud, mis võivad viia uute poliitiliste reaalsusteni. Oluline on jälgida, kuidas areneb olukord Lääne-Balkani riikidega ja milline saab olema Ukraina ning teiste idapartnerluse riikide roll Euroopa poliitilisel kaardil.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi numbrit 44 kasutatakse sageli standardina, on Euroopa riikide tegelik arv mõnevõrra keerukam ja sõltub tõlgendusest. Olulisem kui täpne arv, on mõistmine, et Euroopa on äärmiselt mitmekesine, rikkaliku ajaloo ja pidevalt areneva poliitilise süsteemiga manner. Iga riik, olgu see suur või väike, annab oma panuse sellesse kirevasse ja kompleksesse tervikusse, mida me nimetame Euroopaks.
