Milline kool on rattarikas ja kui palju koolipere liikmeid võiks rattaga kooli sõita? See on ilmselt esimene küsimus, mis võiks tekkida ühel koolijuhil, kes soovib enda kooli rattasõbralikumaks muutma asuda.
Rattaga kooli sõitmise üheks oluliseks eelduseks on kodulähedane kool, igapäevaselt rattaga kooli sõitmiseks peaks kool kodust asuma kuni ca 5 km kaugusel. Kaugemale jäävate kodude lapsed peavad kas osa või kogu kooliteest paratamatult koolibussi, ühistranspordi või autoga läbima. Kuid ka kodust rongijaama või bussipeatusesse saab minna ise liigutades, sh rattaga sõites. Kooli vahetus läheduses asuvate kodude lastele võib rattasõidu asemel olla mõistlikum hoopis jalgsi kooli kõndimine.
Teine rattaga kooli sõitmise eeldus on rattasõbralik koolitee. Ka rattasõidu kaugusel olevast kodust on keeruline kooli vändata, kui puudub mugav ja ohutu rattasõiduks sobilik tee. Iga omavalitsus peaks seadma eesmärgiks, et võimalikult paljudest rattasõidu kaugusele jäävatest kodudest kulgeks koolini rattasõbralik tee, soovitavalt eraldi rattatee. Kool peaks omavalitsusega sõlmima kokkuleppe, kuidas toimub (kooliteega seotud) rattakasutust suurendavate ettepanekute edastamine õpilastelt, ülejäänud kooliperelt ja lapsevanematelt omavalitsusele.
Kolmas, ehk isegi kõige olulisem eeldus on kodu toetus rattasõidule. Igal lapsel võiks olla oma isiklik jalgratas ning koht, kus seda kodus mugavalt ja turvaliselt hoida. Sageli on kortermajade piirkonnas rattahoiu tingimused eramajade piirkonnast kehvemad. Lapsevanemate meelsusest ja eeskujust sõltub otseselt ka see, kas laps soovib rattaga kooli sõita või minnakse kergema vastupanu teed. Kool saab rattarikkuse suunas liikumise eesmärgi seadmisega ja lapsevanemaid kaasates kodude meelsust mõjutada. See positiivne mõju võib kahtlemata toimida ka vastupidises suunas.
Seega sõltub kooli jalgrattaga sõitvate laste võimalik arv ehk kooli rattakasutuse potentsiaal väga palju koolipiirkonna iseloomust. Seni, kuni meil ei ole võimalik seda potentsiaali objektiivselt mõõta, ei saa ka koolide rattarikkust omavahel võrrelda.
Küll saab iga koolijuht esimese asjana asuda koolipere rattakasutust perioodiliselt mõõtma ning tagada, et kunagi ei tekiks olukorda, kus õpilane jätab rattaga kooli tulemata kaasaegsete jalgratta parkimiskohtade puudumise tõttu.
Küll saab iga koolijuht esimese asjana asuda koolipere rattakasutust perioodiliselt mõõtma ning tagada, et kunagi ei tekiks olukorda, kus õpilane jätab rattaga kooli tulemata kaasaegsete jalgratta parkimiskohtade puudumise tõttu.
Tormi Tabor, MTÜ Rattaga Kooli juhatuse liige